Obsah (9)
§ 692§ 701§ 656§ 524§ 528§ 477§ 43§ 526§ 173RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-12-18265 Määruse kuupäev Tartu, 22. september 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi Täiseal
) § 524 lg 5 p-de 1 ja 2 järgi ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed ja kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Maakohus ei kuulanud isikut isiklikult ära, kuna ekspertiisiaktist tuleneb, et isikut ei ole võimalik ära kuulata ei kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. Eestkostja vastuse kohaselt käitub eestkostetav tihti 2
(5)2-12-18265 aruteludes agressiivselt. Eestkostja ja eestkostetava vanem on avaldanud, et eestkostetav on väga agressiivne ja ohtlik temaga koos elavate sugulaste jaoks. Eestkostetava kuulas isiklikult ära talle riigi õigusabi korras määratud esindaja. Eestkoste pikendamise tingimused on täidetud ja eestkostet tuleb pikendada. Puudutatud isik I on täitnud eestkostja ülesandeid ja saanud sellega hakkama. Ta vastab perekonnaseaduse § 204 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Asjaolu, et eestkostja elab eestkostetavast eraldi, ei takista eestkostjal oma ülesandeid täita. Teisi lähedasi isikuid, kes sooviksid hakata eestkostjaks, ei ole. Seega tuleb eestkostja ametiaega pikendada.
- Eestkostetav esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
- Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
- Eestkostja leidis määruskaebusele vastates, et tema õde vajab eestkostet, ta on jätkuvalt nõus eestkostjaks olema ja ta suudab eestkostja ülesandeid täita. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tartu Ringkonnakohus jättis
- märtsi
- a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus riigi kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus eestkoste pikendamise vajadust piisavalt põhjendanud ja kontrollinud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Väide, et asjas ei ole ekspertiisiakti, ei ole õige. Toimikus on kaks ekspertiisiakti. Väide, et konflikti tõttu ei saa eestkostjaks määrata puudutatud isikut I, ei ole kinnitust leidnud. Eestkosteasutus ega ka eestkostja ei nõustunud sellega, et suhted isikute vahel oleksid nii konfliktsed, et see takistaks eestkostet. Maakohus põhjendas, miks ta ei kuulanud eestkostetavat isiklikult ära. Eestkostetav on temaga koos elavate sugulaste jaoks agressiivne ja ohtlik. Kuna eestkostetavale oli määratud õigusteadmistega esindaja, kes kuulas eestkostetava isiklikult ära ning vahendas kuuldut kohtule, on isik piisavalt ära kuulatud ja see, et kohus eestkostetavat isiklikult ära ei kuulanud, ei tingi määruse tühistamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Eestkostetav palub määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta eestkoste pikendamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud asja menetlemisel rikkunud eestkostetava õigust olla isiklikult ära kuulatud. Seadus võimaldab jätta eestkostetava ära kuulamata, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline tahet avaldama. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maakohus jättis eestkostetava ära kuulamata põhjendusega, et ta on temaga koos elavate sugulaste suhtes ohtlik ja agressiivne. Asjaolu, et eestkostetava võiks jätta isiklikult ära kuulamata, kui temaga vestles talle riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei tulene seadusest. Lisaks ei ole eestkostetava agressiivsus tõendatud.
- Eestkostja leiab, et eestkostetav vajab endiselt eestkostet. 3
(5)2-12-18265
- Eestkosteasutus leiab, et eestkoste pikendamise eeldused on täidetud ja vaidlustatud kohtumäärus on õige.
- Eestkostetava vanem ei ole määruskaebusele vastanud.
- Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub Riigikohtul mõista riigi õigusabi tasuna välja 2,5 tunni eest tasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb
§ 692
lg 5 ja
§ 701
lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 18. Maakohus põhjendas eestkostetava ära kuulamata jätmist viitega ekspertiisiaktile, mille kohaselt ei saa eestkostetavat isiklikult ära kuulata, samuti sellega, et eestkostja väidetel on eestkostetav aruteludes agressiivne. Maakohus luges eestkostetava ärakuulamise nõude täidetuks, kuna eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja on eestkostetava isiklikult ära kuulanud. Ka ringkonnakohus pidas eeltoodut piisavaks, et lugeda eestkostetav isiklikult ära kuulatuks. Kolleegium sellega ei nõustu ja leiab, et põhjendatud on määruskaebuse väide, et kohtud oleksid pidanud eestkoste pikendamise otsustamisel eestkostetava isiklikult ära kuulama. Jättes selle tegemata, rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja see on
§ 656lg 1 p 1 järgi maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
Ringkonnakohus maakohtu rikkumist ei kõrvaldanud ja on sellega samuti oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. 19.
