KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2017.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-1720 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi Eugen Henry Ldinin isikukood 38602110289 elukoht Xxxx väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 27.02.2017.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317, 17,
- Asja läbivaatamise kuupäev
- aprillil 2017.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Eugen Henry Ldinin , kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Enel Kuiv . RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Eugen Henry Ldinini kaebus rahuldamata. PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.02.2017.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317, 17, 001026 jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni otse Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
- mail 2017.a. alates kella 12.00 . Asjaolud 06.veebruaril 2017.a. koostas Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Tauno Selberg väärteoprotokolli selle kohta, et Eugen Henry Ldinin juhtis 06.02.2017.a. kell 09.33 ajal mootorsõidukit BMW X5 , registreerimismärgiga xxxx Harju maakonnas Saue vallas, TallinnPaldiski mnt.
- kilomeetril kiirusega 139 +- 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.02.2017.a. otsuse alusel väärteoasjas 2317,17,001026 määrati Eugen Henry Ldininile liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4(neljaks) kuuks. Kaebuse sisu. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse karistamise ranguse tõttu, väärteo asjaolusid ei vaidlusta. Ta tunnistab süüd ja kahetseb. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud menetlusaluse isiku varasemat karistatust s.o. et isik on toime pannud samalaadse liiklusalase väärteo – kehtiv karistus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kuna eelnevalt määrati isikule rahatrahv, siis antud juhul peaks isikule põhikaristusena määrama mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, kuna eelmise rikkumise eest määratud rahatrahv ei ole järelikult suutnud mõjutada menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole piisavalt analüüsinud rikkumise toimepanemise asjaolusid ning pole arvestanud menetlusaluse isiku esitatud selgitustega. Kaebaja selgitas, mis tingis kiiruse ületamise. Ta otsustas teha möödasõitu veoautost ja selle taga olevast sõiduautost, kuna tema hinnangul liikusid need alla lubatud kiiruse ja kuna nähtavus oli hea, otsustas ta mööduda. Olles möödasõidul, tundus isikule, et vastutuleva auto kiirus on suurem kui algselt arvatud ning seetõttu lisas hoogu, mis tingis kiiruse ületamise. Kaebaja avaldab veelkord siirast kahetsust juhtunu pärast ning kinnitab , et on juhtunust õppust võtnud. Hoidub edaspidi kiiruse ületamisest. Juhilubade olemasolu on kaebajale igapäevaselt väga oluline. Tööülesanded eeldavad lubade olemasolu, töökoht on Muugal, ise elab menetlusalune isik Keilas .Samuti on vaja last viia trenni, trennid toimuvad Tabasalus.Kui kaebaja jääb mootorsõiduki juhtimisõigusest ilma, mõjutaks see mitte ainult kaebajat, vaid kogu tema perekonda, kuna tõenäoliselt ta kaotaks töö, kuid ta on pere ainus toitja, naine on kodune 8 kuulise lapsega. Lisaks sellele ei ole tal võimalik ilma juhilubadeta last trenni viia ja trennitasu maksta. Karistuse eesmärk ei tohiks olla menetlusalusele isikule ja tema perekonnale majanduslike raskuste tekitamine, vaid karistus peaks olema selline, mis juhib isiku tähelepanu 2 tema poolt toimepandud rikkumisele ning hoiab teda edaspidi rikkumistest eemal. Kaebaja palub talle määrata rahaline karistus kohtu äranägemisel vastavas õiglases määras. Menetlus kohtus. Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et ei vaidlusta rikkumist. On ka varem samas kohas kiiruse ületamise eest karistatud. Kiiruse ületamine toimus möödasõidul, siis tekkis ajutine vajadus kiirust ületada, pärast võttis kohe kiiruse maha .Juhtimisõiguse olemasolu on vajalik nii tööülesannete täitmiseks, kui perekondlike kohustuste täitmisel. Kahetseb tehtut ja taotleb karistuseks rahatrahvi , kuid juhtimisõiguse alles jätmist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Tegemist oli enamohtliku väärteoga. Antud juhul on mootorsõiduki juht ületades sõidukiirust sooritanud ka ohtliku manöövri s.o. eesliikuvatest sõidukitest möödasõidu. Liiklusseadus ütleb, et kui möödasõidu manöövri sooritamisel ilmneb takistus, tuleb möödasõit katkestada. Kaebajat on karistatud neli kuud varem samalaadse rikkumise eest samas kohas ning samadel asjaoludel .Ohtlik juht tuleb liiklusest mõneks ajaks kõrvaldada ning kaebaja on liikluses ohtlik. Töökohustuste täitmine ja pereliikmete transportimine oli isikule teada juba oktoobris 2016.a, kui teda samalaadse rikkumise eest esimest korda väärteokorras karistati, kuid isik sellest mingeid järeldusi ei teinud. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: tunnistaja K. Laht ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt täites 06.02.2017.a. tööülesandeid Tallinn- Paldiski mnt. 21-l kilomeetril mõõtis ta Tallinna suunas liikunud mootorsõiduki kiiruseks 139 +- 5 km/h , suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Sõiduk sooritas möödasõitu kolonnist. Peatas sõiduki, milleks oli BMW X5 reg. nr.xxxx ning mida juhtis Eugen Henry Ldinin ik. 38602110289; menetlusaluse isiku ülekuulamis protokollis E.H. Ldinin selgitab teo toimepanemise asjaolusid, kahetseb tehtut, palub load alles jätta, kiirusemõõte seadme kasutamise protokoll, mille kohaselt oli sõiduki kiiruseks 139 +- 5 km/h, vastulause ning karistusregistri väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasja kogutud tõendeid seisukohale, et Eugen Henry Ldinini kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 1 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteist kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. 3 Vaidlust ei ole selles, et Eugen Henry Ldinin juhtis 06.02.2017.a. kell 09.33 ajal mootorsõidukit BMW X5 , registreerimismärgiga xxxx Harju maakonnas Saue vallas, Tallinn-Paldiski mnt.
