Obsah (8)

§ 121§ 4231§ 64§ 68§ 65§ 83§ 63§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2961 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kr

§ 121

lg 2 p-de 2,3 ja § 4231 alusel lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. aprilli
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Sergei Andrejev (ik 36008292254), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Sergei Andrejev apellatsioon Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a otsusega tunnistati Sergei Andrejev lühimenetluses süüdi ja teda karistati

§ 121

lg 2 p-de 2,3 järgi vangistusega 1 aasta ning

§ 4231

järgi vangistusega 3 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti S. Andrejevile karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Seda vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel ning lõplikuks karistuseks jäi 10 kuud vangistust. Karistuse hulka arvati

§ 68lg 1 alusel S.

Andrejevi eelvangistuses viibitud aeg: 9.-

1. juuli 2016, 14.-
2. juuli 2016, 29.-
3. september 2016, 9.-
4. november 2016 ja 27.-
5. jaanuar 2017, s.o 11 päeva. Seega kuulub S. Andrejevil ärakandmisele 9 kuud ja 19 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 13.

märtsi

1. a otsusega mõistetud karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust. S. Andrejevi liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 17 päeva vangistust. S. Andrejev võeti KrMS § 130 lg 41 alusel kohtu saalist vahi alla ning tema karistusaeg hakkas kulgema
2. aprillist
3. Lisaks lahendati kriminaalmenetluse kuludega seotud küsimused. 2.

§ 83lg 3 p 1 alusel konfiskeeriti tahtliku süüteo toimepanemise vahendina M.A.

kuuluv sõiduauto Citroen Xsara Picasso (reg nr XXX, VIN-kood XXX).

1. Viru Maakohtu otsuse vaidlustas S. Andrejev, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist. Ta taotleb maakohtu otsuse ümbervaatamist karistuse osas ning karistuse asendamist üldkasuliku tööga ja sõiduauto konfiskeerimata jätmist. S. Andrejev leiab, et teda on süüdi mõistetud kaks korda (vt Harju Maakohtu
2. märtsil 2017 otsus). Samuti oli S. Andrejev vahi all
3. veebruar kuni
4. aprill
5. Lisaks mõisteti S. Andrejev süüdi Harju Maakohtu
6. märtsi 2017 otsusega ja teda karistati 238 tunni üldkasuliku tööga, mille Viru Maakohus, ilma et S. Andrejev oleks rikkunud üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid, asendas reaalse vangistusega. S. Andrejev taotleb jätta konfiskeerimata sõiduauto Ciroen Xsara, kuna auto omanik on väga haige invaliid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning S. Andrejevi kaebusega, leiab, et edasikaebus koos lisadega tuleb jätta läbi vaatamata ning esitajale tagastada. 4.1 Topeltkaristamise keeluga on tegemist, kui isik võetakse vastutusele, kuid teda on sama teo eest varem lõplikult süüdi või õigeks mõistetud. Lõplik kohtuotsus on res iudicata jõuga (kohtuotsus loob poolte vahel õiguse, ükskõik, milline on tegelik olukord), otsus on muutmata; selle vaidlustamiseks ei ole rohkem vahendeid, menetlusosalised on need vahendid ammendanud või lasknud mööda tähtaja nende kasutamiseks (EIK
8. veebruar 2009, Zolotuhkin vs. Venemaa, p 107). Praegusel juhul väidab S. Andrejev, et teda on topelt karistatud. 4.2 Ringkonnakohus märgib, et Harju Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega tunnistati S. Andrejev süüdi väärteoasjas nr 4-16-7703 liiklusseaduse § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ning talle mõisteti

§ 63lg 1 alusel karistuseks arest 23 päeva.

Arest kuulus kandmisele peale kriminaalasjas võimaliku reaalse vabaduskaotusliku karistuse ärakandmist või tõkendi muutmisel kergemaliigilise tõkendi vastu. S. Andrejev mõisteti antud asjas süüdi selles, et tema

1. septembril
2. a kell 20:40 juhtis Tallinnas Narva mnt ja Pronksi tn ristmikul juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,73 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisel ei hoidnud ta ohututut külgvahet, mistõttu sõitis külgepidi otsa kõrvalreas liikunud sõiduautole, põhjustades liiklusõnnetuse ning varalise kahju M.A. ja K.K. S. Andrejev juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus S. Andrejev LS § 90 lg 1 p 3, LS § 69 lg 3 ja § 46 lg 3 nõudeid. 4.3 Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a määrusega võeti S. Andrejev vahi alla alates
5. veebruarist 2017 kriminaalasjas nr 17231700215 kahtlustatuna

§ 199lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi.

Määruskaebuse esitaja väitel viibis ta antud asjas vahi all

1. veebruarist
2. aprillini 2017 [kohtuinfosüsteemis oleva ja antud asjas koostatud süüdistusakti kohaselt oli S. Andrejev kinni peetud KrMS § 217 alusel alates 14.veebruarist 2017 ja talle kohaldati tõkendit vahistamine Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a määruse alusel kuni
5. aprillini 2017]. 4.4 Praeguses kriminaalasjas oli S. Andrejev kahtlustatavana kinni peetud järgmistel ajavahemikel: 9.-
6. juuli 2016, 14.-
7. juuli 2016, 29.-
8. september 2016,
9. -
10. november 2016 ja 27.-
11. jaanuar 2017, s.o 11 päeva. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka. Eeltoodud lahenditest (vt määruse p-d 4.2-4.3) nähtub, et S. Andrejevit ei ole antud kriminaalasjas võetud vastutusele sama teo eest, milles ta on varem lõplikult süüdi mõistetud. Harju Maakohtu
12. märtsi
13. a otsusega kandis ta karistust
14. septembril
15. a toime pandud väärteorikkumiste eest, antud asjas aga süüdistati S. Andrejevit viies kehalise väärkohtlemise episoodis (
16. juuli,
17. juuli,
18. august 2016 ja
19. jaanuar) ning mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta kui see on toime pandud süstemaatiliselt (teod toime pandud
20. septembril ja
21. 2 novembril 2016). Mis puudutab vahi all viibitud aega kriminaalasjas nr 17231700215, siis kuulub eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka arvestamisele konkreetses kriminaalasjas. 4.5

§ 65

lg 1 järgi kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§ 64sätestatud korras.

Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvutatakse liitkaristusest maha.

§ 65

lg 3 alusel kui mõni lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides

§-s 56 sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul nähtuvad maakohtu otsusest motiivid, miks kohus pidas vajalikuks karistada S. Andrejevit reaalse vangistusega (vt otsuse lk 11-13). Kuna ringkonnakohus antud motiividega täielikult nõustub, siis S. Andrejevil ei oleks apellatsioonis taotletud põhjustel ringkonnakohtus edulootust. Seetõttu leiab kohtukolleegium antud asjas, et S. Andrejevi apellatsioon on karistust puudutavas osas ilmselt põhjendamatu. 4.6 Läbi vaatamata tuleb jätta apellatsioon ka kolmandale isikule M. A kuuluva sõiduauto konfiskeerimist puudutavas osas. KrMS § 318 lg 1 kohaselt on kohtumenetluse poolel õigus I astme kohtu otsusega mittenõustumise korral esitada apellatsioon. Ehkki sätte grammatiline tõlgendus ei piira seega apellatsioonimenetluse poole apellatsiooniõigust, õiguskirjanduses on leitud, et prokuröri apellatsiooniõigust tsiviilhagi puudutavas osas KrMS § 318 mõttes tuleb pidada küsivavaks, kuivõrd see võimaldab ühel kohtumenetluse poolel vaidlustada kohtuotsust teise poole huvides ja ka vastuolus viimase tahtega ning sõltumata asjaolust, kas kaebajal on konkreetse küsimuse lahendamise suhtes kaitsmisväärt isiklik huvi (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne 2012, lk 735, p 6.2). Analoogne on ringkonnakohtu hinnangul situatsioon olukorras, kus süüdistatav vaidlustab kolmandale isikule kuuluva ja temalt konfiskeeritud sõiduauto osas I astme kohtu otsust. Sellises olukorras tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaebeõigust eitada, kuivõrd kolmanda isiku õigused on tagatud temale antud õigusega esitada I astme kohtu otsusega mittenõustumise korral apellatsioon tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas (KrMS § 318 lg 21). Praegusel juhul ei ole kolmas isik M. A kohtuotsust vaidlustanud. 5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 326 lg 3 tuleb S. Andrejevi apellatsioon Viru Maakohtu 19. aprilli 2017. a otsusele jätta läbi vaatamata ja tagastada apellandile esitatud apellatsioon. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus