← Eesti

2-15-19653/47

Obsah (8)§ 613§ 477§ 5§ 56§ 659§ 173§ 617§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19653 Tsiviilasi ST, V

) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohus lähtus õigesti AÕS § 72 lg-st 5, mis annab kaasomanikule õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmääramist, kui kaasomanikud ei ole saavutatud kokkulepet AÕS § 72 lg 1 järgi.

§ 613

lg 2 kohaselt on kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg-d 5 ja 7).

Ka

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Siiski ei ole kohus kasutuskorra kindlaksmääramisel seotud taotletud kasutusviisidega (vt Riigikohtu

  1. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12 teine lõik, ja selles viidatud varasem praktika). Kohus saab võtta arvesse ka puudutatud isiku(te) ettepanekuid kasutuskorra osas (Riigikohtu
  2. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 12 teine lõik). Maakohus on õigesti viidanud, et kasutuskorra määramise avalduse lahendamisel on kohtul lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada tuleb mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt selle kohta nt Riigikohtu
  3. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15 teine lõik, ja seal viidatud varasem praktika). Samas ei nähtu vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus oleks nimetatud asjaolusid igakülgselt vaidluse lahendamisel kaalunud. Lisaks peab kaasomandi kasutuskord olema kooskõlas seadustega ning heade kommetega (ibid), aga ka see tingimus ei tarvitse olla maakohtu määratud kasutuskorra puhul täidetud. Neil kaalutlustel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on kaalumispiire ületanud, ja põhjendab seda järgmiselt. 7

(9)14.
  1. Maakohus lähtus ainult avaldajate soovitud kasutuskorrast ja jättis kõrvale puudutatud isiku I pakutud variandid, leides vaid, et need ei arvesta teiste kaasomanike omandiosade suurust ja huve. Eeltoodud põhimõtete kohaselt ei tule kohtul kasutuskorra määramisel mitte üksnes kõrvutada menetlusosaliste esitatud kasutuskordade taotlusi, vaid kõigist asjaoludest ja kõigi kaasomanike huvidest lähtuvalt määrata õiglane kasutuskord. See võib erineda sellest, mille üks või teine menetlusosaline on kohtul palunud määrata. Maakohus rajas oma põhjendused peamiselt ainult vaatlusprotokollile, mida tsiviilasja toimikus ei ole (vt pikemalt järgnevas p 15). Sisuliselt ei põhjendanud maakohus aga, miks on avaldajate huvid kaalukamad kui puudutatud isiku I huvid, eriti võttes arvesse, et puudutatud isik I elab Sassi kinnistul alaliselt, avaldajad aga kasutavad maad ajuti. 14.
  2. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb avaldajatele võimaldada Lõpe teelt juurdepääs nende kasutusse jäävatele osadele kinnistust just piki Siilu kinnistu äärt kulgevat teed mööda ja kuidas koormab tee asukoht (joonisel A nr 9) puudutatud isikut I vähem, kui koormaks piki Tähe ja Rehemaa kinnistute piiri rajatav tee avaldajaid. Seda enam, et avaldajad I ja II on avaldanud soovi saada ühiskasutusse maatükk suurusega 320 m² (plaanil nr 8), mis kujutab endast Lõpe teelt juurdepääsuteed avaldajate I ja II kasutusse jäävatele osadele kinnistust. Selleks, et rajada täiendav juurdepääs avaldajate kasutusse määratud osadele piki puudutatud isiku I osa, on ebapiisav põhjendus, et joonisel A nr-ga 8 märgitud teelt sõidukitega edasi ei pääse. Vaidlustatud määrusest nähtub, et ka piki Siilu kinnistu äärt tee rajamiseks on vaja maha võtta puid ja kuur teise kohta tõsta. Maakohus ei põhjendanud, miks puudutatud isiku I kasutuses oleva kuuri saab eest ära tõsta, aga avaldaja I kasutatavat kuuri ei saa. Kui parem või pikem juurdepääsutee on avaldajate huvides, siis on ebaõiglane panna sellest tulenev ebamugavus puudutatud isiku I kanda. Joonisel A nr-ga 9 märgitud ala jätmine kõigi kaasomanike ühiskasutuses olevaks teeks ei arvesta mingil viisil pudutatud isiku I huvidega. 14.
  3. Määratud kasutuskorra järgi on Sassi kinnistu kasutamisel jagatud mitmeks suuremaks ja väiksemaks tükiks ning 1,2 ha suurusest maast kokku 1 369 m² ( = 907 + 142 + 320) on kasutusel teedena. Maakorralduslikult tuleb aga eelistada maa võimalikult otstarbekat kasutamist, kinnisasjad peaksid olema terviklikud ja otstarbeka kujuga, teid tuleb rajada samuti otstarbekalt ning maa kiildumist ja tükeldamist peaks vältima (MaaKS § 5 lg 2). Määratud kasutuskorraga loodud killustatus ei soodusta maa otstarbekat kasutamist ja kohtul oleks tulnud kaaluda muid variante. Kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb üldjuhul eelistada varianti, kus määratakse kindlaks mõistlike suuruste ja kujudega osad, mida on võimalik kasutada iseseisvalt, teisi kaasomanikke häirimata ning säilitades eluhoonete ümber privaatsuse. Lisaks ei tarvitse kinnistu killustamine käesoleval juhul olla põhjendatud ka seepärast, et kaasomanike suhted ei ole head – selle asjaoluga arvestamine vaidlustatud määrusest ei nähtu. Maakohus ei põhjendanud, miks on vajalik joonisel A nr-ga 7 märgitud tee, kui avaldajate I ja II kasutusse jäänud maale on tagatud juurdepääs Lõpe teelt Tähe kinnistu poolt. Ainult avaldajate soov täiendava tee rajamiseks, ei ole piisav puudutatud isiku I kasutusse jääva maa tükeldamiseks. Maakohus ei tuvastanud, et senise maakasutuse kohaselt oleks maad kasutatud eraldi tükkidena, samuti ei ole maakohus kaalunudki võimalusi, mis puudutatud isiku I elukorraldust nii palju ei häiriks ja oleks ka tema huvides. 14.
  4. Sarnaselt kaasomandi lõpetamisega (vrd Riigikohtu
  5. septembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20 teine lõik) tuleks kasutuskorra määramisel lähtuda tegelikust olukorrast, st ehitiste ümberpaigutamine on erandlik ja võib seada ohtu kasutuskorra tegeliku täitmise võimaluse. Nimelt ei saa kasutuskorda määrava kohtulahendi alusel avaldajad õigust asuda kuuri teisaldama, samuti ei saa puudutatud isik I neilt seda nõuda. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid alust määrata kasutuskord viisil, et enne selle realiseerimist tuleb teha olulisi muudatusi kinnisasjal. 8
(9)Kohtu kogutud või vastu võetud tõend tuleb võtta toimikusse (

