Obsah (4)

§ 384§ 238§ 326§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3943 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlu

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 19.05.2017 otsusega karistati Oskar Valdmaad KarS § 4231 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, s.o 2 kuud vangistust, ja mõisteti O.

Valdmaale lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati O. Valdmaale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11262 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 270 tundi üldkasulikku tööd, s.o 9 kuud vangistust, võrra ning mõisteti O. Valdmaale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 1 kuu vangistust.

1. Tartu Maakohtu 19.05.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O. Valdmaa kaitsja Heiki Kuningas, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse karistuseks 3 kuud vangistust, millest arvestatakse maha 1/3, s.o 1 kuu vangistust, ning liitkaristuseks mõistetakse 11 kuud vangistust, mis oleks kooskõlas süüdistatava isiku ja kuriteo raskusega. Apellatsioonis leitakse, et juhtimisõigust tõendav dokument ja oskused sõidukit juhtida ei ole samaväärse tähendusega, mistõttu juhiluba ei anna oskust ega teadmisi, olles nii isikut kui juhtimisõigust tõendav dokument. Kaitsja leiab, et KarS § 4231 mõte on kõrvaldada liiklusest isikud, kes ei oma oskusi, teadmisi ega kogemusi juhtimiseks. Ohuks ei ole koolituse läbinud ja eksamid sooritanud praktikat omavad isikud, kelle juhtimistunnistus on aegunud. Süüdistatav on saanud väljaõppe, tema oskusi on kontrollitud, ta omab kogemust liikluses osalemiseks ning seetõttu ei vähenda juhitunnistuse puudumine neid asjaolusid. See eelnev omab tähtsust karistuse mõistmisel. Ka leiab kaitsja, et raskendavaks asjaoluks ei ole juriidilisele isikule kuuluva sõiduki juhtimine. Formaalselt puudus süüdistataval juhiluba 7 kuud, kuid ta omas sellel ajal siiski juhtimisoskust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav O. Valdmaa kaitsja apellatsioon tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 326

lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et süüdistatava kaitsja poolt väljatoodud väited karistuse liigse karmuse kohta ning süüteokoosseisu omapoolne tõlgendamine on väär ning käesoleval juhul ei ole alust rääkida karistuse kergendamisest. Maakohus ei ole arvestanud juriidilisele isikule kuuluva sõiduki juhtimist kui karistust raskendavat asjaolu, vaid kuid süüdistatava käitumist iseloomustavat asjaolu süü suuruse hindamisel ning karistusliigi valikul. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ja mõistetud karistuse kergendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud, miks käesoleval hetkel tuleks mõista just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Ringkonnakohus ei nõustu, et vangistus on liiga karm ning KarS § 4231 järgi mõistetud karistust tuleks vähendada 6 kuult 3 kuule. 2 O. Valdmaale varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdistatavale ilmselgelt mõju avaldanud, mistõttu on põhjendatud mõista karistuseks just maakohtu poolt määratud vangistus. Ka on ekslik kaitsja väide, et O. Valdmaal puudus juhtimist tõendav dokument 7 kuud. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on süüdistatava juhiluba kehtetu alates 04.08.
2. Muuhulgas väärib märkimist, et kaitsja tõlgendus vaidluse aluseks oleva sätte osas on väär. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega ei välista KarS § 4231 kohaldamist praktiliste oskuste olemasolu ja see ei anna ka alust mõistetud karistuse vähendamiseks.
3. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Tasu koosneb apellatsioonkaebuse koostamisest kokku 5 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus sellises ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 175lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb O.

Valdmaal hüvitada H. Kuninga kaitsjatasu 96 eurot. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas