Obsah (8)

§ 28§ 22§ 1§ 31§ 10§ 2§ 108§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2017 kell 15.30, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7189 Tsiviilasi Xxxxj

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse tekkimise aeg, põhjused ja kohustuste täpne maht tuleb tuvastada pankrotimenetluse käigus, kuivõrd võlgniku juhatus on jätnud haldurile esitamata raamatupidamisdokumendid. Ajutine haldur on tuvastanud, et käesolevas menetlusstaadiumis on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Juhatuse liikmete tegevus vajab edasises pankrotimenetluses täpsustamist. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgnik on esitanud registrile viimase majandusaasta aruande

1. majandusaasta kohta. Võlgniku juhatus on jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud ÄS §§ 183 ja 179 sätestatut. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile ega registripidajale
2. ega
3. majandusaasta aruannet. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, 4 2-17-7189 et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liikmete tegevus võib vastata KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Xxxx, Xxxx ja Xxxxesitasid 08.05.2017 avalduse Xxxxosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. 12.06.2017 määrusega jättis kohus avalduse Xxxxpoolt esitatud osas läbi vaatamata. Pankrotiavalduse kohaselt on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 27.07.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1292/16 mõistnud võlgnikult välja töötasu 491.43 eurot, töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise 446.75 eurot, koondamishüvitise 410 eurot, välislähetuse päevaraha 500 eurot ja viivise 37.45 eurot võlausaldaja 1 kasuks. Viidatud otsus jõustus 05.09.

1. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 01.06.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/935/16 on võlgnikult välja mõistetud töötasu 422.86 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis 308.33 eurot, koondamishüvitis 350.83 eurot, välislähetuse päevaraha 1 313 eurot ja viivise 37.45 eurot võlausaldaja 2 kasuks. Viidatud otsus jõustus 11.07.
2. 04.10.2016 algatas kohtutäitur Enno Kermik võlausaldaja 1 avalduse alusel ja 07.11.2016 võlausaldaja 2 avalduse alusel täitemenetlused eeltoodud otsuste täitmiseks. 12.04.2017 e-kirjaga teatas kohtutäitur, et töövaidluskomisjoni otsuseid ei ole võimalik täita, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ja realiseeritavat vara ei ole. Peale selle on võlgniku vastu käimas veel 4 menetlust, mille käigus ei ole samuti suudetud nõudeid rahuldada. Äriregistri andmetel on võlgnikul maksuvõlg alates 21.08.2015 summas 36 617.44 eurot ning
3. aasta majandusaasta aruanne on esitamata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlausaldajate Xxxxja Xxxx nõuded põhinevad Töövaidluskomisjoni 01.06.2016 ja 27.07.2016 otsusetel, millega võlgnikult mõisteti võlausaldajate kasuks välja 4 318.10 eurot. 5 2-17-7189

§ 10

lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue põhineb Töövaidluskomisjoni otsusel ja asjas kogutud tõenditest ei selgu, et võlgnik oleks võlausaldaja nõude täitnud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgniku suhtes läbi viidud täitemenetluses pole suudetud 6 võlausaldaja nõudeid vara puudusel täita, millega on täidetud

§ 10lg 2 p 2 sätestatud eeldus.

Võlgnikul puudub teadaolev vara. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 91 573.36 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle nõude suuruseks on 69 937.81 eurot, maksunõue on tekkinud alates 21.08.

1. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgniku maksevõime juba seisuga 31.12.2014 ebarahuldav. Kuna võlgnik ei ole suutnud 21.08.2015tekkinud maksvõlga tänaseni likvideerida, vaid see on üksnes kasvanud, siis võis võlgnik olla maksejõuetu juba 21.08.
2. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldaja nõuet ja puuduvad andmed selle kohta, et selline seisund oleks ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine väljavaateid võlgniku tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele pankrotihaldurile edastanud oma raamatupidamisandmeid ja majandustegevust kajastavaid andmeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esineda kuriteo tunnustega tegusid, kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Samuti on alust arvata, et võlgniku raamatupidamine ei ole olnud nõuetekohaselt korraldada, millest tulenevalt on samuti alust eeldada, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esinevad kuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihaldur aruande kohaselt võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused, kuna võlgniku kontoväljavõttest nähtuvalt on juhatuse liige Xxxx võtnud pangakontoris võlgniku kontolt 08.04.2016 24 417 eurot. Nimetatud tehing või sooritus ja sellest tulenevad võimalikud nõuded vajavad täpsustamist edasise menetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. 6 2-17-7189

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Arvestades asjaolu, et esineb alus arvata, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esinevad raske juhtimisvea tunnused ja esinevad vara tagasivõitmise alused, siis ei ole välistatud nõude esitamine võlgniku juhatuse liikmete vastu. Eeltoodust tulenevalt puudub alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuna esineb alus võlgniku likvideerija vastu nõude esitamiseks. Xxxx on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu Xxxx pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7