2-16-15863/43

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15863 Tsiviilasi DS hagi TS vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TS apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3190 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja DS (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja TS, lepinguline esindaja Erika Scholler Kostja TS (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lada Riisna Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a otsus ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks menetlemiseks.
8. Apllatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus sõltuvalt asja uue arutamise tulemustest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
9. DS (hageja) esitas
10. oktoobril 2016.a hagi TS (kostja) vastu igakuise seaduses sätestatud miinummääras elatise saamiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja tagasiulatuvat elatist summas 1075 eurot alates
11. juunist
12. a.
13. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja seadusliku esindaja (isa) ja kostja (ema) abielu
14. märtsil
15. a ja alates juunist
16. a ei ela enam kostja koos hageja ja tema seadusliku esindajaga. Hageja elab püsivalt koos oma isaga, kes katab igakuiselt hageja ülalpidamiskulud ning tagab ka muud jooksvad kulutused. Kostjal on kohustus oma last ülal pidada. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täinud. Kostja vastuväited
17. Kostja vaidleb hagile vastu.
18. Kostja osaleb suuremas osas lapse kasvatamise protsessis ja tasub enamus ülalpidamiskulutusi. Kostja esitas lapsega seotud kulude tabeli, mille kohaselt kannab kostja ühes kuus lapsega seotud kulusid 813 eurot. Kostja leiab, et suurema osa ajast tegeles ja tegeleb lapsega tema. Kostja varaline seisund ei ole piisavalt hea rahaliste kohustuste kandmiseks kohtuotsuse alusel. Kostja on töötu ja tal puudub sissetulek. Kostja on kandnud kulusid seoses lapsega, kasutades laenuvahendeid ja juhuslikke sissetulekuid, samuti lapse vanaema tasuta abi. Kostja on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine ei oleks lapse huvide kaitseks, sest lapse kasvatamisega tegeleb valdava osa ajast kostja, tema osa kasvatamises ja kulutuste tasumises on umbes 70%. Arvestades, et isa juures laps ainult ööbib mõnedel päevadel nädalas, ei saaks pidada õigeks olukorda, kus lapse ema nendele kuludele lisaks, mida ta tasub ajal, kui laps on tema juures, täidaks ka ülalpidamise kohustust, tasudes täiendavaid makseid lapse isale. Kostja on seisukohal, et kuivõrd kostja vastu esitatud elatise nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka tagasiulatuv kahju hüvitamise nõue summas 1075 eurot. Maakohtu otsus
19. Harju Maakohus rahuldas hagi
20. aprilli
21. a otsusega, millega mõistis kostjalt välja hageja kasuks alates
22. aprillist 2017 igakuise elatise tema ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuus. Samuti mõistis kohus välja kostjalt hageja kasuks elatise 1075 eurot tagasiulatuvalt ajavahemiku
23. juunist
24. a kuni
25. oktoobrini
26. a eest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
27. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus
28. märtsil
29. a toimunud istungil ja
30. märtsil
31. a lapse ärakuulamisel öeldu põhjal, et hageja elab oma isa juures. Maakohtu hinnangul tõendas sama ka asjaolu, et kostja on hagejale vabatahtlikult maksnud elatist jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu eest aastal 2017 (tlk 144). Kohus märkis, et kostja ei ole avaldust lapse viibimiskoha määramiseks kohtule esitanud ja seega lahendab kohus elatise nõude haginõude piirides.
32. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Kuivõrd hageja nõue on 2 esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras, oli kohus seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Seega ei pidanud hageja alammääras esitatud elatise suurust tõendama.
33. Tagasiulatuva elatise osas uuris maakohus kostja esitatud tõendeid ja leidis, et kostja ei ole veenvalt tõendanud, et ta on hageja suhtes ülalpidamiskohustust miinimummääras täitnud. Ajavahemikul
34. a juunist kuni novembrini väidetavalt lapsega seotud kostja kantud kulud 813 eurot ei ole tõendatud, kuna erinevate toidupoodide tšekidelt, milledelt peaks nähtuma kostja poolt tehtud kulutused toidule on ebausaldusväärsed, on näha, et järjepidevalt on ostu eest tasumisel kasutatud erinevaid kliendikaarte, mistõttu võib järeldada, et nimetatud kulutusi ei ole kostja tehtud. Nimetatu on seda enam ebausaldusväärsem, kuivõrd kostja väidab, et ta on töötu ja tal puudub sissetulek. Hageja üldkooliga seotud makseid ei ole kostja dokumentaalsete tõenditega tõendanud. Üldkooliga seotud maksete tasumist on tõendanud hageja seaduslik esindaja, esitades selleks pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et ajavahemikul
35. märtsist
36. a kuni
37. novembrini
38. a on hageja seaduslik esindaja tasunud xxxxxxxxxxx gümnaasiumi arveid (tlk 90). Seoses väidetavate reisidel kantud kuludega selgitas maakohus, et et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena ning muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele miinimumelatisele osta asju, käia lapsega reisidel ja tasuda muude teenuste eest (nt mobiiltelefoni arvete tasumine) ning anda lapsele taskuraha, siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele miinimumelatisele.
39. Kohus asus seisukohale, et praegusel juhul ei pane elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne hagi esitamist kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav, sest hageja on nõudnud tagasiulatuvat elatist vaid 5 kuu eest. Sellises ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei koorma kostjat liigselt, kuna kostja hageja vanemana pidi olema teadlik, et tema alaealine laps vajab ülalpidamist ning kohusetundlik lapsevanem saanuks oma kohustust täita vabatahtlikult.