§ 56lg 1).

Nimetatud reegli rikkumine on oluline menetlusnormi rikkumine ja võis käesoleval juhul mõjutada asja lahendamise tulemust. Seetõttu on tagajärjeks maakohtu lahendi tühistamine ja uuesti arutamiseks saatmine

§ 659

kaudu kohalduva § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 viimase lause alusel, kuigi kaebuses ei ole kõnealusele rikkumisele tuginetud. 15.

  1. Nähtuvalt
  2. juuni 2016 istungiprotokollist esitas avaldajate esindaja taotluse tsiviilasjas nr 2-13-24660 koostatud vaatlusprotokolli tõendina asja juurde võtmiseks. Maakohus rahuldas nimetatud taotluse samal istungil. Samas ei sisalda käesoleva tsiviilasja toimik vaatlusprotokolli, millele kohus ka määruses tugineb. Tsiviilasja toimiku pinnalt ei ole seega võimalik kontrollida maakohtu põhjendusi viitega vaatlusprotokollile ja selle juurde kuuluvatele fotodele. Piisav ei ole vastava dokumendi alles
  3. jaanuaril 2017 lisamine kohtute infosüsteemi (dokument nr 36), sest maakohus ei ole ka teinud

§ 56

lg 3 kohast määrust ja selleks kuupäevaks oli asja sisuline arutamine maakohtus juba lõppenud. 15.

  1. Maakohus märkis vaidlustatud määruse põhjendava osa p-s 5, et ta veendus paikvaatlusel, et avaldajate taotletud kasutuskord järgib kinnistu ja sellel asuvate ehitiste praegust tegelikku kasutust ning iga kaasomaniku omandiosa suurust. Käesolevas asjas
  2. juunil 2016 toimunud istungi protokollist nähtub, et vaatlus toimus
  3. augustil
  4. Maakohus võttis käesolevas asjas
  5. jaanuari 2016 määrusega menetlusse
  6. septembril 2015 esitatud avalduse kasutuskorra määramiseks (kohtute infosüsteemi on salvestatud siiski
  7. novembri 2015 taotlus koos
  8. septembril 2015 esitatud joonisega A). Loogiliselt pole võimalik, et maakohus oleks saanud
  9. augusti 2015 vaatlusel veenduda selles, kuidas järgib kõige varasemalt
  10. septembril 2015 esitatud kasutuskorra taotlus tegelikku olukorda kinnistul. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas veendus maakohus just vaatlusel, et avaldajate taotlus järgib kaasomanike omandiosade suurusi, sest ka sellekohaseid põhjendusi vaidlustatud määrus ei sisalda. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi avalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha ise uut määrust, sest maakohus on jätnud asjaolud ja menetlusosaliste taotlused olulises ulatuses välja selgitamata ning tsiviilasja toimik ei sisalda kõiki asjas kogutud tõendeid. Määruskaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest selgitada ise välja asjast tähtsust omavad asjaolud. Samuti on otstarbekas, et maakohus selgitab menetlusosalistele, millistest kriteeriumitest kohus kasutuskorra määramisel juhindub. Alles seejärel on menetlusosalistele võimalik koostada ettepanekud, mida maakohus saab asja lahendamisel kaaluda, aga vastavalt eespool p-s 13 märgitule ei ole maakohus nende ettepankutega seotud. Senises menetluses ei ole maakohus loonud piisavat selgust puudutatud isiku I taotlustes. Nii näiteks erinevad joonised B ja C oluliselt, aga maakohus ei ole küsinud puudutatud isikult I, millist kasutuskorda ta tegelikult taotleb. Ka see ebaselgus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. Siinjuures saab puudutatud isik I taotleda maakohtus ka sellise kasutuskorra määramist, nagu on kirjeldatud määruskaebuses. Seoses maakohtu määruse tühistamisega ja asja tagasi saatmisega samale maakohtule, otsustab menetluskulude jaotuse

§ 173

lg 3 alusel maakohus.

§ 617

lg 2 ja

§ 696lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.