KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-4398 Tsiviilasi ET ka

) § 657 lg 1 p 4 ja § 659 alusel tühistada. Võlgniku 20. märtsi 2017 kaebus kohtutäituri tegevusele tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 1 alusel.

11.

§ 475

lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.

§ 477

lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seitsmenda lõike teise lause kohaselt nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Maakohus tugines võlgniku kaebuses märgitule ja jättis välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud, sh kas võlgnik on nõude esitamisel kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Võlgnik viitas kaebuses, et esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale
2. augustil 2015, kuid kohtutäitur jättis sellele vastamata või vastuse kätte toimetamata. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et võlgniku kaebus kohtule on esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule. Maakohtu viide Riigikohtu
3. detsembri 2015 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 ei ole asjakohane, kuna käesolevas asjas ei ole sissenõudja taotlenud täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Tegemist on olukorraga, kus põhitasu nõude osas on täitemenetlus lõpetatud TMS § 202 lg 1 alusel selle aegumise tõttu. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 13 õigesti märkinud, et kohtutäituril oli õigus jätkata täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes ilma uut otsust tegemata. Seega ei ole käesolevas asjas põhjust tugineda 3

§ 235

kohaselt põhistanud, st ei ole oma väidet põhjendanud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks, miks ta esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele alles 1,5 aastat hiljem. TMS § 217 lg 1 ettenähtud kohtueelse menetluskorra lahutamatuks osaks on sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 ettenähtud kaebuse läbivaatamise protseduur menetlusosaliste osavõtul. Seega oleks võlgnikule pidanud septembriks 2015 selge olema, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha. Võlgnik ei ole kaebuses tuginenud sellele ega tõendanud, et vastavalt TMS § 217 lg-le 1 on ta peale septembrit 2015 esitanud kohtutäiturile kaebuse täitetoimingu tegemisest keeldumise osas. Seega ei ole võlgnik kohtule kaebuse esitamisel järginud TMS §-des 217 ja 218 sätestatud kohustuslikku kohtueelset kaebemenetluse korda. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

1. Eeltoodust tulenevalt on maakohus võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades nr 026/2007/663, 026/2008/3623 ja 026/2007/3153 ebaõigesti menetlusse võtnud, kuna kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.
2. Ringkonnakohus nõudis kohtutäiturit välja koopiad täiteasjade I–III toimikutes. Neist nähtub, et kohtutäitur tegi kõigis täitemenetlustes
3. aprillil 2016 otsused rahatrahvi sissenõudmise lõpetamiseks seoses aegumisega ja jätkas menetlust laekumata kohtutäituri tasu nõudes. Samas ei nähtu, kas ja millal on otsused võlgnikule kätte toimetatud. Ringkonnakohus selgitab võlgnikule, et tal on õigus esitada kaebus
4. aprilli 2016 otsuste peale kohtutäiturile vastavalt TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtajale alates nende kätte toimetamisest. 15.

§ 172lg 1 alusel jäävad menetluskulud võlgniku kanda.

Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (

§ 175lg 31).

Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. Võlgnik võib

§ 150

lg 1 p 3 alusel esitada maakohtule taotluse kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

16.

§ 427teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4