- kilomeetril kiirusega 139 +- 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Kaebaja poolt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumine, s.t asulavälisel teel suurima sõidukiiruse, 90 km/h, ületamine 44 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks menetlusaluse isiku süü omaksvõtule, ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et Eugen Henry Ldinin juhtis mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga xxxx 06.02.2017.a. kell 09.33 TallinnPaldiski mnt. 21-l kilomeetril , liikudes Tallinna suunas kiirusega 139 (+/-5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Menetlusalusele isikule näidati tabloole fikseeritud näitu. Kasutati kiirusemõõturit Kiirusemõõtur Stalker II MDR nr.XXXX kiirusemõõtja taadeldud ja töökorras. Tunnistaja K. Laht ülekuulamise protokolliga, millest nähtuvalt, täites 06.02.2017.a. tööülesandeid Tallinn- Paldiski mnt. 21-l kilomeetril mõõtis ta Tallinna suunas liikunud mootorsõiduki kiiruseks 139 +- 5 km/h , suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Sõiduk sooritas möödasõitu kolonnist. Peatas sõiduki, milleks oli BMW X5 reg. nr.xxxx ning mida juhtis Eugen Henry Ldinin ik.
- Menetlusalune isik selgitas oma vastulauses, et oli sunnitud teadlikult ületama sõidukiirust, sest tema ees liikusid veoauto ja sõiduauto ning tema hinnangul liikusid nad alla lubatud suurimat sõidukiirust ja kuna nähtavus oli hea, siis otsustas teha möödasõidu. Kuid vastutuleval autol oli kiirus arvatust suurem ja seetõttu oli sunnitud kiirust lisama. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Eugen Henry Ldininile süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg. 3 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on 41 kuni 60 km/h. Sõidukiirust oli ületatud tuntavalt ning isik pidi seda kindlasti tajuma. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul väärtegu toime pandud otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku Eugen Henry Ldinini teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummäära lähedasena s.o. 4 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü on suur LS § 227 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise . Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud kergendava asjaoluna kahetsuse , tuvastatud ei ole raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust luges kohtuväline menetleja põhjendatult karistust kergendavaks asjaoluks, samas nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest , et isikul on üks kehtiv karistus 13.oktoobrist 2016.a. 4 LS § 227 lg.3 järgi, kus isikut on karistatud rahatrahviga 360 eurot s.o. 90 trahviühikut. Kohtule esitatud kaebuses on Eugen Henry Ldinin märkinud, et vajab juhtimisõigust, kuna töökohustuste täitmiseks on hädavajalik autoga liikumine, samuti on juhtimisõigust vaja pereliikmete transportimiseks. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku rikkumise toime pannud juhtide teatud ajaks liiklusest kõrvaldamise. Teatavasti on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilitamise eelduseks liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka võimalikest karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Käesoleval juhul võib § 227 lg.3 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumise (kiiruse ületamine 41 kuni 60 km/h) määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, sest sellisel määral kiiruse ületamist tajub iga sõidukijuht. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud kiiruse ületamise eest põhikaristusena muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni , tuleb põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist eriti põhjalikult kaaluda. Arvestades eeltooduga nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et E. H. Ldinini karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus juhib jätkuvalt tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb põhikaristust mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada selle iseloomuga: karistus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine juhtudel, mil rahatrahv põhikaristusena ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Põhikaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb karistuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et Eugen Henry Ldinin pani küllaltki lühikese aja jooksul (ajavahemik 4 kuud) toime kaks Liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumist , siis selline käitumine liikluses näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast liikluskäitumist . Tulenevalt sellest, et juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb Eugen Henry Ldinini puhul 5 seega tuvastada tema suuremale süüle viitavad asjaolud, mis annaks alust arvata, et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise teel. Kohus leiab, et E.H. Ldininile määratud varasem rahatrahv ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud. Liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas ning antud juhul on ka kaebajal arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikkuses on olukord selline, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. E.H. Ldinini puhul ei ole välistatud eeltoodud alusel temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Kohus leiab, et E.H.Ldinin on pärast esmast rahatrahvi määramist sama liiklusseaduse §-i ja lõike järgi, jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, on ta ise asetanud ennast olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine pole kohtu arvates otstarbekas , kuivõrd see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Riigikohus on lahendis 3-1-1-6-17 märkinud „ Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seetõttu on paslik osutada Maanteeameti avaldatud liiklusõnnetuste statistikale, mille kohaselt oli liiklusõnnetuste arv
- aastal võrreldes
- aastaga suurem. Võrdluses
- aasta andmetega oli suurem ka liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arv. Politsei- ja Piirivalveameti statistika, mis kajastab aastatel 2012–2015 toimepandud väärtegusid, võimaldab samuti järeldada, et kiiruse ületamisega seotud väärtegude arv ületas
- aastal
- a ja
- a vastavaid näitajaid. Võrreldes kahe varasema aastaga moodustasid
- aastal toimepandud väärtegudest suurima kasvu just vahemikus 21–40 km/h toime pandud kiiruse ületamised.“ Eugen Henry Ldinini poolt on lühikese aja jooksul (neli kuud) toime pandud kaks sõidukiiruse ületamist LS § 227 lg.3 järgi s.o. kiiruse ületamine 41- 60 km/h võrra ning kõigest eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Eugen Henry Ldininile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 6
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.