← Eesti

3-16-220/15

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-220 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. N kaebus Viru Vangla 23.11.2015 käskkirja

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 23.10.2015 ja määrati karistuseks karterisse paigutamine 20 ööpäevaks. 1 3. Viru Vangla 26.11.2015 käskkirjaga nr 6-3/1538 (tl 31-33) tunnistati kinnipeetav D.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 01.11.2015; 07.11.2015 ja 13.11.2015 ja määrati iga rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks. 4. Viru Vangla 01.12.2015 käskkirjaga nr 6-3/1554 (tl 45-47p) tunnistati kinnipeetav D.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 19.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks. 5. Viru Vangla 08.12.2015 käskkirjaga nr 6-3/1590 (tl 66-67) tunnistati kinnipeetav D.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 27.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 25 ööpäevaks.

  1. 03.12.2015 esitas D. N Viru Vanglale kolm vaiet: - 6-12/341-1 (tl 84) Viru Vangla 23.11.2015 käskkirja nr 6-3/1515 kehtetuks tunnistamiseks; - 6-12/340-1 (87-87p) Viru Vangla 26.11.2015 käskkirja nr 6-3/1538 kehtetuks tunnistamiseks - 6-12/339-1 (tl 90-90p) Viru Vangla 01.12.2015 käskkirja nr 6-3/1554 kehtetuks tunnistamiseks;
  2. Viru Vangla 30.12.2015 vaideotsustega nr 6-12/341-2 (tl 85-86); 6-12/340-2 (tl 88-89) ja 6-12/339-2 (tl 91-92) jäeti D. N vaided täies ulatuses rahuldamata.
  3. D. N esitas 11.12.2015 Viru Vanglale vaide nr 6-12/346-1 (tl 93-93p) Viru Vangla 08.12.2015 käskkirja nr 6-3/1590 kehtetuks tunnistamiseks.
  4. Viru Vangla 08.01.2016 vaideotsusega nr 6-12/346-2 (tl 95-96) jäeti D. N vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse põhjendused ja taotlus
  5. 29.01.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja D. N i kaebus Viru Vangla 23.11.2015 käskkirja nr 6-3/1515; 26.11.2015 käskkirja nr 6-3/1538; 01.12.2015 käskkirja nr 6-3/1554 ja 08.12.2015 käskkirja nr 6-3/1590 tühistamiseks. Kaebuse esitaja märgib, et kaebajal on astma ja allergia, mis ei võimalda töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega ehk koristajana. Vangla arsti J. L poolt 02.09.2015 väljastatud tõendist nähtuvalt on kaebaja IgE näit 17.0, mis tähendab, et kaebajal esineb allergiale iseloomulikke sümptomeid. Seega vangla poolt kaebaja tervise kohta tehtud järeldused on vastuolulised, mis võivad kahjustada kaebaja tervist. Kaebaja ei saa riskida oma tervisega ja loota sellele, et kaebajal töö tegemise käigus ei teki mingeid atakke. Viru Vanglas ei ole ühtegi perearsti või üldarsti ja seoses sellega leiab kaebaja, et vastavad arstid ei oma õigust määrata töövõimekust. Lisaks on kaebajal probleeme seljaga ja töö korralduse andmise ajal olid tal tugevad seljavalud ning seoses sellega ei saanud ta ka asuda täitma töökohustusi. Kaebaja saab pidevalt ravi seoses valudega. Arst N. K on teinud kindlaks, et kaebaja ei saa töötada tolmuses ruumis, toksiliste ainetega. Kaebajale on antud korduvalt korraldus asuda tööle koristajana. Koristustööd eeldavad, et töö käigus kasutatakse või võidakse kasutada keemilisi puhastusvahendeid, siis kaebaja tervislik seisund ei võimalda koritustöid teha. Käskkirjad on kaalutlusvigased ja õigusvastased, kuna kaebajal oli õigus keelduda töötamisest tulenevalt riskist tema tervisele. 2 Vastustaja vastuväited
