Obsah (9)

§ 663§ 659§ 172§ 667§ 173§ 171§ 175§ 190§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-6889 Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Indrek Soots, Ande Tänav Kohtuasi MG avaldus täitemen

) § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

1. Maakohus jättis hindamata, et täiteasja jätkumisel tekib olukord, kus avaldaja, kes on raske puudega 80% töövõimetusega töövõimetuspensionär, jääb kodutuks. Kohus leidis küll, et Hiiu Vallavalitsus pakkus avaldajale teist eluruumi, kuid jättis tuvastamata, et elukohta avaldajal tegelikult ei ole ja tema ümberasustamine omavalitsusüksuse piires teise asumisse, mis on kümnete kilomeetrite kaugusel senisest elukohast, mõjutab niigi raskes olukorras olevat inimest sedavõrd, et võib lõppeda traagiliste tagajärgedega ja kindlasti mõjutab olulisel määral avaldaja senist elukorraldust. Maakohus ei tuvastanud piisavalt selgelt, kas vallavalitsuse poolt pakutavad eluruumid on avaldajale ja üldse elamiseks kõlbulikud. Pakutud eluruumi on ehitatud omaalgatuslikult küttekolded, mis on ühendatud selleks mitte ettenähtud ventilatsioonilõõridega. See on piisav, et tunnistada kogu kortermaja elamiseks ohtlikuks ja keelata selle kasutamine. Eluruumi pakkumine ei tähenda ka seda, et avaldajal on eluruum väljatõstmise hetkeks olemas. Maakohus jättis arvestamata avaldaja seisundi ja reaalsed materiaalsed võimalused, lähtus formaalsetest tõdemustest ja jõudis järeldusele, mis viib avaldaja veel halvemasse olukorda.
2. Kuna maakohus jättis arvestamata, et TMS § 45 loetelu ei ole ammendav, jättis ta ka arvestamata, et avaldaja peab 12.06-21.06.2017 viibima Tallinnas rehabilitatsiooniteenusel, mille kestel tehakse avaldaja käele ka operatsioon. Kohus ei võtnud seisukohta selles, kuidas eelseisev operatsioon ja sellele eelnev avaldaja väljatõstmine tema eluruumist võiks avaldajale mõju avaldada ja tema seisundit halvendada. Avaldaja ei palunud täitemenetlust lõpetada, vaid see ajutiselt peatada. Avaldajale oli võimalik antud asjaoludel vastu tulla.
3. Maakohus hindas ebaõigesti puudutatud isiku huvi. Kohus jättis tuvastamata, et puudutatud isik on aktiivselt tegutsev kinnisvaramaakler ja tema tegelik huvi piirdub vaid korteri müügist saadava tuluga.
4. Avaldus kuulub rahuldamisele ka seetõttu, et kohtutäituri 29.05.2017 otsuse kohaselt viiakse sundtäitmine läbi enne seda, kui lõpeb maakohtu määruse edasikaebamise tähtaeg. Sundtäitmine on määratud 08.06.2017 kell 11, määruskaebuse esitamise õigus on aga kuni 08.06.2017 kell 23:
6. Puudutatud isiku menetluskulude välja mõistmine avaldajalt 300 euro ulatuses on ebaõiglane ja põhjendamatu. 4 Vastus määruskaebusele
7. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse menetlusse võtma, selle läbivaatamisel jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Maakohus ei hinnanud avalduse lahendamisel ebaõigesti faktilisi asjaolusid ega rikkunud menetlusnorme, nagu avaldaja väidab.

