lg 1, VTMS § 73 lg 1 p 1 määras kohtuväline menetleja korteriühistule Xxxx karistuseks LKS § 73 lg 2 alusel rahatrahvi 800 eurot. KAEBUSE SISU 27.01.2017.a esitas korteriühistu Xxxx kaebuse Xxxxa Munitsipaalpolitsei Ameti 11.01.2017.a otsusele väärteoasjas nr 4101,16,025878 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole raie ja raie korraldamine identsed mõisted. Kaebuse kohaselt ei saa pidada raie korraldamiseks erinevate dokumentide allkirjastamist, s.h peale vaidlusaluste puude kadumist. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et korteriühistu juhatuse liikmed korraldanuks puude raie või et ta/nad raiusid puid. 2 4-17-617 Kaebuse kohaselt liitus korteriühistu Xxxx projektiga „Hoovid korda“ ning antud projekti olid märgitud raiumisele kuuluvad puud. Projekt kooskõlastati Xxxxa Linnavalitsuse poolt ning väljastati ehitisteatis. Seega andis Xxxxa Keskkonnaamet nõusoleku puude raiumiseks. Kaebaja on seisukohal, et väärteomenetlus tuleb lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb täies ulatuses tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja esindaja märkis, et ei ole teada, kes konkreetselt raius puud, sellepärast puudub korteriühistu tegevuses väärteokoosseis. Tunnistaja Xxxx selgitas kohtuistungil, et 23.08.2016.a saabus Xxxxa Keskkonnaametilt teade, et Xxxx aadressil on maha raiutud puud. Menetlust alustati 13.09.2016.a. Seisuga 16.09.2016.a puudus raieluba. Tunnistaja Xxxx märkis kohtuistungil, et raieluba saadi oktoobris majataguste puude osas. Maha raiutud puud asusid maja ees, puude mahavõtmine oli kooskõlastatud KÜ juhatusega. Raieloa vajadust mainis ehitaja, enne ei olnud sellest teadlik, ei tunne seadusi. Raieluba ei olnud olemas sellel kuupäeval ning siis antigi koheselt sisse taotlus Xxxxa linnale raieloa saamiseks. Tunnistaja Xxxx selgitas kohtuistungil, et parkla ehituse tellis Xxxx. 19.07.2016.a taotleti maha võetud puude peale raieluba ehk tagant järgi. Ei tea, kes raius puud maha, korteriühistu seda ei teinud. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud. Korteriühistu oli vastutav raieloa olemasolu eest ning Xxxx korteriühistu nimel ja huvides pani toime rikkumise. Süü on tuvastatud ja tõendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et korteriühistu Xxxx 27.01.2017.a kaebus Xxxxa Munitsipaalpolitsei Ameti 11.01.2017.a otsusele väärteoasjas nr 4101,16,025878 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 3 4-17-617 LKS § 45 kohaselt tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Xxxxa Linnavolikogu 19.05.2011.a määrusega nr 11 kehtestati „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Antud määruse § 2 p 5 kohaselt loetakse raieks – puu likvideerimine ning p 6 kohaselt on raieluba – luba, mis annab õiguse puu raieks ning määrab vajadusel selle kõrvaltingimused. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt tehakse puu raiet ja hoolduslõikust Xxxxas korra kohaselt antud loa alusel, mille annab Xxxxa Keskkonnaamet. Sama § lg 6 kohaselt peab taotleja tagama puu raieks ja hoolduslõikuseks loa taotlemisel ameti esindajale puule juurdepääsu. Määruse § 8 lg 3 kohaselt on raieloa taotluse menetlustähtaeg 30 päeva arvates nõuetekohase taotluse (koos vajalike lisadega) esitamisest. Väärteoasja materjalide kohasel esitati raieloa taotlus kirjalikus vormis Xxxxa Keskkonnaametile 19.07.2016.a. Seega oli Xxxxa Keskkonnaametil aega raieloa väljastamiseks määrusest tulevalt 30 päeva, s.t viimane tähtaeg oleks olnud 18.08.2016.a. Tunnistaja Simmo Sillandi ütluste kohaselt toimus puude ülevaatus 16.08.2016.a. Antud kuupäeval selgus, et ehitust segavad puud on juba raiutud. Väärteotoimikus olevast teatisest nähtub, et Xxxx OÜ esitas KÜ’le Xxxx hinnapakkumise ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 0109-16, mis sisaldas ka 4 puu raie tasu. Antud akti alusel esitati 01.09.2016.a arve nr 048, mille maksetähtaeg oli 07.09.2016.a. Antud arve oli esitatud töövõtulepingu nr 1807-2016 lisa tööde eest. Samuti nähtub väärteotoimikust, et hinnapakkumine 03.02.2016-06 (sisaldab puude raiet) kehtib kuni 01.07.2016.a. Raieluba taotles korteriühistu 19.07.2016.a. Seega ajaks, kui Xxxxa Keskkonnaameti volitatud isik käis kontrollimas raieloa taotlusel olevaid puid, olid puud juba maha võetud. Antud asjaolu kinnitas ka tunnistaja Xxxx kohtuistungil, et 19.07.2016.a taotleti tagant järgi parklas olevate puude raie luba. Seega võeti puud maha isegi enne raie loa taotlemist. Kohtu hinnangul on tegemist ebaseadusliku raiega ning korteriühistul ei olnud mingit alust kõne all olevate puude maha võtmise tellimiseks. Seega on tuvastamist leidnud, et kõnealused 4 puud raiuti maha ajavahemikul 19.07.2016.a – 16.08.2016.a, kui