  6. Viru Vangla esitas 22.03.2016 kohtule vastuse kaebusele (tl 108-110), milles palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Viru Vangla meditsiiniosakonna arstid andsid korduvalt kooskõlastuse kinnipeetava tööle määramiseks. Meditsiinilisest tõendist nähtub, et isiku tervislik seisund võimaldab töötada kuni kaks tundi päevas, ei sobi töö tööstustolmus ning töötamise erisus puudutab ainult tööstustolmus töötamist. Kinnipeetava terviseseisundit on pidevalt jälgitud ning kui tema tervislik seisund oleks ajavahemikul 14.08.2015 kuni 01.10.2015 halvenenud niivõrd, et ta ei oleks olnud võimeline töötama eluosakonna koristajana, siis meditsiiniosakonna arstid oleksid teinud vastava kande kinnipeetava tervisekaarti. D. N määrati tööle Viru Vangla 01.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1543 arvestades arsti ettekirjutusi. VangS § 38 lg 2 kohaselt võib kinnipeetava töökohustusest vabastada, kui arst tuvastab kinnipeetava võimetuse tööd teha. Nii kaua, kui Viru Vangla arst ei ole tuvastanud kinnipeetava võimetust tööd teha, on kinnipeetav kohustatud töötama. Vastustaja hinnangul terviseprobleemide esinemine ei tähenda igal juhul alati töökohustusest vabastamist, vaid see võib tingida ka töökohustuse täitmise osalise koormusega või peatada töökohustuse täitmise ajutiselt. Arsti N. K tõend, millele kinnipeetav tugineb, on väljastatud 17.06.
  7. 17.06.2015 kinnipeetav D. N ei ole käinud väljaspool vanglat arsti vastuvõtul, mistõttu ei ole arst N. K kinnipeetavat D. Ni faktiliselt näinud ega üle vaadanud, seega on küsitav sellise tõendi usaldusväärsus. Kinnipeetavatele on arstiabi tagatud vangla territooriumil. Arstiabi kättesaadavuse tagamine tähendab ka seda, et vanglal on väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist. Kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaartides, mille põhjal on võimalik hinnata, kas isik on töövõimeline või mitte. Mistõttu arvestab vangla eelkõige vangla arstide tõenditega. Vangla arstid on pädevad, teadlikud ja omavad vastavat kvalifikatsiooni ning pole mingit põhjust arvata, et Viru Vangla arstid ei tea, missugustes tingimustes peab kinnipeetav vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel viibima, milliseid tööülesandeid tuleb tal seejuures täita ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega tervist ohtu seadmata hakkama saada. Kinnipeetava tööle määramise käskkirjas nr 6-2/1543 töötamisele seatud piirangutest nähtub selgelt, et kaebaja kunagisest haigusest tervisele tuleneda võivate probleemidega on meditsiiniosakond kursis ning nendega on ka tööle määramisel arvestatud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole pädev iseseisvalt tõlgendama analüüside tulemusi Internetist pärinevate andmete põhjal. Vastustaja selgitab, et üld IgE näit 17,0 x 1000 int.unit/l on negatiivne. Referentsväärtus ehk väärtus, mille puhul analüüsi tulemus viitab allergiale, on täiskasvanud inimesel 95 ku/l. Negatiivne on ka tolmuallergeenide segu/hx2 IgE näit <0,10, kuna referentsväärtuseks on 0,
  8. Referentsväärtus on väärtus, millest alates tulemus viitab allergiale. Kaebajal antikehad tolmuallergeenide vastu puuduvad ja seega kaebajal allergiat ei ole. Allergia puhul, lisaks arvulisele väärtusele, peab olema ka antikehade olemasolu. Dr E. E. selgituste kohaselt on allergia siis, kui antigeeni mõju tulemusel on organismis tekkinud vastavad antikehad. Analüüsidest nähtub, et D. N IgE antikehad tolmuallergia vastu puuduvad. Seega on reaktsioon negatiivne. Lisaks märgib dr E. E, et allergiline reaktsioon tekib ainult vastava sensibilisatsiooni korral ja nendel isikutel, kellel ei ole vastavat ülitundlikkust tekkinud, seda seisundit (allergiat) ei ole. 23.10.2015, 01.11.2015, 07.11.2015, 13.11.2015 ja 19.11.2015 pärast tööle asumisest keeldumist on kinnipeetava terviseseisundit kontrollinud medõde. Kõikidel nendel kuupäevadel leidis medõde, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldab töötada. 