← Eesti

1-12-10550/90

Obsah (4)§ 184§ 76§ 65§ 871

Kriminaalasi nr 1-12-10550 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2017, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 31.08.2017) Kriminaalasja number 1-12-10

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust.

§ 76

lg 6 ja

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 17.09.2008.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 5 kuud 23 päeva, võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.05.2012. 1

(3)26.06.2017 edastas Tallinna Vangla Harju Maakohtule Andrei Maslennikovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kuna 28.06.2017 toimetati kinnipeetav edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse, edastati 15.08.2017 materjalid arutamiseks Tartu Maakohtule. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta Andrei Maslennikovile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 31.08.
  1. Andrei Maslennikov avaldas, et plaanib pärast karistuse ärakandmist minna Hispaaniasse Madridi poja juurde. Väidetavalt on talle pilet ostetud 20.
  2. kuupäevaks. Eestis on tal tütar ja vend, kes kumbki teda enda juurde ei soovi võtta. Välismaal alustab uut elu. Prokurör märkis, et vangla ei ole pidanud vajalikuks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotlemist. Ka ei nähtu materjalidest, miks peaks isikule kohaldama karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör lisas, et Eesti territooriumil isikule kontrolli kohaldada ei ole vajalik, kuna uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on umbes 13 % ja põhjuseks ka see asjaolu, et isik kavatseb lahkuda Eestist. Prokurör asus seisukohale, et antud isik ei vaja karistusjärgset käitumiskontrolli. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Andrei Maslennikovi ja prokuröri, leiab, et Andrei Maslennikovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Andrei Maslennikovi on käesoleva otsusega karistatud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega, mida on

§ 76

lg 6 ja

§ 65lg 2 alusel suurendatud Harju Maakohtu 17.09.2008.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 5 kuud 23 päeva, võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust. Enne käesolevat otsust on teda karistatud Harju Maakohtu 17.09.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10392

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati

§ 65

lg 2 ja

§ 76

lg 6 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 19 päeva vangistust. Seega on täidetud formaalsed alused Andrei Maslennikovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Andrei Maslennikov on kriminaalkorras karistatud kolmel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kahe eelneva karistuse kandmiselt (kriminaalasjad nr 1-08-10392 ja 1-07-6513) vabastati Andrei Maslennikov tingimisi enne tähtaega, kuid kinnipeetav pani mõlemal korral toime uue kuriteo. Võttes arvesse, et Andrei Maslennikovi valikuid ja käitumist ei ole senini olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, püsib ilmselt oht uute kuritegude toimepanemiseks pärast karistuse ärakandmist, mistõttu võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema puhul olla põhjendatud. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab aga intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab suurendama 2

(3)ühiskonna turvalisust ning tagama isiku parema resotsialiseerumise juhul kui muud meetmed on ammendunud. Kohtu hinnangul ei ole Andrei Maslennikovi puhul tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Andrei Maslennikovi karistusandmetest nähtuvalt on talle mõistetud karistused jäänud alla sanktsiooni keskmise määra, mis tähendab, et vajadusel on jätkuvalt säilinud võimalus isiku mõjutamiseks läbi talle mõistetava karistuse. Andrei Maslennikovi kohta koostatud vangla iseloomustusest nähtub, et risk kahe aasta jooksul uue kuriteo toimepanemiseks on vaid 13%, mis on madal. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud valdavalt hea. Ta on olnud hõivatud majandustöödega Tartu Vanglas ja Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglas, käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel (väljasõidud möödusid probleemideta, va viimane) ning sotsiaalprogrammides osalemist ei ole tema puhul vajalikuks peetud. Kõik see näitab, et isik on võimeline kehtestatud reegleid järgima ning intensiivne järelevalve karistusjärgse käitumiskontrolli näol ei ole põhjendatud. Ka kinnipeetava tulevikuplaane arvesse võttes ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Aleksander Maslennikov plaanib pärast karistuse ärakandmist Eestist lahkuda ning alustada uut elu poja juures Hispaanias. Selleks on tehtud ettevalmistusi. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Andrei Maslennikovil rahalisi nõudeid ja vabanemisfondi on kogunenud vähemalt 3200 eurot. Võimalused õiguskuuleka elu jätkamiseks on olemas. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Andrei Maslennikovi puhul tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.