4-17-1212/14

(650016000508)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker Väärteoasi Peep Haviku esitatud kaebus Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.02.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 650016000508 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): Peep Havik (isikukood: 36308264214; asukoht: Xxxx) Kaebuse esitaja kaitsja: Katrin Kiisk (STK Õigusbüroo OÜ, F.R. Kreutzwaldi 3-2, 10120 Tallinn) Kohtuväline menetleja: Tallinna Vangla (asukoht: Magasini 35, 10138 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 15.05.2017 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Peep Havik Menetlusaluse isiku kaitsjad: Katrin Kiisk ja Urmas Arumäe Kohtuväline menetleja: Tallinna Vangla esindaja Kaja Arulepp RESOLUTSIOON Peep Haviku kaebus Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.02.2017 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 650016000508 jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Trahv (28 eurot) tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber

1. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.02.2017 kiirmenetluse otsusega nr 650016000508 karistati Peep Havikut Karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 järgi rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 28 eurot. Otsuse kohaselt solvas kinnipeetav P. Havik 04.11.2016 kella 06.50 paiku Tallinna Vangla teise üksuse kambris nr 314 ja teise üksuse koridoris vanemvalvur Rauno Andokit öeldes talle kambris nr 314, et Xxxx „on täiesti null, mängib ülemust, kuid pole mitte keegi“ ning P. Haviku edasi saatmisel kambrist 314 vastuvõtuboksi teise üksuse koridoris P. Havik solvas teda saatnud vanemvalvurit öeldes talle „töllmokk, ahv“.
3. Peep Haviku kaitsja esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaitsja seab kahtluse alla valvurite Xxxx, Xxxx ja Xxxx ütlused intsidendi kohta, sest leiab, et need ei ole ajalises mõttes kooskõlas vaatlusprotokollides kajastatud valvekaamera salvestistes fikseerituga, need ei ole usutavad ning ei haaku kambrikaaslaste tunnistustega. Menetlusalune isik on ise andnud selgitusi, et väljendas tol hommikul ainult enda soovimatust minna etapikambrisse, sest seal puudub tema erivajadustele vastav tualett. Menetlusaluse isiku poolt väidetut tõendab Tallinna Vangla vastus P. Haviku 07.11.2016 kirjale, milles lubati edaspidi toimetada kohtupäevadel isik etapikambrisse vahetult enne etapitranspordi kohtusse väljumist. Kaitsja väidab veel, et Xxxx vanemvalvurina on tavapärasest töökeskkonnast pingelisemal töökohal. Kui selline isik ise teadlikult kutsub konflikti esile, peab ta ebamugavaid situatsioone taluma. Peep Haviku väidetavad sõnaühendid ilmestavad fakti, et menetlusalune isik tundis end solvatuna ning tal puudus võimalus valvuri õigusvastastele käsklustele vastu hakata. Kaitsja arvates ei saa väidetavalt väljaöeldud sõnad tekitada valvuris ebameeldivusi, üleelamisi ja stressi, sest konfliktses keskkonnas viibimine on Xxxx igapäevatöö.
4. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul eeldatakse täiskasvanud inimestelt konflikti lahendamist viisakusnormide piires ning kinnipeetaval oli võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks vangla juhtkonna poole. Ükski õigusakt ei kohusta valvurit taluma solvavat ja alavääristavat kõnepruuki. Xxxx ei kutsunud esile P. Haviku toimepandud tegu, vaid täitis töökohustusi ja käitus seejuures väärikalt. Valvuri ettekandest on üheselt järeldatav, milliseid väljendeid ta pidas solvavaks, KarS § 275 lg 1 ei eelda, et isik peaks enda solvatuna tundmist detailsemalt kirjeldama. