RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-17-29
- september 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Jüri Põld Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
- septembri
- a otsuse tühistamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus rahuldamata. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Vabariigi Valimiskomisjon otsustas
- septembri
- a koosolekul, et
- a kohaliku omavalitsuse volikogu korralistel valimistel elektroonilise hääletamisega alustamata jätmine pole vajalik. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et küsimust tuleb arutada uuesti, kui ilmneb uut infot või teateid tegeliku ohu kohta elektroonilise hääletamise turvalisusele. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht kanti koosoleku protokolli.
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas
- septembril
- a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tühistada otsuse elektroonilise hääletamise korraldamise kohta
- a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
- septembril
- a esitas kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile täiendatud kaebuse, milles täpsustas, et kaebus on mõeldud esitamiseks Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
- Kaebaja väitis järgmist: 3.
- ajakirjanduse andmete kohaselt on avastatud nõrkus Eesti isikutunnistuse (ID-kaardi) kiibi püsivara ja raudvara vahelises suhtluses, mis puudutab 750 000 Eestis välja antud isikutunnistust. Seda nõrkust ära kasutades on võimalik luua spetsiaalne tarkvara, mille abil saab võtta üle inimese elektroonilise identiteedi ning tema nimel oma isikut tuvastada ja allkirju anda. Sel viisil on võimalik anda valija asemel hääl ka elektroonilisel hääletamisel; 3.
- avastatud turvariski tagajärjeks võib olla põhiseaduse (PS) §-s 60 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 1 lõikes 1 sätestatud valimiste vabaduse printsiibi rikkumine ning kahtluse alla on seatud elektroonilisel hääletamisel kasutatava süsteemi üldine usaldusväärsus. Välistatud ei ole ka olukord, et valija antud hääl ei jõua Vabariigi Valimiskomisjonini või et isik ei saa üldse hääletada. Sellisel juhul on tegemist PS § 56 punktis 1 ja § 57 lõikes 1 tagatud subjektiivse valimisõiguse rikkumisega. Kui elektroonilise hääletamise süsteem ei võimalda valijal anda häält kandidaadile, kellele ta soovib hääle anda, siis on tegemist subjektiivse valimisõiguse rikkumisega; 3.
- kuigi konkreetne isikute õiguste rikkumine ei ole veel toimunud, eksisteerib õiguste rikkumise võimalus. Turvariski ärakasutamise tõenäosust ei suuda keegi prognoosida, kuid puudub alus eeldada, et seda ei juhtu. Tuleb arvestada, et info turvariski kohta koos sisuliste põhjendustega on levinud üle maailma, ning vältida olukorda, et turvariski kasutatakse ära valimistulemuste kahtluse alla seadmiseks. Riski olemasolu kinnitavad Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ametnike ajakirjanduses väljendatud seisukohad; 3.
- vaatamata eelkirjeldatud isikutunnistuse turvariskile otsustas Vabariigi Valimiskomisjon
- septembril
- a, et elektrooniline hääletamine
- a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel korraldatakse. Kuna eksisteerib arvestatav võimalus valimisvabaduse printsiibi 5-17-29 rikkumiseks ning elektroonilisel hääletamisel kasutatava süsteemi üldine usaldusväärsus on seatud kahtluse alla, siis on see otsus vastuolus PS §-ga 60; 3.
- kuna kaebuse esitaja on poliitiline erakond, siis võib häältega manipuleerimine mõjutada tema valimistulemust ning ka üldisi valimistulemusi. See rikuks ilmselgelt kaebuse esitaja õigusi.
- Eeltoodud põhjustel soovib kaebaja valimiste korraldamist üksnes pabersedelitega ning palub elektroonilise hääletamise alustamist käsitleva Vabariigi Valimiskomisjoni
- septembri
- a otsuse tühistada.
- Vabariigi Valimiskomisjon edastas
- septembril
- a Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon jäi oma
- septembri
- a koosoleku protokollis esitatud seisukohtade juurde, palus jätta kaebuse rahuldamata ja selgitas täiendavalt järgmist: 5.
