4-17-4276/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Harju Maakohus 4-17-4276

1. augustil 2017 Eha Popova Rene Eha (ik 38305115214, eluk Xxxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi
2. augustil 2017 Põhja Prefektuuri liiklusmenetlustalituse ametnik Triinu Riigor, menetlusalune isik Rene Eha Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:
3. Tunnistada Rene Eha süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 17 (seitseteist) päeva.
4. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe tee 6) ja aresti kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 18.08.2017.a. kell 8.
6. Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel Rene Ehale kuuluv mootorsõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga xxxx. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate laekumises. ASJAOLUD
7. 18.08.2017 koostati väärteoprotokoll nr 20170818376501, mille kohaselt Rene Eha juhtis 18.08.2017.a kella 08.00 ajal Tallinnas, Tartu maantee ja Peterburi tee ristmikul mootorsõidukit isikuna, kellel puudun vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. R. Eha pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
8. Menetlusalune isik seletab, et ta tunnistab end süüdi ning juhtis tõepoolest mootorsõidukit, kuigi tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust. Varasemalt on ta juhtimiselt kõrvaldatud. Ta sõitis tööle, mootorsõiduk kuulub temale. Teda on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust. Politsei pidas kinni, kuna ta tegi avarii.
9. Kohtuväline menetleja leiab, et R. Eha süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Varasemalt on korduvalt karistatud liiklussüütegude eest, varasemad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. LS § 201 lg 2 eest tuleks teda karistada arestiga 20 päeva, samuti tuleks konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend – R. Ehale kuuluv mootorsõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga xxxx. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et väärteo toimepanemine R. Eha poolt on tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Väärtegu on tõendatud tunnistaja T. Dubovi ütlustega, liiklusõnnetuse teatega, Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga kehtivate juhilubade puudumise kohta R. Ehal, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 14.06.2016.a ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega.
11. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. R. Ehat on varasemalt korduvalt karistatud liiklussüütegude eest, sealhulgas rahatrahvidega ning arestiga. Rahatrahvid on osaliselt käesoleva ajani tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.
12. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend – Rene Ehale kuuluv mootorsõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga xxxx kuulub rahuldamisele. KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal teo toimepanijale. Maanteeameti andmetel on väärteo toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduki Citroen Jumper registreerimismärgiga 06YN omanikuks Rene Eha. Riigikohus on
13. oktoobri 2013 otsuses nr 3-1-1-78-13 p 8 märkinud, et karistusseadustiku § 424 korral on auto kuriteo toimepanemise vahend, mille konfiskeerimist auto omanikult võimaldab KarS § 83 lg
14. Seega on sõiduauto arestimine KrMS § 142 lg 1 alusel joobeseisundis autot juhtinud sõidukiomanikult võimalik. Siiski ei tähenda eelöeldu, et KarS § 424 järgi süüdi tunnistatavalt autoomanikult tuleb sõiduk alati konfiskeerida. Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus (vt Riigikohtu 12.06.
15. a lahend asjas nr 3-1-1-37-07, p 16-17, 23). Seega peab kohus analoogselt vahistamisele (selle kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. detsembri
17. a määrus asjas nr 3-1-1-108-09, p 9) esitama tulevikuprognoosi joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta. Kohus leiab, et Riigikohtu eelkirjeldatud seisukoht on kohaldatav ka juhul, kui isikut kahtlustatakse sõiduki juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ning ka selle süüteo puhul on auto kuriteo toimepanemise vahendiks. Kohus leiab, et taotlus ja sellele lisatud materjalide andmed annavad piisava aluse kahtluseks, et Rene Eha võib jätkata ka edaspidi liiklussüütegude toimepanemist. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on R. Ehal 7 kehtivat väärteokaristust, neist 6 väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest. Teda on varasemalt karistatud nii rahatrahvide kui arestiga. On ilmne, et varasemad karistused ei ole avaldanud Rene Ehale piisavat mõju, sest R. Eha jätkas liiklusalaste süütegude toimepanemist, juhtides 18.08.2017 tahtlikult mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellised asjaolud võimaldavad järeldada, et tegemist on isikuga, kelle käitumismustrit iseloomustab liiklusseaduse nõuete rikkumine. Eeltoodu annab piisavalt alust kahtluseks, et R. Eha võib jätkata ka edaspidi liiklussüütegude toimepanemist ning selle takistamiseks on R. Ehale kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimine põhjendatud. Eha Popova Kohtunik