KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15

§ 158

lg 1 mõttes tunnustanud muu teoga ehk sisuliselt nõustunud kahju tekitamisega ja võtnud Sotsiaalkindlustusameti nõudeõiguse omaks. Hageja ei nõustunud kostja tõlgendusega, et „muu teo“ mõõdupuuna tuleb käsitleda kitsalt

§ 158lõikes 2 nimetatud loendit.

Seaduses on selgelt jäetud võimalus, et nõude tunnustamine võib seisneda ka teistes tegudes, millest võib nõude tunnustamist tuvastada. Kirjades ei peeta läbirääkimisi selle üle, kas üks pool on teisele võlgu või mitte. Kirjavahetuses on teemaks konkreetne võlgnevus ning kostja mööndus, et ta ei ole antud hetkel suuteline seda tasuma.

1. Valeri Nikkolo (kostja) esitas 18.01.2016 oma seisukoha, milles väljendas suutmatust nõuet tasuda. Kostja teatas, et on pensionär, kellel on tuvastatud puue 80 % ulatuses. Tema sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus summas 364,34 eurot, mis läheb täies ulatuses elamiskulude peale Pajusi Valla Abikeskusele. Endale ei jää sellest rahast midagi, toetavaid lähedasi pole ning puudub ka igasugune vara. Kostja soovib võlgnevust likvideerida, kuid kardab, et sellisel juhul ei jää elamiseks enam midagi. 2.
2. Kostja esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel täiendava 18.02.2016 vastuse, milles märkis, et kostja ei võta hagi omaks. Kostja taotles asjas lõppotsuse tegemist TsMS § 449 lg 3 mõttes, millega jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kostja hinnangul algas aegumine 07.06.2012, mil K.N. esitas hagejale taotluse hüvitise väljamaksmiseks ja aegus 07.06.
3. Hagi on aga esitatud 09.11.
4. Alternatiivselt esitas kostja oma vastuväited. Kostja asus seisukohale, et hagi on ebaselge. Hageja on jätnud viitamata tõenditele, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagis pole peale viitele kriminaalasjas nr 1-12-4415 tehtud lahendile esitatud ühtki tõendit, millest võiks järeldada kostja lepinguvälist vastutust hageja ees. Kostja hinnangul ei saa nõuetekohaseks tõendiks lugeda hagi lisaks olevaid dokumente. Juhul, kui kohus leiab, et nõue pole aegunud ja on tõendatud, palus kostja vähendada kahjuhüvitise summat, sest kostja on pensionär ja tema ainukeseks sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus. Kostja palus võimaldada hüvitise maksmist igakuiselt 10 eurot, mille kostja saab tasuda käesolevalt Pajusi Abikeskusele tasutava igakuise makse arvelt. 2.
5. Kostja väitel ei ole ta oma 17.12.2014 kirjas nõuet tunnustanud. Kostja poolt oma majandusliku seisundi kirjeldamine ei ole samastatav sisuliselt nõude omaksvõtuga.

§ 158

lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Ehkki tegu on lahtise loeteluga, ei ole kostja hinnangul võimalik kostja 17.12.2014 kirja lugeda nõude tunnustamiseks, kuna selle sisu ei ole kuidagi võrreldav nende kohustatud isikute poolsete aktiivsete tegudega, mis on ära toodud

§ 158lg 2 näitlikus loetelus.

Kostja leidis, et „muu teo“ sisustamisel tuleb tegu nõude tunnustamisena käsitleda

§ 158lg 2 näitliku loetelu alusel.

Kostja kiri ei vasta tahteavaldusele, mis oleks õiguslikult käsitletav nõude tunnustamisena, kostjapoolse positiivse sooritusena, sh hageja ettepanekute aktsepteerimisena nõude tasumiseks. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas 24.05.2016 otsusega hagi osaliselt. 3 3.
2. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et nõude aegumine algas 07.06.2012, mil kostja X X K.N. esitas Sotsiaalkindlustusametile taotluse vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks OAS alusel hüvitise väljamaksmiseks ning et nõue pidi

§ 146lg-st 1 tulenevalt aeguma 07.06.2015.

Pooled vaidlevad selle üle, kas nõude aegumine katkes ja algas uuesti kostja poolt 17.12.2014 saadetud vastusega Sotsiaalkindlustusameti nõudekirjale. Maakohus leidis, et nõude aegumine on

§ 158lg 1 ja 2 mõttes kostja 17.12.2014 vastusega katkenud ja uuesti alanud.

Kohus nõustus kostja seisukohaga, et nõude tunnustamine väljendub tahteavalduses, millest saab järeldada tahet nõude olemasolu tunnistada. Kostja vastusest hageja nõudekirjale nähtub, et kostja esitab vastuväite üksnes selles osas, et ta ei ole võimeline hageja nõuet tasuma. Vastusest nähtub selgelt, et kostja on nõudest teadlik ning ta ei vaidle sellele vastu. Seega järeldub kostja vastusest nõude tunnustamine, mistõttu katkes nõude aegumine ja algas uuesti pärast 17.12.

