Obsah (6)

§ 303§ 65§ 56§ 141§ 209§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2017 Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-5949 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika

§ 303lg 1 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3.

veebruari 2017 otsus Apelleeritud kohtuotsus Prokurör Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatava Vassili Didenko kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets Vassili Didenko isikukood 38301130305; viibimiskoht Tartu Vangla; varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral; tõkendit ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. veebruari 2017 otsus jätta muutmata.
3. Vassili Didenko kaitsja Marko Paabumetsa apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroole In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vassili Didenkole apellatsioonimenetluses Marko Paabumetsa poolt osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.
5. Mõista Vassili Didenkolt punktis 3 nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot.
6. Menetluskulu tuleb Vassili Didenkol tasuda 30 päeva jooksul käesolevale otsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
7. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
8. aprillil 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
9. aprillist
10. Süüdistuse sisu
11. Vassili Didenko anti kohtu alla ja esitati süüdistus selles, et tema isikuna, kes kannab karistust Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, saatis: • 30.07.2015 Tartu Vanglast Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 03.08.
12. Kiri oli adresseeritud „Saaremaa kohtule“ ning kirjas nõudis V. Didenko teda vangi mõistnud kohtunikult seoses kohtuasjaga nr 1-06-12351 enda kohest vabastamist, vastasel korral lubas V. Didenko tema vangi mõistnud kohtuniku ära tappa ning kohtumaja õhku lasta. X.X. , olles kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele. • 03.08.2015 Tartu Vanglast Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 05.08.2015, kiri oli adresseeritud kohtunik X.X. . Kirjas nõudis V. Didenko X.X. enda kohest vabastamist või vastasel korral lubas ta X.X. ära tappa. X.X. , olles olnud kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele. • 10.08.2015 Tartu Vanglast Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 12.08.2015, kiri oli adresseeritud kohtunik X.X. . Kirja nõudis V. Didenko X.X. enda kohest vabastamist või vastasel korral lubas ta X.X. ära tappa. X.X. , olles olnud kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani V. Didenko toime

§ 303

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo vägivallateo toimepanemise või muul viisil õigusemõistmisel osaleva isiku mõjutamise eesmärgiga sundida teda õigusemõistmise huvidele mittevastavalt või kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest. Maakohtu otsuse põhimotiivid 2. Tartu Maakohtu 3. veebruari 2017 otsusega mõisteti V. Didenko süüdi

§ 303

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust V.

Didenkole Pärnu Maakohtu 21.01.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12351 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks V. Didenkole 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 03.02.

1. 2
2. Kohus lahendas ka asitõendite küsimuse ning mõistis KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse V. Didenkolt välja sundraha 350 eurot, ekspertiisitasust 255 eurot ja kaitsjatasust 250 eurot. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning määras, et V. Didenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
3. Maakohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja leidis, et V. Didenko süü

§ 303

lg 1 järgi kuriteo toimepanemises on kohtule esitatud ja uuritud tõenditega leidnud tõendamist. Kokkuvõtlikult leidis kohus järgnevat. 5. Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud kaitsja seisukoht, et õigusemõistmise vastast kuritegu V. Didenko poolt ei olnud toime pandud, kuna kohtuotsus oli V. Didenko osas ammu tehtud ning V. Didenko ei saanud oma tegudega – kohtunikule saadetud kirjadega – õigusemõistmist enam mõjutada.

§ 303

lg 1 süüteokoosseisu objektiivsest küljest tuleb käsitleda õigusemõistmise all kriminaalmenetlusseadustikus toodud kriminaalmenetluse eri staadiumites tehtavaid menetlustoiminguid ning nende menetlusstaadiumite raames tehtavaid menetlusdokumente.