§ 524
lg 1 esimene lause paneb kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi
§ 524
lg 5, mille p-de 1 ja 2 kohaselt ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Eelviidatud sätted kohalduvad
§ 528lg 1 järgi ka eestkostja ametiaja ja eestkoste pikendamise menetluses.
Asjas ei ole tuvastatud, et eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt võiks isiklik ärakuulamine põhjustada eestkostetava tervisele kahjulikke tagajärgi. Vahetu mulje loomise ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu kindlakstegemise kohta on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et ärakuulamine toimub
§ 477
lg 4 teise lause ja
§ 524
lg 1 järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Samuti on kolleegium varem leidnud, et eestkosteasjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada
§ 477
lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil. Eestkostemenetluses vahetu mulje loomise ja isiku ärakuulamise eesmärk on tagada, et eestkostet ei seataks ega pikendataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkostetava teovõimet piirataks võimalikult vähe, ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15). Kohtu järeldus vahetu mulje teel saadud veendumuse sisu kohta peab olema kohtulahendist jälgitav. See tuleneb 4
(5)2-12-18265 mh
§ 477
lg 4 viiendast lausest ja kehtib ka isiku ärakuulamise tulemuste kohta (vt ka Riigikohtu
- detsembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 18;
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Kolleegium on seisukohal, et isikliku ärakuulamise nõue ei ole täidetud, kui eestkostetavaga kohtub üksnes talle riigi õigusabi korras määratud advokaat. Sama kehtib ka eestkoste pikendamise menetluses. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama. 20.
§ 524
lg 2 esimese lause järgi võib kohus ärakuulamisse kaasata psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja ja teise lause järgi tuleb isiku nõudel talle võimaldada tema usaldusisiku juuresolekut.
§ 524
lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui eestkostet vajav isik sellele vastu ei vaidle. Kuigi
§ 524
lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus kolmandaid isikuid ärakuulamisele kaasata vaid eestkostet vajava isiku nõusolekul, ei ole kolleegiumi arvates selles sättes kolmandate isikute all silmas peetud kohtu töötajaid, keda kohus võib kasutada turvalisuse või korra tagamiseks menetlustoimingu tegemise juures. Kohtul on õigus ja kohustus tagada kord kohtuistungil (
§ 43
lg 1) ja samamoodi on tal õigus ja kohustus tagada kord ning turvalisus ka menetlusosalise ärakuulamisel. Seega on kohtunikul olukorras, kus on oht, et eestkostetav võib olla agressiivne, õigus vajadusel kaasata eestkostetava ärakuulamisele kohtukordnik.
- Eestkostetava valimisõiguse kohta märgib kolleegium järgmist.
- detsembri
- a määruses, millega Viru Maakohus seadis eestkostetava üle eestkoste, märkis maakohus, et eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse mõttes teovõimetuks ja ta loetakse hääleõiguse kaotanuks. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse mh osas, millega maakohus eestkostetava valimisõiguse mõttes teovõimetuks tunnistas. Ka Riigikohtu määruse tervikresolutsiooni järgi ei olnud eestkostetav tunnistatud valimisõiguse mõttes teovõimetuks. Seega ei saanud maakohus eestkoste pikendamise otsustamisel
- detsembri
- a määrusega eestkostetava valimisõigust taastada, kuna eestkostetavat ei olnud valimisõiguse mõttes jõustunud kohtulahendiga teovõimetuks tunnistatud ja ta ei olnud kaotanud hääleõigust. Kolleegium kordab oma varem väljendatud seisukohta, et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid
§ 526
lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi tema asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu
§ 526lg 5 mõttes (vt Riigikohtu 19.
aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 16).
- Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule, jääb menetluskulude jaotus
§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja 23. 23. Eestkostetav on kautsjoni tasumisest vabastatud. Peeter Jerofejev Henn Jõks Ants Kull 5
(5)