Obsah (6)

§ 63§ 54§ 165§ 55§ 68§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-9165 Tsiv

) § 55 lg-st 2 tulenevaid pankrotihalduri kohustusi, tekitades sellega hagejale kahju 19 571 eurot 97 senti.

1. Kostja esitas
2. juunil 2016 taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks.
3. Viru Maakohus jättis
4. oktoobri 2016 määrusega kostja taotluse rahuldamata.
5. Kostja esitas
6. oktoobril 2016 taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse
7. oktoobri 2012 otsusega on kostja pankrotihaldurina tegutsemise õigus lõpetatud alates
8. oktoobrist
9. Tsiviilasjas nr 2-02-297 võis kohus teha määruse mistahes kuupäevaga, kuid nimetatud otsusega oli kostja automaatselt vabastatud kõikides võimalikes pankrotimenetlustes halduri õigustest ja kohustustest. Hageja sai väidetavast kahjust teada juba
10. märtsil 2011, seega saabus aegumistähtaeg
11. märtsil
12. Hagiavaldus on esitatud alles
13. juunil
14. 2
15. Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. Kostja on ebaõigesti tõlgendanud

§ 63

lg-t 2, kuna selles sätestatud aegumistähtaja kulg ei ole seatud sõltuvusse isiku (kostja) kustutamisest pankrotihaldurite registrist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sai väidetavast kahjust teada juba

1. märtsil
2. Hageja sai alles
3. septembril 2013 juurdepääsu AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) pangakontole. Alles äriühingu pangakonto väljavõttest sai hageja osaliselt tuvastada kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid. Kostja ei ole AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) pankrotitoimikut praeguseni hagejale üle andnud. MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2016 vaheotsusega jäeti kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkati tsiviilasja menetlust. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja oli vabastatud pankrotihalduri kohustustest
6. juuni 2013 määrusega. Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg saabus
7. juunil
8. Praegusel juhul esitati hagi
9. juunil 2016, s.o enne aegumistähtaja saabumist. Hageja väidet selle kohta, et ta sai juurdepääsu AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) pangakontole alles
10. septembril 2013, kinnitab hageja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud leping. Seega ei teadnud hageja kostja tekitatud kahjust kuni
11. septembrini 2013, sest ei saanud analüüsida tehinguid, mis olid teostatud arveldusarve kaudu. Seega saabus kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg
12. septembril
13. Samas oli hagi esitatud
14. juunil 2016, s.o enne aegumistähtaja saabumist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu vaheotsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud

§ 63lg-t 2.

Selle sättes tähenduses on kannatanuks äriühing, mitte pankrotihaldur. Kannatanu sai kahjust teada

1. juunil
2. Aegumistähtaeg saabus
3. juunil
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-02-297 määrati äriühingu teiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. Kostja viitab

§ 54¹ lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 115 lg-le

1. Pankrotihaldur Tarmo Villmani hoolsuskohustus algas
2. märtsil 2011, mitte
3. septembril
4. Pankrotihaldur Tarmo Villman võttis võlgniku vara valduse üle ja asus pankrotivara valitsema, saades juba alates
5. märtsist 2011 teada väidetavast kahjust. Seega saabus aegumistähtaeg
6. märtsil
8. aprillil 2011 esitati kohtule pankrotihalduri tegevusaruanne (apellatsioonkaebusele lisatud), milles on esitatud andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, mille tasumist kostjalt nõutakse. Kannatanu ja tema seaduslik esindaja Tarmo Villman said tegevusaruandest teada kulutuste tasumisest. Pankrotihaldur Tarmo Villmann pidi esitama kohtule

§ 165lg 2 kohased aruanded 1.