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tunnistajate Xxxx, Xxxx ja Xxxx ütlused omavahel kooskõlas ning haakuvad videosalvestisest nähtuvaga. Kaaskinnipeetava K. Tamme ütlused ei ole väärteoasjas tõendiks, sest isik magas ning ei kuulnud juhtumist sõnagi. Kinnipeetava Xxxx ütluste puhul tuleb arvestada, et tegemist oli P. Haviku kambrikaaslasega, neil oli võimalus ütlused omavahel kooskõlastada ja kinnipeetavad võivad üksteist solidaarsusest toetada. Ametnike ütlused on usaldusväärsed, sest valeütluste andmine võib viia teenistusest vabastamiseni, kinnipeetav ei kanna aga valeütlusi andes ühtki potentsiaalset riski. 3 Kohtuistungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. Kaitsja rõhutas, et menetlusalusele isikule oli väljastatud tõend selle kohta, et teda tuleb kohtuistungitele etapeerimisel kohelda teistest erinevalt ja valvuritel oli kohustust seda järgida. Vanglatöötaja ei kontrollinud talle kinnipeetava poolt antud infot üle ning isik pandi etapikambrisse paigutamisega tundideks kannatama. Selline käitumine oli P. Haviku inimväärikust alandav ning ärritumine oli tema tavaline väljendusviis enda õiguste kaitseks. Väärteoprotokollis märgitud solvavaid sõnu menetlusalune isik ei öelnud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
5. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: 04.11.2016 kella 6.51 ajal avas Tallinna Vangla vanemvalvur Xxxx vangla kambri nr 314 ukse, et viia vahialune P. Havik kohtusse saatmiseks etapikambrisse. Peep Havik ei soovinud korraldust täita, kuid pärast mõningat sõnelust väljus ta kambrist ning läks valvuri saatel teises majas olevasse etapeerimisruumi. Vangistusseadustiku § 105 lg-st 1 ja § 111 lg-st 1 tulenevalt on vangla ülesandeks vangistuse ja eelvangistuse täideviimine ning vanglaametniku ülesandeks on mh vahistatu kinnipidamine ja järelevalve ning julgeoleku tagamine. Tallinna Vangla direktori 27.09.2012 käskkirjast nr 788 (lk 9) ja ametijuhendi p-st 9 (lk 10) tulenevalt oli vanemvalvur Xxxx ülesandeks mh kinnipeetavate ümberpaigutuste läbiviimine. Seega ei ole kahtlust ka selles, et Xxxx on KarS § 275 mõistes avalikku korda kaitsev võimuesindaja, kes täitis oma ametikohustusi. Tunnistajana üle kuulatud valvur Riina Tammiste selgitas kohtus, et seisis intsidendi toimumise hetkel kambrist mõned meetrid kaugemal koridori uste juures. Peep Havik oli ärritunud, et ei saanud oma kirju kätte ja ise saata ning korralduse peale kohtusse minna ütles vanemvalvurile „ahv, näitad sa siin oma võimu, sa ei ole siin mitte keegi“. Need sõnad kordusid mitmel korral. Mõne aja pärast P. Havik allus korraldusele, nad läksid I üksusesse, tunnistaja läks II üksuse valvurite teenistusruumi. Eeltoodud tõendite põhjal leiab kohus, et on tõendatud see, et P. Havik kasutas Xxxx suhtes otsuses märgitud solvavaid väljendeid. Otsuses kajastatud sõnad olid märgitud sama päeva ettekandes. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate ütlustes, sest need kattuvad omavahel ja kohtuvälises menetluses antud ütlustega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et vanglaametnik peab küll olema valmis konfliktsituatsioonideks, kuid ei pea taluma kinnipeetava poolset solvavat käitumist. Käesoleval hetkel on Xxxx olukorra lahendanud professionaalselt – ta ei ärritunud, ei püüdnud vastu solvata, vaid kirjutas samal päeval vangla direktorile ettekande.
6. Kaitsja on leidnud, et tunnistaja ütlused ei haaku valvekaamera salvestistes kajastatuga. Kohus sellist seisukohta ei jaga. Salvestistest nähtuvalt vestles Xxxx kambris viibijaga ligi kolm minutit (06:51:51-06:54:33) ning seejärel väljub kambrist silmapaistvalt ärritunud P. Havik. Seega oli P. Havikul piisavalt aega otsuses märgitud sõnade ütlemiseks. Salvestistelt nähtub ka, et kambris toimuv häiris nii Xxxx kui Xxxxt, kes vaatasid kambrisse sisse ning jälgisid eemalt toimunut. Kohus ei suuda salvestiste pealt tuvastada, kui palju P. Havik 4 kambrist väljas olles vanemvalvuriga rääkis, kuid sel pole ka tähtsust. Tunnistajate sõnul lausus P. Havik solvavad sõnad kambris või välisukse juures, mis on videokaamerast väljaspool.
7. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usutavaks menetlusaluse isiku väiteid, et ta ei ole Xxxxt solvanud ning otsuses märgitud sõnu kasutanud. Menetlusaluse isiku väited tualetis käimise võimaluse puudumise kohta etapikambris on otsitud, sest tunnistajate Xxxx ja Xxxx sõnul oli probleem hoopis kirjade kättesaamises või saatmises. Pealegi, nagu selgub tunnistaja ütlustest, on ka vastuvõtus olemas P. Haviku vajadustele vastav WC.
8. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud P. Haviku tookordne kambrikaaslane Xxxx. Tunnistaja selgitas, et P. Haviku viis kambrist välja Xxxx, kuid midagi erilist meelde ei jäänud. Sellised ütlused on aga vastuolus menetlusaluse isiku ja teiste tunnistajate ütlustega, kes kõik rääkisid toimunud vaidlusest P. Haviku ja Xxxx vahel ning vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt vestles Xxxx kambris viibijatega ligi kolm minutit. Seega peab kohus võimalikuks, et tunnistaja ei mäleta enam juhtunut. Tunnistaja ei mäletanud ka seda, mis kellaajal või mitu korda ust avati, millal toimus hommikusöök või loendus. Kohus ei pidanud vajalikuks üle kuulata P. Haviku toonast kambrikaaslast K. Tamme, sest ta on kohtuvälises menetluses selgitanud, et magab kella 10-ni ning solvamist ei kuulnud. Seega ei saa ka nimetatud isik anda tõendamiseseme asjaolude kohta olulisi ütlusi.
9. Kaitsja väitel oli menetlusaluse isiku ärritumine tingitud tema asetamisest inimväärikust alandavasse olukorda. Kohus sellist seisukohta ei jaga. Nagu selgub Xxxx ütlustest, antakse etapeerimise ajast kinnipeetavale eelmisel päeval teada. Seega võinuks P. Havik oma käitumist vastavalt kujundada. Veelgi enam, tunnistaja sõnul andis ta P. Havikule enne konvoeerimist 5-10 minutit aega oma kambri WC kasutamiseks ning ka etapikambris on võimalik sellise erivajadustega inimene toimetada vastavasse tualetti. Seega mingit alandavat olukorda kohus ei tähelda. Kahtlemata on Peep Haviku erivajadustega vaja arvestada, kuid põlvevigastus ei tingi erikohtlemist kirjade saatmisel või saamisel. Käesoleval juhul aga selle küsimusega tunnistajate sõnul just tegemist oli. Kohus mõistab, et varajane etapikambrisse toimetamine võib kinnipeetavat häirida, olgu siis põhjuseks kirjadega saamisega/saatmisega seonduv või invavajadusteks kohandatud WC takistamatu kasutamine. Samas ei anna see kinnipeetavale õigust vanglaametnikku alavääristada või solvata. Suhtluses peavad nii vahistatu kui valvur järgima häid kombeid ning probleemide korral tuleb pöörduda vangla juhtkonna poole.
10. Kaitsja rõhutas, et menetlusalusele isikule väljastatud tõendi tõttu tuli teda etapeerida vahetult enne etapitranspordi kohtusse väljumist. Kohus märgib, et kaitsja väide on ebatäpne. Vastavasisulise loa sai P. Havik alles 17.11.2016, s.o peale toimunud intsidenti. Kohtule ei ole esitatud ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et 04.11.2016 vajanuks P. Havik kohtusse etapeerimisel erikohtlemist. Kohtu teada oli P. Havikul tõend kõrgendatud WC-poti kasutamise vajaduse kohta ning selline tualettpott tal ka kambris oli.
11. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja süü leidnud täielikult tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi. Teo on kaebaja toime pannud tahtlikult, st teadis kellega tegu ja keskmise mõistliku inimsena pidi ka aru saama, et tema sõnad on valvurile solvavad. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 5
12. Peep Havikule on määratud karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ning on seega arvestatud tema süü suurusega. Kui võimuesindaja solvamise eest on võimalik karistada süüdlast rahatrahviga kuni 1200 eurot (300 trahviühikut), siis 28 euro (7 trahviühiku) suurune rahatrahv näitab, et kinnipeetava süü ei ole suur, kuid on vajalik eelkõige P. Haviku mõjutamiseks edaspidi taoliste tegude toimepanemisest hoiduma. Mõistetud karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
13. Eeltoodust tulenevalt ei ole otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks või määratud trahvi vähendamiseks alust ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, 133-
14. Külli Iisop Kohtunik