← Eesti

2-16-16882/17

Obsah (12)§ 78§ 158§ 157§ 146§ 150§ 171§ 172§ 65§ 23§ 168§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-16882 Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2017.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi O. K. (pankrotis) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pank

§ 78lg 3 kohaselt kohtule ettepaneku jätta O.

K. pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Maakohtu 24.03.2017 määrusega jäeti toimkond moodustamata. 10.07.2017.a määrusega kinnitas maakohus jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas. 2 2. Pankrotihaldur teatas 14.08.2017.a tulenevalt

§ 158lg 1 kohtule, et O.

K. (pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi

§ 157p 2, § 158 alusel ettepaneku lõpetada O.

K. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2.1 Pankroti väljakuulutamise aja aseisuga 13.02.2017.a. oli võlgnikul teadaolevaid rahalisi vahendeid 10,96 eurot, rahaliste vahendite suurus on jooksvalt muutunud, kuna võlgnik on menetluse kestel saanud sissetulekuid, mida ta on võinud kasutada. Pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei olnud. Masskohustusi käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus

§ 146lg 1p 4 ja § 150 alusel on kokku 750,60 eurot, sh: 1.

Ajutise halduri välja maksmata tasu 60,60 eurot koos käibemaksuga, väljamõistetud 13.02.2017 kohtumäärusega;

  1. pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eurot);
  2. käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot;
  3. bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 02.07.2015.a. kuni 02.12.2015.a. kokku summas 120 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ) Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole

§ 146lg 1 sätestatud väljamakseid võimalik teha.

Tulenevalt

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankroti raugemisel pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes

§ 146lg 1 p 3 ja 4 ettepaneku jaotada ja kinnitada O.

K. (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud alljärgnevalt: - Ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 537,00 eurot, väljamõistetud 13.02.2017 kohtumäärusega, millest 476,40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest ning 60,60 eurot jääb välja maksmata; - pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eurot), mis jääb välja maksmata; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 13.02.2017.a. kuni 13.07.2017.a. kokku summas 120 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ), mis jääb välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 750,60 eurot. Haldur palub väljamaksmata kulude osas anda võlgnikule menetlusabi. 2.2 Pankrotihalduri esitatud lõpparuande (

§ 158lg 3) kohaselt: 2.2.1 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 31.05.2017.a.

ning koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 4 823,10 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ükski võlausaldaja. Pankrotihaldur ja võlausaldajad enne koosolekut vastuväiteid ei esitanud. Peale nõuete esitamise tähtaega ja enne jaotusettepaneku koostamist ei ole rohkem täiendavaid nõudeavaldusi esitatud. Kohtuvaidlusi nõuete tunnustamise üle pankrotihaldurile teadaolevalt käimas ei ole. 21.06.2017.a. koostatud jaotuskava alusel on jaotised alljärgnevad: 3 Võlausaldaja Nõude suurus EUR 3 183,65 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Bigbank AS 987,32 Eesti Energia AS 382,13 Telia Eesti AS 270 Kokku nõudeid 4 823,10 eurot Järk Jaotis% II 66,01 II II II 20,47 7,92 5,60 2.2.2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 13.02.2017.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 10,96 EUR. Rahaliste vahendite suurus on jooksvalt muutunud, kuna võlgnik on menetluse kestel saanud sissetulekuid, mida ta on võinud kasutada (so sissetulekud mis jäävad alla alampalga määra suuruse summa). 2.2.3 Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustusi

§ 146

lg 1 p 3 alusel ei ole; Pankrotimenetluse kulud (sh ajutise halduri ja halduri tasud)

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 1 227,00 eurot ning kulud on osaliselt hüvitatud riigi vahenditest. Seega jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata 750,60 eurot. 2.2.4 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.5 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.2.6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk BMW 320I, reg märk 261ATB, esmane registreerimisaasta 1995. Sõiduki asukoht ja seisund on teadmata, registrikanne on peatatud. Kuna sõiduki vanus on üle 20 aasta, selle seisukord ja olemasolu teadmata, siis hindab haldur selle väärtuseks 0,00 eurot. Seega, müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. 2.2.7 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud võlausaldajate huvidest. pankrotiseadusest ning kõigi 2.2.8 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 4 Võlausaldaja Välja maksmata nõude Järk suurus EUR 3 183,65 II Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Bigbank AS 987,32 Eesti Energia 382,13 Telia Eesti AS 270 Kokku välja maksmata nõudeid 4 823,10 eurot II II II Jaotis % 66,01 20,47 7,92 5,60 2.2.9 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.2.10 Menetluskulud ning ajutise halduri ning halduri tehtud vajalikud kulutused - Ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 537,00 eurot, millest 476,40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest ning 60,60 eurot jääb välja maksmata; - pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eurot), mis jääb välja maksmata; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 13.02.2017.a. kuni 13.07.2017.a. kokku summas 120 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ), mis jääb välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 750,60 eurot. 2.2.11 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et O. K. (pankrotis) vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita oma kohustusi. Maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente, vara realiseerimise aega ja pankrotiavalduses toodut, on maksejõuetuse tekke eeldatavaks ajaks aprill 2008.a. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. 2.2.12 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. 2.3 Pankrotihaldur palub

§ 158lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt: 5 - Lõpetada O.

K. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. - Määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada kinnitamata pankrotihalduri kulud O. K. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud - Mitte määrata O. K. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada O. K. (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi. - Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest O. K. (pankrotis) pankrotimenetluses. - Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
  2. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

5. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulude hüvitamist, mille kohus rahuldab osaliselt.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Käesoleval juhul vara, mida müüa või tagasi võita, ei olnud. Laekumisi pankrotivarasse ei olnud. Pankrotihaldur palub kinnitada O. K. (pankrotis) pankrotimenetluse tasu ja kulud 690 eurot (koos maksudega) ja taotleb nende hüvitamiseks anda menetlusabi. Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Haldur leiab, et kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ning menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel. 6 Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja O. K. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, annab kohus pankrotihalduri tasu ja –menetluse kulude menetlusabi 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. 6.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus O. K. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7. O. K. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku O. K.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 8. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik 7 võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab O. K.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.