27.11.2015 pärast tööle asumise korralduse eiramisest keeldus kinnipeetav kohale kutsutud medõe ülevaatusest. Kinnipeetav tööle asumisest keeldumist ei põhjendanud ja tervise üle ei kurtnud. Kinnipeetaval ei esine tervisest tulenevaid takistusi 3 töötamiseks ja seda on kinnitanud ka meditsiinitöötaja. Kui medõde oleks soovinud isiku töötamisest vabastada, siis oleks ta ka seda konkreetselt tervisekaarti märkinud, kuid seda tehtud ei ole. Vastustaja selgitab, et igasugune terviseprobleem ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Pindu koristatakse niiske lapiga, seega kokkupuude tolmuga on minimaalne. Vangla märgib, et VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama ning kui kinnipeetav on võimeline koristama oma elukambrit, siis on ta võimeline tegema ka kergemaliigilist tööd üldkasutatavate ruumide koristajana. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et ta seda kohustust ei täida. Vastustaja leiab, et kinnipeetavat võis rikkumiste eest karistada distsiplinaarkorras. Nimelt VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus töötada ning VangS § 67 p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kinnipeetava tööle määramise on kooskõlastanud Viru Vangla meditsiiniosakonna arstid. Kinnipeetavale on käskkirja tutvustatud 01.10.2015, kinnipeetav keeldus tutvumise kohta allkirja andmast. Korralduse andmise hetkel oli käskkiri kehtiv ja kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik, mistõttu oli kaebajal seadusest tulenev kohustus töötada ja VangS § 67 p-st 1 tulenevalt vanglateenistuse ametniku poolt antud seaduslikule korraldusele, asuda osakonda koristama, alluda. Käskkirjades on põhjendatud, miks vangla peab kinnipeetava poolt toime pandud rikkumisi raskeks. Käskkirjades on kaalutletud ja põhjendatud karistuse liiki ja määra. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad on õiguspärased. Kohtu seisukoht
  9. Käesolevas haldusasjas on D. N esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 23.11.2015 käskkirja nr 6-3/1515; 26.11.2015 käskkirja nr 6-3/1538; 01.12.2015 käskkirja nr 6-3/1554 ja 08.12.2015 käskkirja nr 6-3/1590 tühistamiseks.
  10. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 01.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1543 määrati kinnipeetav D. N tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 01.10.2015 kuni 01.01.2016 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjast nähtuvalt võib D. N vastavalt vangla arsti ettekirjutusele töötada kuni kaks tundi päevas ning ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas. Kaebajale on antud võimalus enda ärakuulamiseks. Kinnipeetava 22.09.2015 selgituste kohaselt ei ole ta nõus töötama osakonna koristajana, kuna tal on krooniline bronhiaalne astma. Lisaks valutab kaebajal pidevalt kõht. Kõhuvalu osas ei ole ta väidetavalt arstlikku abi saanud. Kinnipeetav keeldus käskkirja allkirjastamast, kuid selle sisu on tutvustatud kaebajale tema emakeeles.
  11. Kuna Viru Vangla 01.10.2015 käskkirja nr 6-2/1543 ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
  12. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
  13. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise 4 eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav
  14. Kaebaja väitel Viru Vanglas ei ole ühtegi perearsti või üldarsti, mistõttu kaebaja hinnangul vastavad arstid ei oma õigust määrata töövõimekust. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse lisana perearst N. K’i poolt 17.06.2015 välja antud tõendi nr 224 (tl 10), millest nähtuvalt kaebaja tervise seisundi tõttu ei saa töötada tolmuses ruumis, toksiliste ainetega.
  15. VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.
  16. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud seisukohale, et VangS § 37 lg‑s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi
  17. lõige sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.
  18. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks vastavalt VangS § 37 lõikele
  20. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna poolt 25.05.2015 (tl 115) ja 27.05.2015 (tl 116) väljastatud tõendi kohaselt on D. N töövõimeline ning võib töötada kaks tundi päevas ja kinnipeetavale ei sobi töö tööstuses tööstustolmuses keskkonnas ning muud erisused puuduvad. Olmetolm terviskahjustava toimega ei ole ning töötamisprotsessi ei sega. 28.08.2015 meditsiiniosakonna tõendi (tl 120) kohaselt 27.08.2015 võetud analüüside tulemuste kohaselt kaebajal allergiat ei esine. 04.11.2015 meditsiiniosakonna poolt väljastatud tõendi (tl 40p) kohaselt kinnipeetav D. N on töövõimeline ja kehtib jätkuvalt tõend töövõimelisuse kohta.
  21. Kohus tuvastas, et meditsiiniosakonna 04.12.2015 poolt väljastatud tõendi (tl 119) kohaselt nähtuvalt on kinnipeetava elektroonilise tervisekaari kannete kohaselt kaebaja käinud arstide vastuvõttudel ajavahemikul 14.08.2015 kuni 01.10.2015 järgmistel kuupäevadel: 14.08.2015 ja 02.09.2015 perearsti v/v; 26.08.2015 uroloogi v/v ning meditsiiniosakonna õdede vastuvõttudel: 14.08.2015, 26.08.2015, 22.09.2015, 28.09.2015 pereõe v/v ning 15.08.2015, 16.08.2015 20.08.2015, 25.08.2015, 11.09.2015, 18.09.2015 valveõe v/v. Viru vangla meditsiiniosakonna selgituste kohaselt kui kaebaja tervislik seisund oleks ajavahemikul 14.08.2015 kuni 01.10.2015 halvenenud niivõrd, et ta ei oleks olnud võimeline töötama eluosakonna koristajana, siis meditsiiniosakonna arstid oleksid teinud vastava kande kinnipeetava tervisekaarti.
  22. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Tööle määramise käskkirjast nähtuvalt on töötamise iseärasuseks lubatud töötada kuni kaks tundi päevas ning ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas.
  23. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et kuna perearst N. K poolt 17.06.2015 väljastatud tõend on välja antud ajal, mil kaebaja viibib Viru Vanglas ning 17.06.2015 kaebaja ei ole 5 käinud väljaspool vanglat arsti vastuvõtul, on tõend väljastatud patsienti faktiliselt läbi vaatama, on küsitav sellise tõendi usaldusväärsus. I Viru Vangla 23.11.2015 käskkirja nr 6-3/1515 tühistamise nõudes
  24. Vaidlustatud Viru Vangla 23.11.2015 käskkirjaga nr 6-3/1515 (tl 18-19) tunnistati kinnipeetav D.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 23.10.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks.

  1. Viru Vangla teise üksuse valvur R. R’e 23.10.2015 ettekande nr 6-20/7686-1 (tl 23) kohaselt 23.10.2015 kella 20:40 paiku kinnipeetav D. N keeldus täitmast kinnipeetavale antud korraldust asuda tööle. Kinnipeetav ütles, et ei ole töövõimeline ning soovib meditsiinitöötajat. Meditsiinitöötaja kontrollis kinnipeetava tervist 20:40-20:46 ning kinnipeetav tunnistati töövõimeliseks ja ei oma vastunäidustusi tööle mitte minemiseks. Kell 20:47 andis ametnik kinnipeetavale uue korralduse minna tööle, millest kinnipeetav samuti keeldus.
  2. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna tõendi (tl 29) kohaselt 23.10.2015 kell 20:40 oli kutse sektorisse tervisliku seisundi hindamiseks, kuna kinnipeetav ei läinud tööle. Põhjust tööst vabastamiseks ei ole.
  3. Kohtule esitatud II üksuse inspektor-kontaktisik T. T’e 27.10.2015 teatisest (tl 24) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest (23.10.2015) ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist. II Viru Vangla 26.11.2015 käskkirja nr 6-3/1538 tühistamise nõudes
  4. Vaidlustatud Viru Vangla 26.11.2015 käskkirjaga nr 6-3/1538 (tl 31-33) tunnistati kinnipeetav D.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 01.11.2015; 07.11.2015 ja 13.11.2015 ja määrati iga rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks.

  1. Viru Vangla teise üksuse valvur V. K’i 01.11.2015 ettekande nr 6-20/7923-1 (tl 39) kohaselt 01.11.2015 kella 11:00 ajal keeldus kinnipeetav D. N täitmast valvuri poolt antud töökorraldust asuda tööle V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetav tõi keeldumise põhjuseks tervise probleemid. Kinnipeetava vaatas üle meditsiiniõde I. Pavlova, kes tunnistas kinnipeetava töövõimeliseks. Kell 11:15 anti kinnipeetavale uus korraldus tööle asumiseks. Kinnipeetav keeldus.
  2. Meditsiiniosakonna tõendi (tl 57) kohaselt 01.11.2015 kell 11.05 kutse sektorisse tervisliku seisundi hindamiseks, kuna kinnipeetav ei läinud tööle. Kinnipeetava sõnade järgi on tal bronhiaalne astma, näitab perearst N. K’i poolt väljastatud tõendit, kus on antud soovitusi töö korraldamise kohta. Teised kaebused puuduvad. Põhjust tööst vabastamiseks ei ole.
  3. Viru Vangla teise üksuse valvur A. K’i 07.11.2015 ettekande nr 6-20/8124-1 (tl 38) kohaselt 07.11.2015 kella 20:29 paiku keeldus kinnipeetav D. N allumast ametniku seaduslikule korraldusele minna tööle V7 eluosakonna koristajana. Kinnipeetav ütles, et ei saa tööle 6 minna, kuna selg valutab ja ei saa püsti tõusta. Meditsiinitöötaja sisenemisel tõusis kinnipeetav püsti ja ütles, et pole töövõimeline tugevate seljavalude tõttu. Meditsiinitöötaja väitel on kinnipeetav töövõimeline ning ei oma vastunäidustusi tööle mitte minemiseks. Kinnipeetavale anti uus korraldus minna tööle, millest kinnipeetav aga keeldus.
  4. Meditsiiniosakonna tõendi (tl 41p) kohaselt 07.11.2015 kell 20:43 kutse sektorisse tervisliku seisundi hindamiseks, kuna kinnipeetav ei läinud tööle. Kaebuseks seljavalu, ei saa narilt tõusta. Loenduse ajal seisis ja kõndis. Päeva jooksul nimetatud kaebusega pöördunud ei ole. Ravimid manustas kell 20:
  5. kinnipeetav tõuseb püsti ja näitab erinevaid arstide poolt väljastatud dokumente. Põhjust tööst vabastamiseks ei ole.
  6. Viru Vangla teise üksuse valvur A. T’i 13.11.2015 ettekande nr 6-20/8320-1 (tl 37) kohaselt 13.11.2015 kella 20.33 paiku ei allunud kinnipeetav D. N valvuri seaduslikule korraldusele ja keeldus tööle minemast. Kinnipeetav põhjendas oma keeldumist sellega, et ta ei saa töötada tervislikel põhjustel ja vajab meedikut. Õhtuse loenduse ajal meedikut ei soovinud ja kaebusi enda tervise kohta ei esitanud. Meedik saabus kella 20.34 paiku ja kinnipeetav vaadati üle meditsiini töötaja poolt, kes andis hinnangu, et kinnipeetav on töövõimeline. Kinnipeetavale anti uus korraldus, millest kinnipeetav keeldus.
