KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-11-24497 Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Kaupo Paal Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht VSu hagi

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. VS (hageja) esitas 25.05.2011 Harju Maakohtule hagi ARi (kostja I) vastu. Hageja muutis ja täpsustas oma hagi korduvalt. Esialgselt palus hageja tuvastada hageja ja kostja I vahel 14.09.2010 sõlmitud Finance TVS OÜ (kostja II) osa müügilepingu tühisus. Hagi täpsustamise järgselt nõudis hageja kostja II osa kaheks osaks nimiväärtusega 96 165,30 eurot ja 3834,70 eurot jagamist ning kostja I kohustamist tagastama hagejale kostja II osa nimiväärtusega 3834,70 eurot (I kd, tl 200-202).
2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tõestas Tallinna notar JH 14.09.2010 hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu. Lepingu punkti 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks hagejale kuuluv kostja II osa nimiväärtusega 60 000 krooni, mis moodustab 100% osakapitalist. Lepingu punkt 2.1 kohaselt müüs hageja kostjale I osaühingu osa nimiväärtustega 60 000 krooni 60 000 krooni eest. Lepingu punktis 2.2 oli märgitud, et kostja I on hagejale tasunud osa ostuhinna enne lepingu sõlmimist ja hageja tõendas nimetatud summa kättesaamist oma allkirjaga lepingul.
3. Müügileping oli näilik ning seetõttu tühine. Tühised on nii kohustustehing kui ka käsutustehing. Müügilepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole õiguslikke tagajärgi, sest poolte sooviks oli jätta mulje tehingu tegemisest. Nimelt esitas AS Lukoil Eesti
4. aastal hageja vastu hagi kahju hüvitamiseks. Maakohus menetles seda hagi tsiviilasjas nr 2-08-242 ning müügilepingu sõlmimise seisuga polnud hagi perspektiivid selged. Hageja ei saanud sel põhjusel enam (ajutiselt) olla kostja II ega Scantrans Terminal AS (kustutatud) omanikuks. Seetõttu leppisid hageja ja kostja I 2010 aasta septembri alguses kokku suuliselt selles, et hageja vormistab hagejale kuuluva osa kostjas II nimiväärtusega 60 000 krooni kostja I nimele hagejale vajalikuks ajaks. Lepiti kokku, et kostja I ei tasu midagi selle osa eest ega kanna muid kulusid, kuid hageja esimesel nõudel vormistab kostja I osa tagasi hageja nimele.
5. Hageja palus
6. a jaanuaris kostjal I vormistada osaühing tagasi hageja nimele, kuid kostja I keeldus sellest. Kostja I pole osaühingu osa eest hagejale midagi tasunud, seda on kinnitanud ka kostja I. Kostja I on kinnitanud tehingu näilikkust. Hageja tühistas 28.01.2011 müügilepingu selle näilikkuse tõttu.
7. Hageja esitas 16.05.2012 hagi ka kostja II vastu ning palus tuvastada kostja II ainuosaniku 05.11.2010 otsuse tühisus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi kostja I kostja II ainuosanikuna otsuse, millega kostja II osakapital suurendati 96 165,30 euro võrra. Kostja II osakapitali suurendamine oli vajalik kostjale I elamisloa vormistamiseks. Osakapitali suurendamine oli näilik, sest osakapitali suurendamiseks kasutatud summad on kostja I poolt välja viidud off-shore äriühingutele. Kostja I huvi oli kostja II osakapitali fiktiivne suurendamine. Tehing on näilik, vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-12-19466 hagi menetlusse ja liitis kostja II vastu esitatud nõude ühte menetlusse kostja I vastu esitatud nõudega. 2

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest leidis, et hagejal puudub tuvastushuvi.

Tuvastushuvi on hageja põhjendanud sellega, et kostja II ainuosaniku 05.11.2010 otsus rikub hageja kui kostja II tegeliku ainuosaniku õigusi. Osaühingu organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Osaühingu organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab äriseadustiku (ÄS) § 178 lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Kohus tuvastas, et hageja ei ole kostja II ainuosanik. Hageja ei olnud kostja II ainuosanik ka siis, kui kostja II võttis vastu otsuse osakapitali suurendamise kohta. Kuivõrd käsutustehing, millega kostja I sai osa omanikuks, ei ole tühine, läks müügilepingu ja käsutuskokkuleppe sõlmimisega üle osa omand kostjale I ning hageja ei saa tugineda enda omandiõigusele. Hageja ei saa seega põhjendada oma tuvastushuvi väitega, et ta on kostja II ainuosanik. Hagejat ei saa pidada huvitatud isikuks ka muudel asjaoludel. Isikut ei muuda TsÜS § 38 lg 1 mõistes huvitatud isikuks asjaolu, et tal võib olla osaühingu osaniku vastu nõue osaühingu osa hagejale üleandmiseks. Isegi kui hagejal oleks selline nõue kostja I vastu, ei annaks see hagejale õigusi (s.h võlausaldaja või osaniku õigusi) kostja II suhtes.