- elektroonilise hääletamise korraldamise sätestab seadus ja Vabariigi Valimiskomisjon ei pea elektroonilise hääletamise toimumist eraldi otsustama. KOVVS § 12 lõike 2 punkt 4 sätestab, et Vabariigi Valimiskomisjonil on õigus mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks korraldada seaduse nõuete kohaselt. Vabariigi Valimiskomisjon arutas avastatud turvariski mõju elektroonilise hääletamise korraldamisele oma
- septembri
- a koosolekul, kuulates enne ära RIA peadirektori ülevaate; 5.
- kaebuse esitamise ajaks ei ole ilmnenud ühtegi tegelikku ID-kaardi turvaauku ning oht on hüpoteetiline. Asjaoludest ei nähtu, et elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisus või töökindlus ei ole tagatud, mistõttu ei ole ka alust elektroonilise hääletamisega mitte alustada; 5.
- kui nimetatud risk realiseerub, on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus kas rakendada KOVVS § 12 lõike 2 punktis 4 sätestatud meetmeid või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt KOVVS § 12 lõike 2 punkti 3 kohaselt. Sellise otsuse tegemiseks peavad komisjonil olema aga usaldusväärsed andmed. Kaebaja väide, et turvariski tõttu ei ole välistatud olukord, et valija antud hääl ei jõua kohale või et isik ei saa üldse hääletada, eeldab kõigepealt riski realiseerumist. Elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on valija õiguste tuvastatud rikkumine, mitte hüpoteetiline võimalus, et elektrooniline hääletamine ei ole olnud turvaline; 5.
- elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisus ja töökindlus vastab KOVVS-is ja Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele ning praegu puudub alus Vabariigi Valimiskomisjoni
- septembri
- a koosolekul võetud seisukoha muutmiseks. Uute asjaolude ilmnemisel arutab Vabariigi Valimiskomisjon küsimust uuesti.
- Kaebuse lahendamist ette valmistades pöördus Riigikohus kirjaga RIA poole ning palus vastata kaebuse läbivaatamisel tõstatatud küsimustele.
- RIA peadirektor selgitas oma vastuses Riigikohtu küsimustele, et kuigi ID-kaardi turvariski arvestades on hüpoteetiliselt võimalik teise isiku identiteeti kasutades elektrooniliselt hääletada, tuleb turvariski tegeliku realiseerumise tõenäosuse hindamisel arvesse võtta nii riski tehnilist olemust, selle ärakasutamiseks vajalikke ressursse kui ka tasuvust võimaliku eesmärgi saavutamiseks. Riski realiseerumise võimalust
- a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel vähendab tõenäoliselt ründetarkvara väljatöötamiseks kuluv aeg ja selleks vajalikud eriteadmised.
- RIA on andnud Vabariigi Valimiskomisjonile ülevaate ID-kaardi kiibis avastatud turvariski olemuse kohta ja võimalikele riskidele osutanud. RIA tehniline hinnang ID-kaardi kiibiga seotud turvariski olemuse ning selle realiseerumise tõenäosuse kohta ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni
- septembri
- a koosolekul väljendatuga võrreldes muutunud. Puudub teave, et keegi oleks olnud ID-kaardi kiibi turvanõrkusest juba varem teadlik või püüdnud seda ära kasutada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- KOVVS § 12 lõike 2 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist 2
(4)2 5-17-29 hääletamist saaks korraldada seaduse nõuete kohaselt. Sama lõike punkti 3 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas, maakonnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada oluliselt hääletamistulemusi.
- Kaebaja ei nõustu sellega, et Vabariigi Valimiskomisjon ei võtnud
- septembril
- a vastu otsust jätta ära elektrooniline hääletamine
- a korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kuigi ID-kaardi kiibis on ilmnenud turvarisk.
- Elektroonilise hääletamise ärajätmine on elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust ja töökindlust tagav ennetav meede, mille kohaldamise aluseks ei ole juba tekkinud kahjulik tagajärg, vaid Vabariigi Valimiskomisjoni kui meetme kohaldamiseks pädeva organi hinnang võimaliku kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosuse kohta tulevikus. Vabariigi Valimiskomisjonil ei ole kohustust jätta elektroonilise hääletamisega alustamata mistahes kahjuliku tagajärje saabumise võimalusele viitava teabe saamisel. Vabariigi Valimiskomisjon peab seda meedet kohaldama, kui turvariski ärakasutamine ja sellest tuleneva kahjuliku tagajärje saabumine on komisjoni hinnangul otsuse tegemise ajal teadaolevatel konkreetsetel asjaoludel piisavalt tõenäoline. Seejuures peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama ka seda, kas turvariski ärakasutamisest tulenevad võimalikud rikkumised elektroonilisel hääletamisel võivad mõjutada hääletamise tulemust olulisel määral.
- Vabariigi Valimiskomisjon hindas elektroonilise hääletamisega alustamata jätmise vajalikkust ID-kaardi kiibis avastatud turvariski tõttu oma
- septembri
- a koosolekul, olles enne ära kuulanud RIA peadirektori ülevaate. Koosoleku protokollist ja komisjoni Riigikohtule esitatud selgitustest nähtub, et komisjon ei pidanud elektroonilise hääletamisega alustamata jätmist vajalikuks, sest eksisteeriva elektroonilise hääletamise süsteemi kahjustamise üksnes teoreetilise võimaluse kõrval puudusid igasugused andmed turvariski tegeliku ärakasutamise või selle ärakasutamise võimekuse kohta
- a kohalikel valimistel.
- Vabariigi Valimiskomisjon on kogutud teavet hinnates leidnud, et tõenäosus elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuse kahjustamiseks ei ole elektroonilise hääletamisega alustamata jätmiseks küllaldane.
- Kolleegium ei näe alust kahelda Vabariigi Valimiskomisjoni kogutud teabe piisavuses ja elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisusele antud hinnangu adekvaatsuses. Praegu teada olevate asjaolude põhjal on turvariski tegelikuks realiseerimiseks vajalik aja ning muude ressursside kulu piisavalt suur, et isegi turvariski realiseerumisel ei ole tõenäoline selle õigusvastane ärakasutamine sellises ulatuses, mis võiks mõjutada hääletamistulemusi oluliselt.
- Samuti ei ole alust arvata, et hinnang kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosusele võib olla Vabariigi Valimiskomisjoni
- septembri
- a koosolekule järgneval ajal oluliselt muutunud. Ka Riigikohtu menetluses antud täiendavas arvamuses kinnitab RIA, et ID-kaardi kiibi turvariski puudutavaid uusi asjaolusid ei ole ilmnenud ja juba varem kujundatud ohuhinnangu muutmiseks pole alust.
- Kolleegium märgib, et uute asjaolude ilmnemisel on Vabariigi Valimiskomisjon kohustatud uuesti hindama elektroonilise hääletamise turvalise korraldamise võimalikkust ja ning uuesti kaaluma elektroonilise hääletamisega alustamata jätmist.
- Kui Vabariigi Valimiskomisjon tuvastab elektroonilise hääletamise toimumise ajal, et turvariski ärakasutamine võib oluliselt mõjutada elektroonilise hääletamise tulemusi, siis tuleb Vabariigi Valimiskomisjonil KOVVS § 12 lõike 2 punkti 4 alusel elektrooniline hääletamine peatada või lõpetada.
- Kui turvariski on elektroonilisel hääletamisel ära kasutatud sellises ulatuses, mis Vabariigi Valimiskomisjoni arvates mõjutas või võis mõjutada juba toimunud hääletamise tulemusi oluliselt, peab Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 12 lõike 2 punkti 3 kohaselt tunnistama elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ja korraldama kordushääletamise.
- Lähtudes eeltoodust ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse rahuldamata. 3
(4)3 5-17-29 Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Jüri Põld 4
(4)4