1. Tartu Vangla 29.09.2015 vastus (tl 95-101) kinnitab, et käsitletavad kirjad on Kuressaare kohtumajale saatnud Tartu Vanglast V. Didenko. Kogutud tõendid (V. Didenko poolt X.X. saadetud kirjad) kinnitavad, et V. Didenko saatis tema osas süüdimõistva vangistust ettenägeva kohtuotsuse asjas nr 1-06-12351 teinud kohtunikule X.X. kolm ähvarduskirja, nõudega teda vanglast vabastada enne kui täitub kohtuotsusejärgne vabanemistähtaeg, vastasel korral lubas V. Didenko X.X. ära tappa pärast vanglast vabanemist. Sellega sundis V. Didenko X.X. t õigusemõistmise huvidele mittevastavalt teda vanglast vabastama, ähvardades kohtunikku selle tegemata jätmisel tapmisega.
2. V. Didenko tegevus kohtunik X.X. tapmisega ähvardamises oli eesmärgipärane, tema süüline tegevus oli väga intensiivne. Seega oli subjektiivsest küljest tegemist otsese tahtlusega. V. Didenko teadvustas endale kohtunikule ähvarduskirju saates vägagi hästi, et X.X. saab kaasa aidata tema vanglast vabastamisele ennetähtaegse vabastamise taotluse menetluse raames, seda viisil mil kohtunik Tartu Vangla asukohajärgse kohtunikuga ühendust võtab ja V. Didenko vanglast vabastada soovitab. Seega teadis V. Didenko väga hästi ja kindlalt lootis, et tema poolt kohtunikule X.X. tehtavad ähvardused ka V. Didenko vanglast vabastamisele kaasa aitavad.
3. Kaitsja väited, mille kohaselt V. Didenko ähvardustel ei olnud reaalset ohtu, on eksitavad. Kohtu hinnangul on V. Didenko poolt X.X. saadetud kirjad tõsine ähvardus. Oli ja on reaalne oht, et kinnipeetu võib vabaduses viibivate isikute kaudu viia ellu oma tahte – anda vabaduses viibivate isikute kaudu juhtnööre kedagi hirmutada või tappa.
4. Süüdivuse osas viitas kohus ambulatoorsele kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktile 15EKPA0575/08.10.2015 ja kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktile 16E-KPS0016/08.12.2016, mis tõendavad, et V. Didenko on süüdiv isik, sai aru oma tegude laadist ja nende õigusvastastest tagajärgedest. Seega ei ole ka V. Didenko ütlused psühhoosist asjakohased, V. Didenkot ajendas kohtu hinnangul X.X. ähvarduskirju kirjutama kättemaks ja tahe vanglast vabaneda.
5. Karistuse mõistmisel arvestas kohus

§ 56toodut, eelkõige V.

Didenko süü suurust. Kohus võttis arvesse kuriteo toimepanemise suurt intensiivsust, järjekindlust. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Arvestades V. Didenko varasemaid karistusi määras kohus sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistuse – kolm aastat vangistust. Süüdistatava V. Didenko kaitsja apellatsioon 11. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas 01.03.2017 apellatsiooni V. Didenko kaitsja M. Paabumets, kes taotleb Tartu Maakohtu otsuse tühistamist, millega tunnistati V. Didenko süüdi

§ 303lg 3 1 järgi ja palub mõista V.

Didenko õigeks temale esitatud süüdistuses. Kaitsja hinnangul on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, valesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud väära kohtuotsuse. 12. Kohus on valesti tuvastanud kuriteo objekti. Teo objektiks

§ 303lg 1 järgi saab olla kohtunik (ohver).

Kannatanuks saab olla üksnes kriminaalmenetlust läbiviiv kohtunik. Kannatanu (kohtunik X.X. ) ei olnud ähvarduskirjade saamisel V. Didenko kriminaalasja menetlev kohtunik ega ka täitmiskohtunik tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise üle otsustamisel, mistõttu ei saanud süüdistatav, saates ähvarduskirju X.X. , panna toime õigusemõistmisevastast süütegu. Maakohus on valesti tuvastanud kuriteo objektiivse külje, milleks antud asjas võiks olla vägivald kohtuniku suhtes või muul viisil mõjutamine, kes on kriminaalmenetluse subjektiks ja teo objektiks

§ 303lg 1 järgi.

13. Kohus on valesti tuvastanud süüdistatava käitumises ka subjektiivse külje.

§ 303

lg 1 subjektiivsest küljest eeldab tegu tahtlust, mille eesmärgiks peab olema sundida kohtunikku tegutsema õigusemõistmise huvidele mittevastavalt. Sundimine õigusemõistmise huvidele mittevastavale tegutsemisele tähendab menetleja või menetlusosalise mõjutamist vaba tahte vastasele käitumisele, millega rikutaks menetluskohustusi.

