← Eesti

1-17-7097/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-7097 (17231501021) Urmas Reinola Kohtunik Kriminaalasi Rodi

§ 180

lg 3 alusel määrati kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, millest esimene makse tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid - 5 CD-plaati, jäeti kriminaaltoimiku juurde.

  1. 17.08.2017 registreeriti Harju Maakohtus R. Kuritsõni apellatsioon, mille sisust tulenevalt ei nõustu süüdistatav Maxima Eesti OÜ tsiviilhagis esitatud varalise kahju suurusega ega samas summas temalt väljamõistmisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et R. Kuritsõni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 4.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav nimetatud sätete rikkumisele oma apellatsioonis ei viita ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus.
  3. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest sõlmiti 25.07.2017 süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel kokkuleppe, mille kohaselt tuleb R. Kuritsõnil muuhulgas hüvitada kuriteoga tekitatud kahju Maxima Eesti OÜ-le summas 699,30 eurot ja OG Elektra AS-ile summas 102,22 eurot (kd II, lk 93-94). Süüdistatav on omakäeliselt kinnitanud, et kaitsja osalust ta kohtus ei soovi.
  4. 10.08.2017 toimunud kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde ning selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde. Kohtuotsus on talle arusaadav (kd II, lk 103). Samal päeval tegi maakohus R. Kuritsõni suhtes süüdimõistva kohtuotsuse vastavuses 25.07.2017 sõlmitud kokkuleppega. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005 otsuses nr 3-1-1-79-05.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2. jao sätete; § 339 lg 1; § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006 määruses nr 3-1-1-38-06. 6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, jätab ringkonnakohus R.

Kuritsõni apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.