septembril 2011,

1. aprillil 2012,
2. septembril 2012,
3. aprillil 2013 ja
4. septembril 2013 (kokku viis ettekannet). Ei ole usutav, et neid aruandeid koostades ei saanud pankrotihaldur juba
5. aastal teada pankrotimenetluses 2006 – 2008 teostatud väljamaksetest. Halduri toimikut kasutasid alates
6. märtsist 2011 mõlemad haldurid koos. Kuna kostja sai maakohtust hageja
7. novembri 2016 seisukohad ja tõendid alles
8. novembril 2016 (pärast vaidlustatud otsuse kättesaamist), ei olnud tal varem võimalik nendele tõenditele tugineda. 3 Maakohus ei edastanud kostjale hageja
9. novembri 2016 seisukoha ja sellele lisatud
10. septembri 2013 teleteenuste lepingut. Sellega rikkus maakohus TsMS § 7, § 199 lg 1 p 4 ja 6, § 232 lg 2, § 237 lg 1, § 306 lg 1 ja § 328 lg
11. Kostja ei saanud hageja seisukohale vastata. Kostjal on ka kahtlusi teleteenuste lepingu ehtsuse osas. Ei ole eluliselt usutav, et alates
12. märtsist 2011 ei olnud Tarmo Villmanil juurdepääsu pangakontole. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse otsusega on kostja pankrotihaldurina tegutsemise õigus lõpetatud alates
13. oktoobrist
14. Tsiviilasjas nr 2-02-297 võis kohus teha määruse mistahes kuupäevaga, kuid nimetatud otsusega oli kostja automaatselt vabastatud kõikides võimalikes pankrotimenetlustes halduri õigustest ja kohustustest. Aegumistähtaeg saabus seega
15. oktoobril
17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
19. novembri 2016 otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villmani hagi Gennadi Mihelsoni vastu võlgnevuse 19 571 eurot 97 senti ja viivise väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, jättes kohaldamata hagi aegumise. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja maakohtule taotluse aegumise kohaldamiseks (tl 60-61). Kostja taotluse kohaselt on hagi aegunud, kuna kostja pankrotihaldurina tegutsemise õigus lõpetati Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
21. oktoobri 2012 otsusega ning seega oli hagi esitamise ajaks
22. juuni 2016 möödunud

§ 63lg-s 2 sätestatud kolme aastane tähtaeg.

Samuti tugineb kostja aegumise kohaldamisele seetõttu, et pankrotihaldur Tarmo Villman määrati maakohtu poolt teiseks pankrotihalduriks 2. märtsi 2011 määrusega ning alates pankrotihalduriks määramisest pidi Tarmo Villman teada saama hagiavalduses nimetatud väidetavast kahjust. Hageja vastuväite kohaselt (tl 68-70) algab

§ 63

lg-s 2 sätestatud tähtaeg halduri vabastamisest, mitte sellest ajast, kui isik kustutatakse pankrotihaldurite registrist. Lisaks tugineb hageja oma vastuväites asjaolule et kuigi kohus määras Tarmo Villmani teiseks pankrotihalduriks

1. märtsi 2011 määrusega, sai ta juurdepääsu AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) pangakontole alles
2. septembril 2013 ning alles siis tuvastas ta pangakonto väljavõttest kahju tekkimisega seonduvad asjaolud. 11.

§ 63

lg 1 kohaselt haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Sama paragrahvi lg 2 järgi halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Tulenevalt

§ 63

lg-s 2 sätestatust ei ole nõude aegumise algus seotud halduri poolt süüliselt kahju tekitamisega, vaid kolmeaastane aegumistähtaeg algab ajast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest.

1. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostja, tegutsedes pankrotihaldurina, võttis põhjendamatult võlgnikule kohustusi ja tegi väljamakseid perioodil 2005 – 2008 summas 19 571 eurot 97 senti ning nimetatud summa on käsitletav kahjuna. Hageja väitel sai ta teada 4 võlgnikule tekitatud kahjust
2. septembril 2013, mil ta sai juurdepääsu AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) pangakontole ning selle väljavõttest sai osaliselt tuvastada kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid (tl 68-69), s.o hageja väitel sai ta teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest
3. septembril 2013 ning sellest ajast algab hagi aegumise tähtaeg. Asja materjalide kohaselt määras Viru Maakohus
4. märtsi 2011 määrusega AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses teiseks halduriks Tarmo Villmani (tl 9). Ühtlasi kohustas maakohus esitama pankrotihaldurit Gennadi Mihelsoni ühe kuu jooksul kohtumääruse tegemisest arvates kohtule tegevusaruanne. Kostja esitas maakohtule nõutud tegevusaruande 01.04.2011 (lisatud apellatsioonkaebusele) ning aruande p 7 kajastab pankrotimenetluse käigus halduri poolt tehtud väljamakseid ja lisatud olid kulutusi kajastavad kulu- ja maksedokumendid (mida enne ei olnud juba maakohtule esitatud).

