lg 3 p 1 alusel lisakaristusena võtta Indrek Vaagertilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt
on Indrek Vaagert kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri saata Indrek Vaagertile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Indrek Vaagertit Liiklusseaduse (edaspidi
) § 207 ja § 224 lg 2 ning KarS § 63 lg 1 järgi
lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ning lisakaristusega
Otsusega tehti kindlaks, et Indrek Vaagert 06.05.2017.a kell 09:50 Viljandi mnt suunaga Valdeku tn poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg. Samuti oli sõidukil läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et Indrek Vaagert pani toime temale inkrimineeritud väärteod ning protokoll on koostatud õigesti. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. 2 4-17-3430 Oma sellise tegevusega rikkus Indrek Vaagert
lg 2 /Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli/ ning MKM 18.07.2011.a määruse nr 77 § 6 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
/Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi. Samuti rikkus Indrek Vaagert oma tegevusega
lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Kuna
ja
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
Karistust kergendavaks asjaoluks loeti süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puudusid. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1, määras kohtuväline menetleja Indrek Vaagertile karistuseks
lg 2 alusel rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ning lisakaristuse
KAEBUSE SISU 20.06.2017.a esitas Indrek Vaagert kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 25.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,006046 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning lisakaristuse mitte kohaldamiseks. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 02.08.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused otsuse tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjustel puuduvad. Isik pani enamohtlikud väärteod toime tahtlikult, ohustades nii ennast kui ka teisi liiklejaid, s.h ka jalakäijaid. Väärteomenetlemisel järgis kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust ja menetlusnorme. Õiguslik alus seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Indrek Vaagerti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 25.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,006046 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning lisakaristuse mitte kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti 3 4-17-3430 kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas Indrek Vaagert juhtis mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Antud asi on tõendatud väärteotoimikus oleva (lk 8) Maanteeameti väljatrükkiga, mille kohaselt puuduv mootorsõidukil Volvo 850 Estate r/n xxxx 06.05.2017.a kell 09:50 kehtiv ülevaatus. Samuti puudub vaidlus selles osas, et Indrek Vaagert juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Antud asjaolu kinnitavad väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 06.05.2017.a kell 10:01 tuvastati Indrek Vaagertil tõendusliku alkomeetriga (Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr XXXX, seerianumbriga ARDF-0061) joobeks 0,62 mg/l. Metroserti taatlustunnistuse kohaselt taadeldi mõõteseadet Alcotest Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr XXXX s/n ARDF-0061 13.04.2017.a, mõõteseade läbis kordustaatluse ning vastas esitatud nõuetele. Tunnistaja Martin Martsepp ütluste kohaselt peatas ta sõiduki r/n xxxx, mille juhil Indrek Vaagertil tuvastas alkoholijoobe. Indrek Vaagert tunnistab oma süüd, ei oska õigusrikkumist põhjendada. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Indrek Vaagert juhtis mootorsõidukit, olles juhile keelatud seisundis, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg ning tema poolt juhitud mootorsõidukil ei olnud kehtivat tehnoülevaatust. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus ning olles samal ajal alkoholijoobes, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et Indrek Vaagerti poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad
lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ ning
/Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/. Kohus leiab, et Indrek Vaagert pani väärteo, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, toime kavatsetult, kuna isikul tuvastatud joove oli sedavõrd kõrge, et talle ei saanud jääda märkamata et ta ei tohi mootorsõidukit sellises olekus juhtida. Ta ei veendunud (peale alkoholi tarvitamist), kas tema tervislik seisund lubab tal mootorsõidukit juhtida, ometi otsustas ta ikkagi istuda rooli. Kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimise pani Indrek Vaagert kohtu hinnangul toime hooletusest, kuivõrd ei ta pannud tähele et tema poolt juhitud mootorsõidukil on ülevaatus lõppenud ning sellega ei tohi enam sõita. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 4-17-3430 Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kaebaja on selgitanud, et temale on vaja juhtimisõigust seoses tööülesannetega. Kohus selgitab, et Eesti Vabariigis kehtiva seaduse kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus olla 0,10 milligrammi või rohkem. Seega sisuliselt tähendab see seda, et Eesti Vabariigis kehtiva seaduse kohaselt, ei tohi isiku asuda mootorsõidukit juhtima isegi jääknähtudega. Oluline on juhtida tähelepanu, et Eesti Vabariigis on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes massiliselt toimepandud väärtegu, mille tulemusena hukkuvad igal aastal kümned inimesed. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elu-, tervise- ja varasse. Seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ning vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejate ohtlik. Päevast päeva saavad süütud inimesed selliste vastutustundetute isikute süü läbi surma. Lähedased peavad matma endale kalleid inimesi, samas kui mootorsõidukit juhtinud isik võib õnnetusest pääseda ilma tervisekahjustusteta. Juba ainuüksi selle põhjal peab kõiki
rikkujad karmilt karistama. Kui isik, ei arvesta alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asudes võimalikke fataalsete tagajärgedega süütutele isikutele, suhtub ta ilmselgelt üleolevalt teistesse isikutesse ning on ära teeninud raske karistuse kohaldamise. Kohus leiab, et sellisele suhtumisele peab piiri tõmbama, seega on kohtuväline menetleja võtnud õige seisukoha ja rakendanud rahalist karistust üle keskmise määra. Kui isikul on õigus oma teo tagajärjel mitte arvestada võimalikke hukkunutega, siis on kohtuvälisel menetlejal õigus isikule määrata karistus vastavalt tema teo raskusele. Samuti märgib kohus, et isik istudes teadlikult alkoholijoobes mootorsõiduki rooli, pidi arvestama, et vahele jäämisel võib kaasneda tema elukorraldust muutev karistus. Kohus peab vajalikuks märkida, et Indrek Vaagert mõisteti süüdi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt 25.11.2014.a KarS § 424 alusel. Süüteo pani Indrek Vaagert toime 06.06.2014.a Antud kohtuotsusega karistati teda tingimisi vangistusega KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga. Katseaja algus 25.11.2014.a ja lõpp 24.11.2017.a. Seega pani Indrek Vaagert käesoleva süüteo toime katseajal. Karistusregistri andmetel on Indrek Vaagertit karistatud 30.04.2013.a
Samuti on teda karistatud 27.10.2012.a
lg 2 alusel rahatrahviga 920 eurot, mis vastavalt kohtu poolt Politsei- ja Piirivalveametile tehtud päringust nähtuvalt saadeti kohtutäiturile sissenõudmiseks, tasuti osaliselt, kuid lõpetatud 28.10.2016 aegumise tõttu. Seega on kohtu hinnangul Indrek Vaagert jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, talle ei ole mõjunud talle määratud rahatrahvid, ta ei ole neid tasunud. Indrek Vaagert pidi mõistma ja olema teadlik, et iga järgnev karistus on raskem kui eelmine.
lg 2 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 alusel lisakaristusega kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd Indrek Vaagerti rikkumistest on raskeim
lg 2 nõuete eiramine, määrati karistus
5 4-17-3430 Kaebajat on karistatud rahatrahviga 900 eurot, s.o 225 trahviühikut, mis on üle keskmise määra. Maksimummääraks oleks olnud rahatrahv 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Lisakaristuseks on isikule määratud 6 kuud, minimaalne lisakaristus oleks olnud 3 kuud, keskmine oleks olnud üle 4,5 kuu. Seega lisakaristuseks on üle keskmise määra. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendavate asjaoludega, samuti eelnevate karistustega ning on määranud isikule õiglase karistuse. Kui kohtuväline menetleja ei oleks arvestanud kergendavate asjaoludega, oleks määratud karistus olnud tuntavalt suurem, kuivõrd isikul tuvastati väärteo mõttes peaaegu maksimaalne alkoholijoove. Kriminaalsest joobest puudus kõigest 0,13 mg/l. Seega isiku süü vastab mõistetud karistusele. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus on seisukohal, et Indrek Vaagertile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine lisakaristuse osas. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.