Obsah (6)

§ 172§ 663§ 659§ 173§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-11354 Kohtuasi OÜ MALMI KOLM ava

) § 595 lg 2 p 5 alusel OÜ MALMI KOLM (avaldaja) avalduse Korteriühistu Kopli 18 (puudutatud isik) sundlõpetamiseks. Avalduse kohaselt oli puudutatud isiku põhikiri vastuolus korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg-s 1 sätestatud nõudega, et korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Nimelt oli puudutatud isiku põhikirja p-is 2.1 sätestatud, et korteriühistu liikmed on vaid Kopli 18 elamu korteriomanikud, kuid samal kinnistul asusid ka kolm elamut aadressiga Malmi

1. Viidatud puudust ei saanud kõrvaldada p-i 2.1 muutmisega selliselt, et edaspidi loetakse korteriühistu liikmeks kõik kinnistu Kopli 18/Malmi 3 korteriomanikud, sest Malmi 3 korterite omanikud ei saanud korteriühistu liikmeks mitteolemise tõttu hääletusest osa võtta. Liikmeskonna laiendamine sai toimuda vaid uue korteriühistu asutamisel. Avaldaja arvas, et kirjeldatud puuduse saab kõrvaldada puudutatud isiku põhikirja p-i 1.1 muutmisega selliselt, et ühistu näol oleks edaspidi tegu mittetulundusühistuga. 26.09.2016 täpsustas avaldaja nõuet ning palus kohtul kohustada puudutatud isikut muutma mittetulundusühingu nime ja põhikirja selliselt, et mittetulundusühingu nimes ei esineks sõna „korteriühistu” ning määraks selleks mõistliku tähtaja. Kui Korteriühistu Kopli 18 kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtu korraldust ei täida, palus avaldaja otsustada Korteriühistu Kopli 18 sundlõpetamine. Puudutatud isiku sisukoht
2. Puudutatud isik oli seisukohal, et avaldaja ei olnud isik, kellel oli õigus nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist. Seda sai nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või õigustatud huve korteriühistu sundlõpetamine mõjutab. Avaldajal puudus Tallinnas Kopli 18/Malmi 3 kinnisasja majandava ühistuga ühinguõiguslik suhe ja seega ka õiguslik puutumus. Samuti leidis puudutatud isik, et ühistu põhikiri ei olnud olulisel määral vastuolus seadusega ning vastuolu oli võimalik hõlpsalt kõrvaldada, mistõttu puudus alus juriidilise isiku sundlõpetamiseks. Asjaolu, et registrisse kantud põhikirjas oli ühistu liikmete ring piiritletud Kopli 18 omanike ringiga, ei välistanud ega piiranud kinnisasja Kopli 18/Malmi 3 korteriomanike liikmelisust vaidlusaluses ühingus. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kusjuures korteriomanditeks võib korteriomandiseaduse (KOS) § 3 lg 2 järgi jagada üksnes kogu kinnisomandi. Välistatud on selline korteriühistu, mille liikmed on vaid osa korteriomandite omanikest. Seega, kui lugeda põhikirja p 2.1 seadusega vastuolus olevaks, tuli mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 2 järgi kohaldada seadust, mille järgi olid kõik kinnisasja aadressil Kopli 18/Malmi 3 asuvate korterite omanikud neljast elamust Korteriühistu Kopli 18 liikmed ning vastuolu põhikirja punktis oli hõlpsalt kõrvaldatav. Eelnevat puudutatud isik ka tegi, kui võttis 30.06.2016 vastu uue põhikirja, mille p-s 3.1 sätestati, et ühistu liikmeteks on kõik aadressil Kopli 18/Malmi 3, Tallinn asuvate elamute korteriomanikud. Korteriühistu nimi vastas korteriühistu liikmete tahtele, ei olnud vastuolus heade kommetega ega riivanud kolmandate isikute õigusi ning oli lubatav. Maakohtu määrus
3. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määras, et avaldajal tuleb puudutatud isikule maksta menetluskulude hüvitist 729 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 2 järgi, kui sundlõpetamise aluseks olevat puudust saab kõrvaldada põhikirja muutmise kaudu, siis tuleb juriidilise isiku sundlõpetamisele eelistada põhikirjaliste puuduste kõrvaldamist. Praegusel juhul oli puudutatud isik teinud kõik endast sõltuva, et kõrvaldada põhikirjas olevad vastuolud, s.t võttis 30.06.2016 toimunud koosolekul vastu uue põhikirja, millega kõrvaldas avaldaja viidatud vastuolu ning lisaks täpsustas ühistu asukohta ja aadressi. Kuigi Tartu Maakohtu registriosakond jättis põhikirja esmalt kinnitamata, oli registriosakond kohustatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2016 määruse alusel kandeavalduse uuesti läbi vaatama. Seega puudus praeguses asjas alus puudutatud isiku sundlõpetamiseks, mistõttu jättis kohus avalduse puudutatud isiku sundlõpetamiseks rahuldamata. 2 Kohus jättis

§ 172

lg 1 kohaselt menetluskulud avaldaja kanda ja määras, et puudutatud isikule tuleb hüvitada 729 euro suurused menetluskulud. Määruskaebus