1. Järelikult ei ole hageja nõue aegunud. 3.
2. Maakohus võttis asja juurde Pärnu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-12-4415 tehtud 23.05.2012 otsuse, sest hageja poolt esitatud regressinõue (hüvitise nõue) baseerub ja on otseselt seotud eelnimetatud kriminaalasja aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Maakohus leidis, et kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtulahendiga saab tõendada teo toimepanemist isiku poolt, teo õigusvastasust ja isiku süüd, sest nimetatud faktilised asjaolud tuvastaks kriminaalmenetluses. Seega ei ole neid asjaolusid vajalik tsiviilasjas eraldi tõendada. See, et kostja tekitas K.N. le oma teoga raskeid kehavigastusi, on tuvastatud kriminaalmenetluses ning on siduv käesolevas tsiviilmenetluses, mistõttu luges kohus VÕS § 1043 tuleneva kahju hüvitamise eelduse (tegu) täidetuks. Kostja teo tagajärjel K.N. le tekkinud kahju hõlmab eelkõige kulutusi vigastuste ravimisel. Lisaks sellele vähenes K.N. sissetulek, kuivõrd ta oli pikka aega töövõimetuslehel. Talle määrati töövõimekaotus 90 %, mis tähendab seda, et tal ei ole võimalik enam sama koormusega tööd teha ning ta on kaotanud osaliselt sissetuleku. K.N. le on kahjuhüvitist makstud kokku 3380,38 eurot perioodil 08.06.2012-31.07.
3. Kahju suuruseks võib seega lugeda 3380,38 eurot. K.N. l tekkinud kahju ja kulud on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tagajärjel K.N. le tekitatud raskete kehavigastuste tagajärjel tekkinud kuludega. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja tekitas K.N. le raskeid tervisekahjustusi, millega tekkis K.N. le kahju kulude näol. Seega on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel kostja poolt õigusvastane. Järelikult on kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hagejal on regressi korras õigus nõuda kostjalt K.N. le välja makstud hüvitisesummat. 3.
4. Kostja vastutus kahju tekkimise eest on kriminaalvastutus ning kahju tekitas kostja XX, st lähedasele inimesele, mille osas on maakohtu hinnangul kõrgendatud vastutus. Maakohus leidis, et vastutuse iseloom ja kostja ning kannatanu vahelised suhted ei anna juba eelpool märgitud põhjustel samuti alust hüvitise vähendamiseks. Ainsaks kaalutavaks hüvitise vähendamise põhjuseks on kostja majanduslik olukord. Maakohus märkis, et sotsiaalteenuste tarbimine ja nende eest tasumise vajadus ei saa olla aluseks isikut tema poolt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest vabastada. Maakohtu hinnangul ei anna kostja poolt kahju tekitamine eeltoodud asjaolude tõttu alust hüvitise summa vähendamiseks. Maakohtu hinnangul on kostja majanduslikust olukorrast tulenevalt alus vähendada hüvitisesummat 25 % ulatuses, mis teeks hüvitise summaks 2535,29 eurot. Maakohus leidis, et hüvitise summa peab kostja hagejale tasuma 50 kuu jooksul igakuiste osamaksetena summas 50,71 eurot. Arvestades kostjale makstava pensioni ja sotsiaaltoetuse suurust, ei oleks suurema osamakse määramine põhjendatud ega mõistlik, sest isikul on vaja raha ka elamiseks. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kostja Valeri Nikkolo (apellant) esitas 27.06.2016 Tartu Maakohtu 24.05.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja jätta hagiavaldus rahuldamata. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta Eesti Vabariigi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, kuna jättis nõude aegumise ebaõigesti kohaldamata ning luges põhjendamatult täidetuks deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldused. Apellant ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille järgi nõude aegumine katkes 17.12.2014 vastavalt

§ 158lg-tele 1 ja 2.

Apellandi hinnangul 17.12.2014 kirjas ei sisaldu apellandi tahteavaldust, mis oleks suunatud nõude tunnustamisele

§ 158

mõttes.

§ 158

lg 2 mõttes muu tegu eeldab võlgniku positiivset sooritust ning

§ 158lg 2 näitlik loetelu toetab sellist tõlgendust.

Apellant ei nõustu maakohtuga, et nõuet on võimalik tunnustada passiivsete tegudega. Apellandi 17.12.2014 kirjast ei tulene ühtki tahteavaldust, mida saaks lugeda nõude tunnustamiseks. Maakohus on tuvastamata jätnud deliktilise kahju hüvitamise eeldused. Apellandi hinnangul ei saa tsiviilasja arutav kohus nimetatud nõude eeldusi tõendatuks lugeda üksnes kriminaalasjas tehtud kohtulahendile tuginedes. Maakohus ei ole välja selgitanud, millist kahju apellant K.N. le tekitas, mistõttu ei ole võimalik määrata ka kahju ulatust ega hinnata kahjunõude põhjendatust. Maakohus on lubamatult tuginenud ka Sotsiaalkindlustusameti 24.09.2015 teatisele nr 12-2/KTO350, kuna sellel puudub dokumendi koostanud isiku allkiri.

1. Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (vastustaja) ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Hageja palus mõista Valeri Nikkololt välja ohvriabi seaduse (OAS) alusel K.N. makstud hüvitis summas 3380,
4. Apellant ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et hageja nõude aegumine algas 07.06.2012, mil K.N. esitas Sotsiaalkindlustusametile taotluse vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt aegus nõue 07.06.
5. Apellant ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille järgi nõude aegumine katkes 17.12.2014 nõude tunnustamisega.

§ 153

lg 1 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 5 Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse norme.

§ 158

lg 2 kohaselt on muus teos seisnev nõude tunnustamine võimalik ka järeldusliku käitumise ning erandina võib kõne alla tulla isegi vaikimine (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Komm vlj – § 158 kommentaar). Oluline on, et võlgnik on oma käitumisega teadmise võlast selgelt esile toonud. Apellant on 17.12.2014 kirjas mh märkinud, et tal ei ole võimalik kahjuhüvitist tasuda ning toonud sellekohased põhjendused. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on apellandi 17.12.2014 kiri käsitletav

§ 158

lg 2 kohaselt muus teos seisneva nõude tunnustamisena, kuna sellest ilmneb apellandi teadmine nõude olemasolust, mistõttu on apellant pidanud vajalikuks 17.12.2014 kirjas selgitada lisaks oma majanduslikku olukorda. Apellant ei ole esitanud kõnealuses kirjas väiteid, mille kohaselt on nõue tema arvates põhjendamatu vms, vaid on möönnud nõude olemasolu. Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on õigesti tuvastanud nõude aegumise katkemise ja uuesti algamise

§ 158alusel.

Seega, kuna vastustaja nõue katkes ja algas uuesti 17.12.2014, ei olnud nõue hagi esitamise ajaks 09.11.2015 aegunud.

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tuvastamata deliktilise kahju hüvitamise eeldused. Apellandi hinnangul ei saa tsiviilasja arutav kohus nimetatud nõude eeldusi tõendatuks lugeda üksnes kriminaalasjas tehtud kohtulahendile tuginedes. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kahju hüvitamise nõude eelduste tuvastamise juures lisaks Pärnu Maakohtu poolt 23.05.2012 kriminaalasjas nr 1-12-4415 tehtud otsusele tuginenud ka muudele asjaoludele ning teinud kindlaks kahju hüvitamise eeldused. Maakohus on hinnanud VÕS § 1043 kahju hüvitamise eelduste osas hagiavalduse lisana esitatud Põhja Pensioniameti 14.08.2012 otsust nr KTO
2. Apellandi viidatud Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-72-09 ja 3-2-1-41-05 on Riigikohus märkinud, et kriminaalasjas tehtud otsuses kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamise, kahju olemasolu ja selle suuruse, samuti põhjusliku seose kindlakstegemise kohta võetud seisukohad ei ole tsiviilkohtumenetluses siduvad. See aga ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et tsiviilkohtumenetluses ei või siiski tugineda kriminaalasjas tehtud otsuses tuvastatule, võttes arvesse, et apellant ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud vastuväiteid kannatanule kahju tekitanud teo toimepanemise kohta. Maakohus on õigesti kohaldanud OAS § 31 lg-t 1, mille kohaselt pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Maakohus on hinnanud hageja poolt kannatanule tasutud hüvitiste seaduslikkust ning põhjendatult leidnud, et hagi kuulub rahuldamisele.
3. Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti 24.09.2015 teatise nr 12-2/KTO0350 ehtsust TsMS § 277 lg 1 kohaselt, mistõttu ei ole põhjendatud apellandi väide, et maakohus on otsuse tegemisel lubamatult nimetatud dokumendile tuginenud.
4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning vastustajal apellatsioonimenetluses kulude tekkimine ei nähtu ka asja materjalidest, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 6 Apellandile on riigi õigusabi antud Tartu Maakohtu 28.01.
5. a määruse kohaselt kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud täielikult ühekordse maksena pärast kohtulahendi jõustumist. Apellandile osutas ringkonnakohtu menetluses riigi õigusabi advokaat Birgit Sisask. Advokaat Birgit Sisask taotles ringkonnakohtult riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. Tasu koos käibemaksuga moodustab 48 eurot. Ringkonnakohus lahendas advokaat Birgit Sisaski taotluse
6. aprilli
7. a määrusega. Sellest lähtudes mõistab ringkonnakohus Valeri Nikkololt riigituludesse välja 48 eurot apellatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi tasu katteks. Koos maakohtu menetluses välja mõistetud riigi õigusabi tasuga (216 eurot) tuleb Valeri Nikkolol seega hüvitada ühekordse maksena 264 eurot. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7