40. Vastuseks kostja väitele, et tema varaline seisund ei ole piisavalt hea rahaliste kohustuste kandmiseks, kuna ta on töötu ja tal puudub sissetulek, selgitas maakohus, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Maakohtu hinnangul ei esine antud asjas mõjuvat põhjust hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seaduses kehtestatud miinimummäära või elatise mitte väljamõistmiseks. Kohus asus seisukohale, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Apellatsioonkaebus
41. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata nii igakuise kui tagasiulatuva elatise osas. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
42. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusnorme sellega, et on jätnud arvestamata lapse elukoha muutumisega alates
43. aprillist
44. a. Kohtul oli 3 võimalik antud asjaolu tuvastada juba menetluse ajal.
45. märtsil
46. a toimunud kohtuistungil kostja väitis, et laps asub ema juurde elama alates
47. aprillist
48. a ning palus kaasata xxxxxxx LOV Lastekaitsespetsialisti kodukülastuse korraldamiseks. Kohus pidi tuvastama elukoha muutumist ja mitte olukorda lapse ärakuulamise ajal. Kuivõrd kohtuotsus rajaneb selle põhjenduste kohaselt üksnes lapse elukoha asjaolule, siis lapse elukoha muutumine tähendab, et hagi rahuldamise alus langes ära. Apellatsioonkaebusele on lisatud hageja omakäeline selgitus selle kohta, et laps elab alates
49. aprillist
50. a kostjaga. Kui kohus leiab, et lapse omakäeline selgitus ei ole piisavaks tõendiks, siis palub hageja kaasata lastekaitsespetsialisti ning korraldada lapse elukoha kindlakstegemisest kodukülastust. Kohus ei ole taganud ka kostjale ärakuulamise õigust, jättes rahuldamata kostja taotlused lapse elukoha muutumist puudutavates küsimustes. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta
51. novembri
52. a kostja taotlused tunnistajate ülekuulamise kohta.
53. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et pooled on
54. detsembri
55. a toimunud kohtuistungil saavutanud põhimõttelise kokkuleppe kompromissi osas ning, et hageja on istungil loobunud oma nõudest elatise tagasiulatuvas osas. Seega kohus ei ole arvestanud kohtuotsuse tegemisel poolte tegelikke soove ning sisuliselt on teinud otsuse, mis on poolte kokkulepetega vastuolus.
56. Kostja on seisukohal, et tagasiulatuva elatise maksmine on tema varalist seisundit arvestades äärmiselt ebaõiglane ning koormab teda ebamõistlikult. Kostja on esitanud Töötukassa tõendi, millega on tõendatud tema halb varaline seisund. Kostja on esitanud tõendid lapsega seotud kulude kandmise tõendamiseks, mida kohus on ebaõigesti hinnanud.
57. Oluline on asjaolu, et praegusel ajal ei täida isa lapse ülalpidamiskohustust. Apellatsioonkaebusele on lisatud lapse isa kirjad, mida ta on saatnud lapse emale peale lapse kolimist, millega ta keeldub lapsega seotud kulude kandmisest ja palub emal lapse ülalpidamise kulutusi ise kanda.
58. Kostja on seisukohal, et tema varalise seisundi tõttu on temalt mõlema poole menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane ja ebamõistlik ning leiab, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastus kaebusele
59. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
60. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud otsuse tegemiseks olulised asjaolud välja selgitamata ning rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.
61. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus on jätnud lahendit tehes põhjendamatult tähelepanuta menetluses kerkinud olulise küsimuse, kumma vanema juures hageja elab. Elatise nõude lahendamisel on lapse elukoha küsimus keskse tähtsusega, kuna PKS § 100 lg 2 järgi saab elatise välja mõista vanemalt, kes ei ela lapsega koos ja/või ei osale lapse ülalpidamises. Nimetatud sätte mõtte järgi saab kohus edasiulatuva elatise välja mõista eeldusel, et laps ei ela kohtuotsuse langetamise ajal ega sellele järgneval perioodil vanema juures, kellelt elatis välja mõistetakse. See tähendab, et 4 enne lapse elukoha tuvastamist ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise põhjendatuse osas.
62. Toimikust nähtuvalt on kostja juhtinud lapse elukoha muutusele maakohtu tähelepanu
63. märtsi
64. a kohtuistungil (tl 145), samuti on ema juurde elama asumise soovi kinnitanud hageja
65. märtsi
66. a kohtuistungil (tl 148). Maakohtu üldsõnaline täheldus, et hageja elab isa juures, vaatab mööda hageja antud ütluste tegelikust sisust ning kostja kinnitusest, et hageja elukoht on muutunud.
67. Maakohtu poolt lapse elukoha välja selgitamata ja sellega otsuse tegemisel arvestamata jätmise näol on tegemist TsMS § 656 lg 2 tähenduses olulise menetlusnormi rikkumisega, mis on toonud kaasa ennatliku kohtuotsuse tegemise. TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on puudulikud, tuleb kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Viidatud menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja esitatud nõude põhjendatuse osas segadus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama.
68. Lapse elukoha väidetav muutmine enne maakohtu otsuse tegemist mõjutab ka tagantjärele väljamõistetud elatise suurust ja seepärast tuleb tsiviilasi ka selles osas tühistada ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
69. Maakohtu lahend tuleb tühistada ka menetlusekulude jaotuse osas, kuna menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
70. Kuna otsus kuulub tühistamisele, peab kolleegium õigeks jätta apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid maakohtu hinnata. Samuti riivaks apellatsiooniastmes tõendite esmakordne hindamine kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
71. TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jaotab apellatsioonimenetlusega seotud kulud maakohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemusest.
72. Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid apellatsioonkaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing Ande Tänav 5