1. Maakohus on valesti hinnanud asjas olemasolevaid tõendeid, st seda, et X.X. ei olnud ähvarduskirjade saamisel menetlejaks V. Didenko üle õigusemõistmisel, mistõttu on kohus tuvastanud valesti V. Didenko käitumises kuriteo objektiivse ja subjektiivse külje. Sellega on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu kuulub Tartu Maakohtu otsus täielikult tühistamisele. Kannatanu X.X. kirjalik seisukoht
2. X.X. palub oma kirjalikus seisukohas jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. X.X. hinnangul on Tartu Maakohtu 03.02.2017 otsus põhjendatud ja seaduslik.
3. Kannatanu ei nõustu kaitsja esitatud väidetega, mille kohaselt on kohus valesti tuvastanud kuriteo objekti – kannatanu. Kannatanu eesistumisel on 21.01.2008 tehtud süüdistatava V. Didenko suhtes süüdimõistev kohtuotsus. V. Didenko kannab käesoleval ajal nimetatud kohtuotsuse alusel mõistetud karistust – 11 aasta pikkust vangistust.
4. X.X. sai V. Didenkolt kolm kirja – 03.08.2015, 05.08.2015 ja 12.08.
5. Neis kõigis on läbiv ähvardus, mille kohaselt „Sina mind vangi panid ja nõuan, et sina mind koheselt vanglast vabastaks. Kui sa seda ei tee, siis tulen ja tapan sind pärast vabanemist ära.“ Viimases, kolmandas kirjas, järgneb küsimus, et kas X.X. sai ikka ähvardusest aru. V. Didenko kirjeldas, et ta ei tee nalja, tal on tõsi taga, nii et X.X. otsustagu ise kas surra või lasta V. Didenko vabaks.
6. Kannatanu hinnangul ei omanud ähvarduste tegemise ajal V. Didenko jaoks tähtsust, kes ta vabaks laseb, vaid tähtis oli eesmärk ise – vabaks saada. Kuna X.X. oli süüdimõistva kohtuotsuse teinud, oli ta ilmselgelt V. Didenko jaoks see kohtunik, kes on kohustatud teda vabaks laskma.
7. Kannatanu mõistis V. Didenko kirju selliselt, et tal on kaks valikut. Kas peab X.X. tapmisähvarduste mõjul vabastama V. Didenko, mis oleks olnud kohtuniku jaoks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine või sureb X.X. V. Didenko käe läbi. X.X. arvates oleks olukorras, kus ta oleks surmahirmu tõttu ebaseadusliku lahendi teinud, olnud võimalus, et enne kui selle määruse ebaseaduslikkusest oleks aru saadud, oleks V. Didenko juba vabastatud. Kuna kannatanut lubati tappa ning kohtumaja õhku lasta pärast kinnipidamiskohast vabanemist, ei ole nn surmaoht kannatanu jaoks möödunud arvestades käesoleva kriminaalmenetluse tõttu võimalikku vangistusliku karistuse pikenemist ning V. Didenko tervislikku seisundit. Ähvarduste saamine tekitab kannatanus stressi ning läbi selle põhjustab tervisehäireid, oht ei ole isegi 4 kõnesoleva kohtulahendi jõustumisel maandatud. Ringkonnakohtu järeldused
8. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja kõigi materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga ning kannatanu seisukohtadega, leiab, et süüdimõistev otsus tuleb jätta muutmata.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina asjakohaselt põhjendanud, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu veendumust süüdistatava V. Didenko süü tõendatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda apellatsioon endas selliseid kaalukaid argumente, mis kummutaksid maakohtu tõenditele tuginevaid järeldusi. Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus omapoolsed seisukohad apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele vastates.
10. Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et V. Didenko on saatnud Tartu Vanglast Kuressaare kohtumajale kirjad 30.07.2015 (adresseeritud Saaremaa kohtule), 03.08.2015 (adresseeritud kohtunik X.X. ) ja 10.08.2015 (adresseeritud kohtunik X.X. ). Samuti pole vaidlust selles, et X.X. oli menetlevaks kohtunikuks kriminaalasjas nr 1-06-12351, millega mõisteti V. Didenko süüdi

§ 141

lg 2 p 1, 3 ja

§ 209lg 2 p 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

Samuti ei ole vaidluse all saadetud kirjade sisu. V. Didenko edastas Saaremaa kohtule ja X.X. kolm kirja ähvardava sisuga, nõudega V. Didenko vanglast vabastada enne kui täitub kohtuotsusejärgne vabanemistähtaeg, vastasel korral lubas V. Didenko X.X. ära tappa pärast vangistusest vabanemist. Kolme eelmainitud kirja saatmist X.X. ja Saaremaa kohtule on kinnitanud ka süüdistatav V. Didenko kohtuistungil (tl 146 pöördel-147 pöördel).