1. Ka hagiavalduse läbivaatamise korral ei kuuluks see rahuldamisele. Hageja avaldatud asjaoludel ei ole võimalik lugeda osakapitali suurendamise otsust näilikuks või heade kommetega vastuolus olevaks tehinguks. Hageja ei ole tuginenud osakapitali sissemakse tegemata jätmisele. Osakapitali suurendamiseks rahalise sissemakse tegemise järgselt muutub sissemakse tegemiseks kasutatud raha osaühingule kuuluvaks rahaks. Sellise raha kasutamine osaühingu juhatuse poolt (s.h osaühingut kahjustav kasutamine) ei muuda osakapitali suurendamist näilikuks. Samuti saab osakapitali suurendamise otsuse heade kommete vastasus tuleneda üksnes otsuse sisust. Hageja ei ole välja toonud tehingu tingimusi, mis on vastuolus heade kommetega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
2. Hageja esitas maakohtu otsusele 02.03.2017 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ja hinnanud asjas esitatud tõendeid valesti. 4

§-ga 268 vastuolus.

1. Maakohus on hinnanud tunnistaja J. P ütlusi ja dokumentaalse tõendina esitatud 11.02.2011, 18.02.2011 ja 07.04.2011 salvestisi valesti. Hageja on esitanud kaalukaid tõendeid selle kohta, et pooled soovisid jätta muljet tehingu olemasolust. Need tõendid kummutavad notariaalses müügilepingus väljendatud poolte tahte lepingu sõlmimise kohta.
2. Kuivõrd see tehing on näilik ja seetõttu tühine, on hageja kostja II tegelik ainuosanik ja hagejal on seetõttu õiguslik huvi ainuosaniku 05.11.2010 otsuse tühistamiseks. Vastused apellatsioonkaebusele
3. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ning ei korda (

§ 654lg 6).

23.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuses tugineb hageja ennekõike sellele, et maakohus on hinnanud J. P ütlusi ja dokumentaalse tõendina esitatud 11.02.2011, 18.02.2011 ja 07.04.2011 salvestisi valesti. Hageja ei ole teinud etteheiteid maakohtu otsuse põhjenduste sisule, vaid väljendanud üldist rahulolematust maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega. Apellatsioonkaebuses pole täpsustatud, miks pole maakohtu järeldused õiged ja miks tuleks tõenditest teha teistsugune järeldus. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuse sellised etteheited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu järeldused on loogiliselt järgitavad ning maakohus on ka piisavas ulatuses põhjendanud, miks ei võimalda kohtumenetluses esitatud tõendid kogumis hagi rahuldada. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei ole iseenesest piisavaks aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja üldsõnalised väited, et tõendid, mis ta on hagi tõendamiseks esitanud, on kaalukad, ei anna alust hinnata tõendeid maakohtu poolt märgitust erinevalt.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohustus- ega ka käsutustehingu näilikkus TsÜS § 89 lg 1 mõttes ei ole tsiviilasjas tõendamist leidnud. Kui tahteavaldus, mis tuleb teha teisele isikule, tehakse tema nõusolekul ainult näiliselt, siis on see tahteavaldus tühine. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita.
2. 11.02.2011, 18.02.2011 ja 07.04.2011 salvestiste fragmendid ei tõenda, et poolte sooviks oli sõlmida osaühingu osa müügileping, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed ja mille eesmärgiks oli tekitada n-ö õigusnäivus. Salvestised algavad hageja kommentaaridega, mis on käsitletavad hageja seletusena ega ole tõendiks. Fragmentidest ei ole kõrvalisel isikul võimalik teha järeldusi seoses käesoleva vaidluse asjaoludega, sest kõnelustes 5

§ 657lg 1 p 1).

31. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

32. Ringkonnakohus on andnud hagejale apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, vabastades ta riigilõivu summas 875 eurot tasumisest (III kd, tl 67-68). Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (

§ 190lg 2).

Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 875 eurot, mille tasumisest oli hageja Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2017 kohtumäärusega vabastatud. Vastavalt

§ 179

lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6