1. Maakohtu menetluses oli avaldaja avaldus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-79-12, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Sama seisukoht on kohaldatav ka korteriomandi vabastamise täitemenetluse korral, kui korteriomandi senine kasutaja on kohustatud selle omanikule üle andma. Maakohus selgitas õigesti, et kohus võib täitemenetluse peatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel ja leidis põhjendatult, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei ole. Asja materjalist nähtub, et avaldaja tahab täitemenetlust peatada põhjusel, et soovib kasutada puudutatud isikule kuuluvat korteriomandit seni, kuni laheneb vaidlus vallavalitsusega temale sobiva sotsiaalkorteri eraldamise kohta, sest vallavalitsuse poolt pakutud korter avaldajale ei sobi. Seega on avaldaja avalduse aluseks olevad asjaolud subjektiivsed, mitte objektiivsed, mille kulgemist ei oleks avaldajal võimalik mõjutada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et kompromiss, millega avaldaja võttis kohustuse korteriomand vabastada, sõlmiti äärmiselt ebamõistlikel tingimustel. See ei saa olla aluseks kinnisasja väljaandmise täitemenetluse peatamisele ning maakohus ei pidanud tuvastama kohtuliku kompromissi sõlmimise põhjuseid ja selle aluseks olnud asjaolusid, nagu avaldaja ekslikult leiab. Kompromissileping on kehtiv ja avaldaja ei vaidle vastu sellele, et tal tuleb puudutatud isikule kuuluv korteriomand vabastada.
3. Õiged ei ole kaebuse väited selle kohta, nagu oleks maakohus jätnud arvestamata asjaolu, et avaldaja väljatõstmisel puudutatud isiku korterist jääb ta kodutuks. Maakohus tuvastas, et vallavalitsus on pakkunud avaldajale elamiseks sotsiaaleluruumi, kuid avaldaja keeldus selle vastuvõtmisest. Avaldaja ei väida, et maakohtu poolt tuvastatu oleks ebaõige, vaid väidab, et tema ümberasustamine teise asulasse võib mõjuda talle traagiliselt. Avaldaja sellised väited on ringkonnakohtu hinnangul paljasõnalised ja otsitud. Samuti on paljasõnalised ja ebausutavad väited selle kohta, et korter, mida vallavalitsus avaldajale elamiseks pakub, ei ole elamiskõlblik. Avaldaja võimalikud kolimisega seotud ebamugavused ei kaalu üles puudutatud isiku huve.
4. Asjakohatud on kaebuse väited selle kohta, et kohus jättis arvestamata asjaoluga, et avaldaja peab 12.06-21.06.2017 viibima Tallinnas rehabilitatsiooniteenusel. Avaldaja ei 5 selgita, kuidas see takistab tal enne teenusele asumist või pärast teenuse saamist puudutatud isiku korteri vabastamist või muudab korteri vabastamise ebaõiglaseks.
5. Õiged ei ole avaldaja etteheited, et nagu oleks maakohus tuvastanud puudutatud isiku huvi ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et puudutatud isikul on põhjendatud huvi ja ootus korteri vabastamise vastu ja ei pea vajalikuks neid korrata. Väited puudutatud isiku elukutse ja korteri müümise plaanide kohta on seejuures otsitud ja oletuslikud.
6. Asjaolu, et kohtutäituri 29.05.2017 otsuse kohaselt viiakse sundtäitmine läbi enne kui lõpeb maakohtu määruse edasikaebamise tähtaeg, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Viidatud otsuse mõju kõrvaldamiseks esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus rahuldas.
7. Avaldaja väide, et huvitatud isiku menetluskulude välja mõistmine avaldajalt 300 euro ulatuses on avaldaja suhtes ebaõiglane ja põhjendamatu, on põhistamata. Maakohus kohaldas õigesti

§ 172

lg-t 1 ja jättis menetluskulud seoses avalduse rahuldamata jätmisega avaldaja kanda. 30. Ringkonnakohus vaatas määruskaebuse

§ 667lg 3 alusel läbi kirjalikus menetluses.

Menetluskulud 31.

§ 173

lg 1 alusel jaotab ringkonnakohus käesolevas määruses kolme määruskaebemenetluse kulud järgmiselt. 32. Avaldaja poolt Pärnu Maakohtu 24.05.2017 ja 28.06.2017 määruste peale esitatud määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad nende määruskaebustega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Puudutatud isiku poolt Pärnu Maakohtu 08.06.2017 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulud jätta kaebuse osalise rahuldamise tõttu

§ 172lg 1 alusel poolte endi kanda.

33. Puudutatud isik palus avaldajalt menetluskulude hüvitisena välja mõista 410 eurot, millest riigilõiv on 50 eurot ja kulud õigusabile 360 eurot. Puudutatud isikule osutati õigusabi võlgniku määruskaebusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja maakohtu 08.06.2017 määruse peale puudutatud isiku määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi hinnaga 120 eurot tund (käibemaksuga). 34.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asjaolusid, et avaldaja määruskaebus lõpplahendi peale jäi rahuldamata ja tegemist ei ole sisu poolest keerulise ega mahuka tsiviilasjaga, sest see ei sisalda keerulisi faktilisi asjaolusid ega õiguslikke küsimusi leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile, mis kuulub avaldaja poolt hüvitamisele, on tasu 2 tunni eest. Puudutatud isiku esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud ja vastab turuhinnale. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu 240 eurot (2x120), mis tuleb avaldajalt välja mõista. Puudutatud isiku taotluse alusel tuleb määrata, et avaldaja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma puudutatud isikule lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Maakohus andis avaldajale 08.06.2017 määrusega menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest summas 50 eurot määruskaebuse esitamisel ja summas 50 eurot 6 esialgse õiguskaitse avalduse esitamisel. Maakohus selgitas oma määruses, et kaebuse rahuldamata jätmise korral mõistetakse menetluskulud avalduse esitajalt riigituludesse täies ulatuses välja (

§ 190lg 4 esimene lause).

Avaldaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamise tõttu jääb selle avalduse esitamisega seonduv riigilõiv 50 eurot riigi kanda. Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu mõistab ringkonnakohus avaldajalt riigituludesse välja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb avaldajal

§ 179

lg 9 alusel tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Iko Nõmm Indrek Soots Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 7