1. Apellandi hinnangul on maakohus valesti tuvastanud kuriteo objekti. Kannatanuks saab olla üksnes kriminaalmenetlust läbiviiv kohtunik. Kannatanu (kohtunik X.X. ) ei olnud ähvarduskirjade saamisel V. Didenko kriminaalasja menetlev kohtunik ega ka täitmiskohtunik tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise üle otsustamisel, mistõttu ei saanud süüdistatav, saates ähvarduskirju X.X. , panna toime õigusemõistmisevastast süütegu.
2. Kaitsja seisukoht, et õigusemõistmise vastast kuritegu V. Didenko poolt ei olnud toime pandud, kuna kohtuotsus V. Didenko osas oli ammu tehtud ning V. Didenko ei saanud oma tegudega (saadetud kirjadega) õigusemõistmist mõjutada, ei ole põhjendatud.

§ 303

lg 1 objektiivne koosseis ei eelda, et kuriteo objektiks peab olema kriminaalasja menetlev kohtunik. Süüteokoosseisu objektiivse külje moodustab vägivald õigusemõistmisel osaleva isiku suhtes või tema muul viisil mõjutamine teha mõjutaja kasuks soodsaid toiminguid. X.X. , olles V. Didenko suhtes teinud varasemalt süüdimõistva kohtuotsuse asjas nr 1-06-12351, saab mõjutada õigusemõistmist ka olenemata asjaolust, et ta ei ole ennetähtaegse vabanemise menetluse puhul menetlevaks kohtunikuks. Kannatanul oli võimalus tapmisähvarduste mõjul V. Didenko vabastamiseks ebaseadusliku lahendi tegemist mõjutada olemata ennetähtaegse vabastamisel menetlevaks kohtunikuks. Ka maakohus on toonud välja võimaluse mõjutada õigusemõistmist viisil, mil X.X. võtab ühendust Tartu Vangla asukohajärgse kohtunikuga ja ähvarduskirja mõjul soovitab V. Didenko vanglast vabastada. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et

§ 303lg 1 objektiivne külg käsitleb õigusemõistmise all Kr

MS-s toodud kriminaalmenetluse eri staadiumites tehtavaid menetlustoiminguid ja nende raames tehtud menetlusdokumente, mistõttu ei ole põhjendatud kaitsja seisukoht, et V. Didenko ei saanud ähvarduskirjadega õigusemõistmist mõjutada, kuna kohtuotsus V. Didenko suhtes oli tehtud ammu.

1. Kaitsja heidab kohtule ette ka tõendite valesti hindamist selles, et X.X. ei olnud ähvarduskirjade saamisel menetlejaks V. Didenko üle õigusemõistmisel. 5
2. Käesolevas asjas on maakohus tõenditena toonud välja V. Didenkole kohtueelses ja kohtulikus menetluses määratud kohtupsühhiaatrilised ekspertiisiaktid (tl 51-61 ja 124-127), kolm ähvarduskirja kui asitõendid (tl 81-94), Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse 21.01.2008 asjas nr 1-06-12351 (tl 117-119), Tartu Vangla 29.09.2015 vastuse V. Didenko kirjavahetuse andmete kohta (tl 96), kannatanu X.X. ütlused kohtuistungil (tl 143 pöördel – 145), süüdistatava V. Didenko ütlused kohtuistungil (tl 146-148). Kohus on hinnanud tõendeid kogumis ja kvalifitseerinud V. Didenko teo (ähvarduskirjade saatmise kohtunik X.X. ) kui

§ 303lg-s 1 inkrimineeritu.

Käesoleval juhul jääb kaitsja etteheide maakohtule tõendite hindamise osas paljasõnaliseks ning ei tugine ühelgi argumendil ja kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille osas oleks maakohus hindamisel rikkunud seadust. Asjaolu, et X.X. ei olnud ähvarduskirjade saamise hetkel menetlejaks V. Didenko üle õigusemõistmisel, ei ole ka vaidluse all ning ringkonnakohus on eelnevalt (punktis 24) juba samasisulise etteheite ümber lükanud. 27. Kaitsja hinnangul on kohus valesti tuvastanud süüdistatava käitumises ka subjektiivse külje.

