) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama sätte lg-st 2 nähtub, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
lg 1 ütleb, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Elektroonilise side seadus ei näe ette sideteenuste lepingu kohustuslikku vormi. Seega võib sideteenuse lepingu sõlmida ka konkludentselt ehk avaldades oma käitumisega soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk sõlmida leping. Asja materjalidest ja 22.07.2014 lisakokkuleppe lisa 1 p-st 2.1 nähtub, et kostja väljastas hagejale vangla vahendusel unikaalse numbriga kõnekaardi. Hageja avaldas
lg 1 kohast pakkumust sõlmida sideteenuse leping lastes kolmandal isikul kanda raha talle vangla poolt väljastatud kostja kõnekaardile. Kostja avaldas
lg 1 järgse nõustumuse hageja pakkumusega aktiveerides hageja kõnekaardi ja hakates osutama hagejale sideteenust. Pooltevahelise sideteenuse lepingu saab lugeda
lg 1 ja 2 alusel sõlmituks hagejale kostja poolt väljastatud kõnekaardi aktiveerimise järel, mis 22.07.2014 lisakokkuleppe lisa 1 p 3.3 kohaselt toimub pärast kõnekaardile esmase raha laadimist. Pooled ei vaidle, et hageja kõnekaardile oli laaditud raha ja hageja kasutas kõnekaarti helistamiseks vanglast. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja ja Justiitsministeeriumi vahel 08.10.2013 sõlmitud kõnesideteenuse hankelepingu nr 1/13-92 ja 22.07.2014 lisakokkuleppe puhul oleks tegemist kolmanda isiku kaitseks sõlmitud lepinguga
mõttes või kolmandat isikut kaitsva lepinguga
Kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel võiks tekkida võlasuhe lepinguvälistel alustel või muust seadusest tulenevast alusest. Kuigi hageja kasutas sideteenust vanglas viibides, ei ole kohus tuvastanud, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt oleks tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. 6. Hageja heidab kostjale ette sideteenuse lepingu rikkumist selliselt, et mais, juunis ja juulis 2016 toimus suur hulk kõnesid ühel ajal ja kõneeristuses kuvati sekunditena täpselt sama arvu, mis minutitena. Sellega seoses võttis kostja alusetult maha hageja kõnekaardilt raha. Hageja palub mõista kostjalt välja 150 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus sideteenuse lepingut ja tekitas hagejale kahju.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui 3 lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja poolt esitatud hageja kõnekaardi eristusega mai, juuni ja juuli 2016 kohta on tõendanud, et vaidlusalusel perioodil ei ole samaaegselt toimunud mitmeid kõnesid ja kõneeristuses ei kuvatud sekunditena täpselt sama arvu, mis minutitena (lk 55 – 80). Samuti ei võetud hagejalt tasu kõnede eest korduvalt või suuremas summas võrreldes tegelikult tehtud kõnedega. Kostja selgitas 08.09.2016 kirjas, et ta tegi päringu Xxxx OÜ spetsialistile, kes vaatas üle hageja mai, juuni, juuli 2016 kõneeristused. Xxxx OÜ spetsialist tuvastas, et kõneeristusel on anomaalia kõne toimumise kellaaja kuvamisel. Nimelt kuvati sekunditena täpselt sama arvu, mis minutitena. Reaalselt on kõik kõned siiski tehtud erinevatel sekunditel ehk erineval kellaajal. Nimetatud anomaalia sai koheselt kõrvaldatud ning see ei mõjutanud kõne kestvuse ega kõne maksumuse arvestust. Hageja poolt esitatud kõneeristusel näidatud kõne kestvus vastab tõele ning sellest tulenevalt on õige ka kõneeristusel näidatud kõne maksumus (lk 18 – 19). Kuigi kostja 08.09.2016 selgitusest nähtub, et vaidlusalusel perioodil esines kõneeristusel anomaalia kõne toimumise kellaaja kuvamisel, on sama kostja selgitusega tõendatud, et kõneeritused vaidlusalusel ajal kajastavad õigesti kõnede kestvust ja et kostja küsis hagejalt tasu vastavalt tegelikult toimunud kõnede arvule ja kestvusele. Seega on kostja täitnud sideteenuse lepingut nõuetekohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingut ja tekitas talle kahju. Seega tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras 25.04.2017 kirjas tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 05.05.2017. Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud. Toimikust ei nähtu ka, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Sellest kohus järeldab, et kostja ei ole menetluskulusid kandnud. Kuivõrd kostja ei ole menetluskulusid kandnud, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 8. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.