1. Avaldaja palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus, millega otsustada puudutatud isiku sundlõpetamine kui puudutatud isik ei muuda kohtu määratud tähtaja jooksul nime ja põhikirja selliselt, et tema nimes ei esineks sõna „korteriühistu“. Maakohus jättis hindamata, kas puudutatud isik sai muuta põhikirja viisil, nagu ta seda tegi. Samuti jättis andmata hinnangu asjaolule, et kuigi põhikirja muutmise otsustamisest on möödas peaaegu aasta, ei ole tulenevalt MTÜS § 23 lg-st 2 põhikirja muudatused jõustunud. Sellega rikkus kohus põhjendamise kohustust. Vaidlusaluses põhikirjas esinevaid puudusi ei saanud kõrvaldada põhikirja muutmisega selliselt, et edaspidi loetakse ühistu liikmeks kõik kinnistul asuvate korteriomandite omanikud. Põhjus seisnes selles, et Malmi 3 elamute korteriomanikud ei saanud põhikirja muutmise otsustamisel osaleda, sest ei olnud korteriühistu liikmeteks, kuid ilma nendeta ei saanud otsustada Malmi 3 asuvate elamute korteriomanike õiguste üle. Ühistu liikmeskonna laiendamine oli võimalik vaid uue korteriühistu asutamisega. 30.06.2016 toimunud koosolekul ei asutatud uut korteriühistut, sest korteriomanike kokkukutsumisel ei teavitatud omanikke sellest, et otsustamisele tuleb korteriühistu Kopli 18/Malmi 3 asutamine, s.t rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu oli üldkoosoleku otsus tühine. Edasine menetluse käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi muuta neid täiendades, jättes määruse lõppjärelduse samaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6). Küll aga peab vajalikuks põhjendusi täiendada. Ts

ÜS § 40 lg 1 p 3 järgi lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega. Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks (TsÜS § 40 lg 2). Avaldaja on läbivalt kohtumenetlustes avaldanud, et puudutatud isiku kehtiv põhikiri ei vasta olulisel määral seadusele ja seda ei ole võimalik pelgalt põhikirja vaidlusaluse punkti muutmisega seadusega kooskõlla viia. Selleks on vajalik kas uue korteriühistu asutamine või puudutatud isiku muutmine korteriühistu asemel mittetulundusühinguks. Maakohus leidis, et kehtiv põhikiri on puudusega, kuid puudutatud isik on asunud puudust kõrvaldama põhikirja muutes, mistõttu puudub alus juriidilise isiku lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid leiab, et ka avaldajal oli õigus, kui ta leidis, et kohtul tulnuks analüüsida enne eelnevale järeldusele jõudmist avaldaja väidet, et seadusega vastuolus oleva põhikirja punkti muutmine ei olnud üldkoosolekul võimalik selliselt, et korteriühistusse kuuluvad ka kõik Malmi 3 korterite omanikud. Ringkonnakohus saab eelnevalt kirjeldatud minetuse ise kõrvaldada. Praeguses asjas puudub vaidlus, et kõik neli elamut aadressidel Kopli 18, Malmi 3/1, Malmi 3/2 ja Malmi 3/3 asuvad ühel kinnistul Kopli 18/Malmi 3 (katastritunnusega 78408:801:2040). KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik ühe või mitme 3 korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud KÜS-is sätestatud korras. Seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest (Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3-2-1-77-11, p 15). Olenemata asjaolust, mitu maja ühel kinnisasjal asub, saab ühel kinnisasjal asuvate korteriomandite majandamiseks asutada vaid ühe korteriühistu. Isegi kui leida, et põhikirja kehtiva redaktsiooni teksti kohaselt ei ole kõik kinnisasjal asuvate korteriomandite omanikud korteriühistu liikmed, tuleb kohaldada seaduses sätestatut (KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 7 lg 2 lause 2). Seega olid Korteriühistu Kopli 18 liikmed algusest peale, sõltumata põhikirja p 2.1 ebaõnnestunud sõnastusest, kõik elamute Kopli 18, Malmi 3/1, Malmi 3/2 ja Malmi 3/3 korteriomandite omanikud. Sellises olukorras on põhikirja muutmise õiguslik tagajärg üksnes põhikirja sõnastuse kooskõlla viimine seadusega, s.t on lubatav. Asja materjalidest nähtuvalt on korteriühistu asunud eksitavat põhikirja sõnastust kõrvaldama. Nimelt korraldas puudutatud isik 30.06.2016 korteriühistu koosoleku, kus võeti vastu uus põhikiri, milles täpsustati korteriühistu liikmeskonda ja sätestati, et ühistu liikmed on kõik aadressil Kopli 18/Malmi 3 asuvate elamute korteriomanikud (põhikirja p 3.1). Käesolevaks hetkeks ei ole äriregistris muudetud põhikirja avaldatud, sest Tartu Maakohtu registriosakond keeldus esialgu puudutatud isiku kandeavaldust rahuldamast, viidates seisukohale, et kuna Malmi 3 elamute korteriomanikud ei olnud põhikirja järgi korteriühistu Kopli 18 liikmed, ei saanud nemad põhikirja muutmise otsustamisel osaleda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.10.2016 määrusega asjas 2-16-13380 Tartu Maakohtu registriosakonna 24.08.2016 kandemääruse, avaldades seisukohta, et Malmi 3 elamute korteriomanikud said üldkoosolekul osaleda ja seal hääletada, sest olid korteriühistu liikmed, ja saatis kandeavalduse uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Seega puudub praegusel juhul alus puudutatud isiku lõpetamiseks, sest ebakõla põhikirjas on hõlpsalt kõrvaldatav üldkoosoleku otsusega ning asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik asunud seda tegema. Vastuseks avaldaja määruskaebuses avaldatud väitele, et 30.06.2016 üldkoosolekul ei saadud vastu võtta otsust, et moodustatakse uus korteriühistu, märgib ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei soovinudki üldkoosolek seesugust otsust vastu võtta. Seega puudub vajadus analüüsida, kas liikmeskond oleks saanud 30.06.2016 üldkoosolekul vastu võtta otsuse uue korteriühistu loomise kohta või mitte. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus mõistab menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud kohustatud poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4