§ 303

lg 1 subjektiivsest küljest eeldab tegu tahtlust, mille eesmärgiks peab olema sundida kohtunikku tegutsema õigusemõistmise huvidele mittevastavalt. Sundimine õigusemõistmise huvidele mittevastavale tegutsemisele tähendab menetleja või menetlusosalise mõjutamist vaba tahte vastasele käitumisele, millega rikutaks menetluskohustusi. 28. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 303lg-s 1 kirjeldatud tegu tahtlust.

Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus on tuvastanud, et V. Didenko tegutses otsese tahtlusega, kuna ta teadis vägagi hästi ja kindlalt lootis, et tema poolt kohtunikule X.X. tehtavad ähvardused ka V. Didenko vanglast vabastamisele kaasa aitavad. Kirjade saatmisel on V. Didenko käitunud ka ringkonnakohtu hinnangul otsese tahtlusega, kuna kirja sisus seadis V. Didenko eesmärgiks nõuda enese kohest vangistusest vabastamist, vastasel korral lubades kohtunik X.X. tappa. Maakohus on õigesti sisustanud ähvarduse ja sellest tuleneva järelduse, s.o aluse karta ähvarduse täideviimist. Maakohus tuvastas X.X. kohtuistungil antud ütlustest, et X.X. tunnetas ähvarduskirju saades ohtu oma elule ja tervisele ning otsustas end seetõttu kaitsma hakata, esitades avalduse prokuratuurile. Tulenevalt

§-st 120 kaitstakse ka inimese vaimset tervist, seega on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (RKKKo nr 3-1-159-11). Käesoleval juhul on kannatanut lubatud tappa ja kohtumaja õhku lasta pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Ringkonnakohus leiab, arvestades V. Didenko ähvarduskirjade sisu, et on leidnud kinnitust kannatanul hirmutunde väljendumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Didenko poolt X.X. saadetud ähvarduskirjad on tõsine ähvardus. Seega oli ja on reaalne oht, et V. Didenko võib vabaduses viibivate isikute kaudu viia ellu oma tahte. Kuna kannatanu on olnud varasemalt V. Didenko süüasja menetlevaks kohtunikuks, on ta teadlik, millised on V. Didenko toimepandud kuriteod, psüühiline seisund ja varasem käitumine. Ähvardamise koosseisu tunnus on, et peab esinema alus karta ähvardamise täideviimist ning tuleb eraldi tuvastada, millel kannatanu kartus põhineb. Näiteks võivad sellised asjaolud olla ähvardusega kaasnevad teod, süüdlase psüühiline seisund, tema isikuomadused või varasem käitumine. Kohtu hinnangul tekitab ka objektiivses kõrvalseisjas ähvarduskirjades sisalduv hirmutunde. Ähvarduste saamine tekitas X.X. s stressi ja tervisehäireid ning oht ei ole isegi käesoleva kohtulahendi jõustumisel maandatud. Ringkonnakohus leiab, et kannatanul tekkinud hirm ähvardustega kaasnevate tagajärgede saabumise osas on põhjendatud. Arvestades, et X.X. on pikaajaline kohtunik, ei ole tema poolt tegemist ülereageerimisega või V. Didenko alusetu süüstamisega.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Tartu Maakohtu otsus muutmata ning 6 V. Didenko kaitsja apellatsioon rahuldamata.
2. Kaitsja Marko Paabumets esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine aega 3 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ajakuluks 3 tundi apellatsiooni koostamise eest arvestades apellatsiooni väikest mahtu, mistõttu vähendab kaitsjatasu maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise osas 2 tunnile, s.o 80 eurole. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasu taotluse koguulatuses 96 euro ulatuses (sh käibemaks 16 eurot).
3. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 185 lg 2, § 189 lg-st 2 ja RÕS § 25 lg-st 1, tuleb V. Didenkol õigusabi tasu 96 eurot hüvitada riigile täielikult. Menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile ning sellisel juhul lasub võlgnikul ka täitemenetlusega kaasnevate kulude hüvitamise kohustus. /digiallkirjad/ Mati Kartau Maarika Kuusk 7 Tiit Lõhmus