  7. 13.11.2015 meditsiiniosakonna poolt väljastatud tõendi (tl 56) kohaselt 13.11.2015 kell 20.30 kutse sektorisse tervisliku seisundi hindamiseks, kuna kinnipeetav ei läinud tööle. Kaebuseks seljavalu, ei saa narilt tõusta. Loenduse ajal seisis ja kõndis. Päeva jooksul nimetatud kaebusega pöördunud ei ole. Ravimid manustas kell 20:
  8. kinnipeetav palub kirja panna, et tal on selja probleemid ja astma ning soovib head õhtut. Tööst vabastamiseks põhjust ei nähtu.
  9. II üksuse inspektor-kontaktisik A. A 20.11.2015 teatisest (tl 36A) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest (01.11.2015, 07.11.2015 ja 13.11.2015 rikkumised) ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist. III Viru Vangla 01.12.2015 käskkirja nr 6-3/1554 tühistamise nõudes
  10. Nimetatud käskkirjaga nr 6-3/1554 (tl 45-47p) tunnistati kinnipeetav D.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 19.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks.

  1. Viru Vangla teise üksuse vanemvalvur S. Va 19.11.2015 ettekande nr 6-20/8478-1 (tl 58) kohaselt 19.11.2015 kella 20:37 kinnipeetav D. N ei allunud vanemvalvuri korraldusele asuda koristama V7 osakonda, mille peale kinnipeetav ütles, et tal selg valutab. Meditsiiniõde vaatas kinnipeetav üle ja hindas kinnipeetava töövõimeliseks. Kinnipeetav keeldus ka uuele korraldusele allumast.
  2. Meditsiiniosakonna tõendi (tl 61p) kohaselt 19.11.2015 kell 20:55 kutse sektorisse tervisliku seisundi hindamiseks, kuna kinnipeetav ei läinud tööle. Kaebuseks seljavalu, ei saa narilt tõusta. Loenduse ajal sai ravimit. Päeva jooksul nimetatud kaebusega pöördunud ei ole. Küsis valuvaigistavat süsti. Selgitatud, et süsti tegemiseks ei ole põhjust, kuna ravimi võib võtta suu kaudu. Töövabastust ei antud. 7
  3. II üksuse inspektor-kontaktisik A. A 24.11.2015 teatisest (tl 42) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse (19.11.2015 rikkumine) ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist. IV Viru Vangla 08.12.2015 käskkirja nr 6-3/1590 tühistamise nõudes
  4. Vaidlustatud Viru Vangla 08.12.2015 käskkirjaga nr 6-3/1590 (tl 66-67) tunnistati kinnipeetav D.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 27.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 25 ööpäevaks.

  1. Viru Vangla teise üksuse valvur U. V 27.11.2015 ettekande nr 6-20/8710-1 (tl 72p) kohaselt 27.11.2015 kella 20:45 kinnipeetav D. N ei allunud valvuri korraldusele asuda koristama V7 osakonda. Kinnipeetav keeldumist ei põhjendanud ja tervise üle ei kurtnud ning keeldus kohale kutsutud meditsiiniõe ülevaatusest.
  2. II üksuse inspektor-kontaktisik A. A 01.12.2015 teatisest (tl 72) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest (27.11.2015 rikkumine) ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist.
  3. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks.
  4. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
  5. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldused 23.10.2015, 01.11.2015; 07.11.2015 ja 13.11.2015; 19.11.2015 ja 27.11.2015 ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlused, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 24; 36A; 42; 72), menetluse käik on protokollitud (tl 21-22; 34-35; 43-44; 69p-70p) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 20 ööpäevaks ja 25 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.
  7. Halduskohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristused on õiguspärased ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. 8
  8. Halduskohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
  9. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 16.02.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tl 103). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.