Obsah (9)

§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 150§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11715 Tsivii

) § 428 lg 1 p 3 alusel.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb muus osas jätta rahuldamata.
2. Asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: • Hageja on 05.02.2014 surnud Xxxxpärija (tl 6); • Xxxxja Xxxxtegid 11.09.2009 abikaasade vastastikuse testamendi (tl 7-9); • 31.10.2011 müüs Xxxxtalle kuuluva korteriomandi kostjale hinnaga 1000 eurot; • 30.10.2012 müüs kostja korteriomandi kolmandale isikule hinnaga 11 000 eurot (tl 1722).
3. Hageja on Xxxxõigusjärglasena esitanud kostja vastu hagi pärimisseaduse (PärS) § 48 lg 2 alusel. Hageja leiab, et 31.10.2011 korteriomandi müügitehing on tühine, mistõttu peab kostja saadu tagastama. Kuna korteriomand on müüdud edasi kolmandale isikule, siis nõuab hageja korteriomandi väärtuse hüvitamist.
4. Käesoleva nõude aluseks saab olla PärS § 48 lg 2, mille järgi pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi.
5. Vastastikuse testamendi p 3.1 järgi testaatorid nimetavad vastastikku teineteist oma vara pärijaks – üleelanud abikaasale jääb kogu surnud abikaasal surmapäeval olemasolev vara. Üleelanud abikaasal on õigus käsutada vara omal äranägemisel, seal hulgas vara vajadusel võõrandada. Punkti 3.2 järgi peale viimase abikaasa surma pärib allesjäänud vara kostja. Eelnenud sätetest tulenevalt leiab hageja, et kuna eelpärija müüs korteri alla turuhinna, siis see piirab järelpärija õigusi ning tehing on tühine. PärS § 48 lg 2 mõtte järgi on eelpärija pigem järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumiseni tegutsev pärandvara hooldaja. Eelpärija käsutusõigus ei hõlma tasuta käsutusi ja pärandvara hulka kuuluvaid kinnisasju ja kinnisasjaõigusi, kui käsutuse tagajärjel välistatakse või piiratakse järelpärija õigusi. Eeldus on, et kinnisasja käsutus ei olnud vajalik kohustuse täitmiseks, kuid järelpärija peab taluma pärandaja poolt tema eluajal võetud kohustuse täitmist pärandvarasse kuuluva kinnisasja arvel.
6. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole tegemist PärS § 48 lg-s 2 sätestatud juhtumiga. Ennekõike tuleb tähelepanu pöörata, et vastastikuses testamendis ei ole jäetud vara käsutamine eelpärija poolt PärS § 48 reguleerida. Testamendi p 3.1 teises lauses on pooled avaldanud, et üleelanud abikaasal on õigus käsutada vara omal äranägemisel, seal hulgas õigus vara vajadusel võõrandada. Seega on kõrvale kaldutud PärS § 48 lg-s 2 sätestatust ning eelpärija vara käsutus on kehtiv. Hagejal puudub sellest tulenevalt õiguslik alus nõuda tühise tehingu järgi korteriomandi väärtuse hüvitamist. Menetluskulud
7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 ja § 168 lg 4 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.

3 11. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1 1.

lause). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1100 eurot käibemaksuta. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174

lg 10).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Kohtu hinnangul on antud juhul tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) mõistlik suurus. Nimetatud tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga. 12. Kohus ei nõustu nimekirja märgitud ajakuluga. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks kostja esindaja ajakuluks: • 21.10.2016 vastuse koostamine ja asjaolude analüüs – 3 tundi • Teiste seisukohtade koostamine 10.11.2016, 25.11.2016, 03.03.2017 ja 21.03.2017 – 2 tundi. Dokumentide sisu oli kattuv ning osaliselt kajastavad asjas mitte tähtsust omavaid asjaolusid. Kokku on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 5 tunni eest (5 x 100) 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot. 13. 20.02.2017 on hageja taotlenud enamtasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 1 alusel (tl 106-107).

Nimetatud taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Käesolevas menetluses on kohus võtnud hagi menetlusse summas 10 000 eurot ning nõude vähendamisega on hageja loobunud nõudest summas 6300 eurot. Nõudelt 3700 eurot tuleb tasuda riigilõivu 325 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv osaliselt hagist loobumise tõttu (550 – 325 / 2) 112,50 eurot. 14. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 15.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4