korteriühistul ei olnud raieluba. Seega on täidetud väärteo objektiivne külg. Kuivõrd käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, kas korteriühistu Xxxx tellis puude mahavõtmise omamata seejuures vastavat raieluba, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Siiski peab kohus selgitama mõnda kaebaja väidet. Kaebaja on seisukohal, et kuna Xxxxa Linnvalitsus ja ka Xxxxa Keskkonnaamet kooskõlastasid „Hoovid korda“ projekti anti tegelikkuses nõusolek puude maha raiumiseks. Kohus sellise väitega ei nõustu. Esiteks on tunnistajad selgitanud, et KÜ juhatus sai ehitajalt teada, et puude mahavõtmiseks on vaja raieluba, nad esitasid tagant järele (19.07.2016.a) raieloa taotluse, samuti taotlesid nad maja taha jäävate puude maha raiumiseks luba, seega pidi KÜ juhatus mõistma, et tegelikkuses ei tähenda projekti kooskõlastamine raieloa saamist. Tunnistaja Xxxxe (revisjoni komisjoni liige) väide, et tema ei tunne seadusi on asjakohatu. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et seaduste mitte tundmine ei vabasta isikut vastutusest. Kohusetundlik inimene enne mingite otsuste tegemist kontrollib vastavaid seadusi ja kui esineb vajadus siis taotleb vastavaid lubasid. Kohtu hinnangul kõik KÜ edasised tegevused (eelkõige tagant järgi loa taotlemine) näitavad üheselt, et KÜ sai aru, et kooskõlastamine ei ole loa andmine. Lisaks nähtub Xxxxa Linnavolikogu 19.05.2011.a määrusest nr 11 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“§ 10, et raieluba vormistatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. 4 4-17-617 Kuivõrd korteriühistul ei olnud ei paberkandjal ega ka elektrooniliselt raieluba, ei olnud neil kohtu hinnangul mitte mingisugust alust eeldada, et kooskõlastus on raieluba. Väide, et kuna korteriühistu ei ole puid ise raiunud, puudub koosseis on asjakohatu. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kes füüsiliselt puid raius. Oluline on see, et korteriühistu tellis „Hoovid korda“ projekti raames Xxxx OÜ’lt tööd, mis sisaldasid ka puude raiumist. Seega korteriühistu teadis, et ta tellis muuhulgas puude maha raiumise ning Xxxxa Linnavalikogu määruse nr 11 § 7 lg 1 p 1 kohaselt pidi tema kui puu kasvukoha kinnistu omanik või omaniku volitatud isik taotlema raieloa. Korteriühistu seda ei teinud, seega ei täitnud korteriühistu juhatuse liige oma hoolsuskohustust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et korteriühistu juhatuse liige Xxxx ei täitnud oma hooldsuskohustust. Väärteotoimikus olevast ja kohtus avaldatud Valeri Duran ülekuulamiseprotokolli kohaselt jättis Xxxx raieloa puudumise tähelepanuta ning teavitas tööde teostajat raieloa puudumisest. Seega on sellega täidetud väärteo subjektiivne külg. Kaebaja väited kohtuvälise menetleja ähvardamisest paljasõnalised. Kohtuväline menetleja on selgitanud kohtule 08.03.2017.a saadetud vastuses, et 10.01.2017.a määrusega S-3/34-2 jäeti korteriühistu kaebus kohtuvälise menetleja ametniku tegevuse peale rahuldamata, kuna kaebaja esitatud väited ei leidnud tõendamist. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kui süüdistatav asub ennast aktiivselt kaitsma, peab ta enda väidete kontrollimiseks esitama tõendeid või võimaldama kohtul või kohtuvälisel menetlejal esitatud väiteid kontrollida. Kohtu hinnangul kehtib sama seisukoht ka väärteomenetluses. Kuivõrd kaebaja on esitanud ühetaolised etteheited nii kohtueelses menetluses esitatud vastulauses kui ka kohtule esitatud kaebuses, kuid ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit ega võimaldanud kohtul esitatud väiteid kontrollida ning kohtuväline menetleja on enda poolt viinud läbi sisejuurdluse, jätab kohus kaebaja väited kui paljasõnalised ja tõendamata väited kõrvale ning ei peatu nendel rohkem. Kohus olles tutvunud kaebaja esitatud kaebusega ning väärteoasja materjalidega asub seisukohale, et kaebaja tegevus vastab LKS § 73 sätestatud teole. See tähendab korteriühistu korraldas ebaseadusliku raide, tal ei olnud raieks vastavat luba. TsÜS § 24 ls 1 kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. TsÜS § 26 lg-st 2 järgi tekib juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 kohaselt registrist kustutamisega. Analoogiliselt näeb ka ÄS § 2 lg 3 ette, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
Eelpool toodust tulenevalt järeldub, et süüvõimeline on juriidiline isik, kes on kantud vastavasse registrisse ega ole sealt kustutatud. Kohtuistungil avaldatud äriregistri teabesüsteemist väljatrükitud KÜ Xxxx andmetest nähtub, et KÜ Xxxx on äriregistrisse kantud 18.02.2004.a ning registrikanne on kehtiv. Seega on KÜ Xxxx süüvõimeline. Juriidilise isiku tegu on
kohaselt karistatav nii tegevuse kui ka tegevusetuse vormis.
nähtuvalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. TsÜS § 31 lg-s 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtuvalt võib juriidilise isiku vastutuse kaasa tuua ka juriidilise isiku organi iga liikme poolt eraldi toimepandud koosseisupärane tegu. ÄS § 315 lg 1 nähtuvalt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtub, et juriidilise isiku huvi tähendab, et karistatav tegu peab olema toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või vähemalt sellega seotud valdkondades. Teo toimepanemisena juriidilise isiku huvides on vaadeldav igasugune otsene või kaudne varaline või moraalne kasu, mida juriidiline isik õigusvastase 5 4-17-617 teo toimepanemisest sai või võis saada. Piisab, kui tegu on seostatav juriidilise isiku tegevuse või tegevusetusega, mis oli pandud toime sooviga edendada selle tegevust või eesmärke, isegi kui ei saa kindlaks määrata konkreetset juriidilise isiku kasu või eelist. Juriidilise isiku nimel tegutsenud isiku süüline tegu on § 14 lg 1 kohaselt juriidilisele isikule omistatav, kui see on toime pandud viimase huvides. Kohus nõustub käesolevas asjas kohtuvälise menetleja seisukohaga, KÜ Xxxx juhatuse liige jättes õigeaegselt taotlemata raieloa, kuna kohtus avaldatud ütluste kohaselt ei olnud ta teadlik raieloa vajadusest ning ehitustööd juba käisid. KÜ Xxxx juhatuse liige tegutsedes sellisel viisil soovis hoida kokku kulusid ja ajaresurssi. Juhatuse liige Xxxx jättis juriidilise isiku huvides taotlemata raieloa „Hoovid korda“ projektis märgitud puude maha raiumiseks.
nähtuvalt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd kohus ega kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud menetluse käigus ühtegi õigusvastasust välistavat aspekti, peab lugema toime pandud teo õigusvastaseks. Kohtu hinnangul on KÜ Xxxx poolt toimepandud tegu leidnud tuvastamist. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohus on seisukohal, et korteriühistu Xxxx poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 73 lg 2 /Tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot/ sättetele. Kohus leiab, et korteriühistu Xxxx juhatuse liige Xxxx pani teo toime hooletuses.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega heites isikule ette hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud tuvastamist, et korteriühistu Xxxx juhatus oli teadlik et puude maha raiumiseks on vaja raieluba, mida neil ei olnud. Vaatamata raieloa puudumisele (taotlus esitati 19.07.2016.a), otsustasid nad korraldada ebaseadusliku raie. Seega pani menetlusalune isik korteriühistu Xxxx väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kaebajale on karistuseks määratud 800 eurot. Antud sanktsiooni eest on võimalik maksimaalse karistusena kohaldada rahatrahvi kuni 3200 eurot. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LKS § 73 lg 2 sätestatud karistuse keskmiseks määraks on seega rahatrahv 1500 eurot. Arvestades, et korteriühistu Xxxx ei tegutsenud tahtlikult, vaid hooletusest, tema süü on alla keskmise, on kohtu hinnangul mõistetud karistus kooskõlas isiku süü suurusega, s.t karistus on alla keskmise nagu on ka isiku süü. Määratud karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm ning vastab korteriühistu Xxxx süü suurusele. Kohus on seisukohal, et korteriühistule Xxxx mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja 6 4-17-617 otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd korteriühistu Xxxx ei ole taotlenud määratud rahatrahvi ositi tasumist, ei ole kohtul võimalik rahatrahvi tasumise osas ositi maksmist kohaldada. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.