§ 55

lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve.

1. Pankrotihaldur Tarmo Villman, väites, et tal puudus kuni
2. septembrini 2013 juurdepääs AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) pangakontole ja ei saanud seetõttu analüüsida arveldusarve kaudu tehtud tehinguid ning ei teadnud kahjust, ei ole täitnud halduri põhikohustusi. Maakohus määras ta teiseks pankrotihalduriks
3. märtsi 2011 määrusega ja arusaamatu on pankrotihalduri Tarmo Villmani väide, et ta ei pääsenud juurde võlgniku pangakontole. Lisaks eeltoodule tõendab hageja poolt esitatud ja AS-ga Swedbank 02.09.2013 sõlmitud teleteenuste leping asjaolu, et pankrotihaldur Tarmo Villman sõlmis internetipanga kasutamise lepingu, kuid viidatud leping ei tõenda seda, et tal võlgniku haldurina puudus võimalus enne reaalselt teleteenuse lepingu sõlmimist taotleda juurdepääsu võlgniku pangakontole (s.o sõlmida leping juba varem). Ringkonnakohus leiab, et võttes aluseks pankrotihaldur Tarmo Villman enda poolt väidetu võlgnikule tekitatud kahju ja halduri vastutuse aluseks olevate asjaolude kohta, sai ta teada võlgnikule väidetavalt kostja poolt haldurina tekitatud kahjust vähemalt alates
4. septembrist
5. Siinkohal tugineb ringkonnakohus järgmistele asjaoludele: 1) Tarmo Villman määrati halduriks kohtu poolt
6. märtsi 2011 määrusega; 2) kostja esitas pankrotihalduri tegevusaruande
7. aprillil 2011; 3) pankrotihalduril Tarmo Villmanil oli võimalik ligikaudu pool aastat tutvuda pankrotimenetluses kostja poolt tehtuga ja kujundada oma seisukoht selle kohta, kas kostja oli käitunud korralikule ja ausale haldurile omase hoolega, arvestanud kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Kuna hagi maakohtule on esitanud 12.06.2016, s.o üle viie aasta hiljem kahjust teadasaamisest, siis on hagi aegunud ning tuleb jätta rahuldamata.
8. Hagi ei ole aegunud sel alusel, et oleks möödunud üle kolme aasta halduri vabastamisest. Halduri vabastamist reguleerib

§ 68

ning viidatud sätte alusel on kostja vabastatud pankrotihalduri kohustustest Viru Maakohtu 13. juuni 2013 määrusega. Ringkonnakohus leiab, et

§ 63

lg 2 käsitleb

sätete (

§ 68

) kohast halduri vabastamist ning ekslik on kostja seisukoht, et kuna Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse

1. oktoobri 2012 otsusega lõpetati kostja pankrotihaldurina tegutsemise õigus, siis pärast seda kuupäeva ei olnud võimalik maakohtul teda vabastada pankrotihalduri kohustustest.
2. Nähtuvalt hagiavaldusest käsitleb hageja kahjuna kostjapoolseid kulutusi halduri ülesannete täitmisel. Siinkohal juhib ringkonnakohus pankrotihaldur Tarmo Villmani tähelepanu sellele, et halduri tehtud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud, mille kohta andmed märgitakse jaotusettepanekus (

§ 143lg 1 p 3, § 146 lg 1 p 4).

Antud pankrotiasjas on maakohtu jätnud

1. detsembri 2014 määrusega jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastanud selle pankrotihaldurile muuhulgas seetõttu, et jaotusettepaneku alusel ei ole võimalik kindlaks 5 määrata pankrotimenetluses kantud kulude põhjendatust ja vajalikkust (s.o millises osas on kulud põhjendatud ja millises osas on põhjendamatud). Jaotusettepanekut ei ole siiani maakohtu poolt kinnitatud. Seega puudub kohtu seisukoht, millises osas on loetud kostja poolt haldurina tehtud kulutused põhjendatuks ning millises osas võiks käsitleda halduri kulutusi mittevajalikena, s.o tegemist võiks olla võlgnikule tekitatud kahjuga.
2. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) kanda. Samuti jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 kohaselt AS ALKOR PRODUKT GRUPP (pankrotis) kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson