Obsah (9)

§ 209§ 353§ 460§ 444§ 174§ 175§ 165§ 177§ 178

2-15-5889 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. XxxxOÜ (kustutatud, üldõigusjärglane XxxxOÜ, hageja) esitas 17.04.2015 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 04.05.2015, XxxxOÜ, Xxxx(kostja I) ja Xxxx(kostja II) vastu võlgnevuse 2 2-15-5889 418 000 euro saamiseks. Hagi aluseks on hageja ja XxxxOÜ vahel 16.06.2014 sõlmitud laenuleping, mille alusel andis hageja XxxxOÜ-le laenu summas 200 000 eurot. Lepingujärgne intress oli laenulepingu kohaselt 18% tagastamata laenusummalt aastas ja lepingujärgne viivis 0,5% tagastamata laenusummalt päevas. 16.06.2014 sõlmisid hageja ja kostja I ning hageja ja kostja II käenduslepingud, mille alusel kohustusid kostja I ja kostja II hageja ees vastutama eeltoodud laenulepingust tulenevate kohutuste täitmise eest. Mõlema käendaja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 250 000 eurot. 17.09.2014 saabus laenulepingu tähtaeg, kuid hagiavalduse esitamise seisuga (17.04.2015) ei ole laenulepingust tulenevaid kohutusi XxxxOÜ ega kostjate poolt täidetud.
2. Kohus võttis 19.05.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3. 25.04.2016 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi koos taotlusega hagi osaliseks tagasivõtmiseks. Hageja palus jätta hagi läbi vaatamata osas, milles hageja on hagi tagasi võtnud, st XxxxOÜ vastu esitatud nõude osas.
4. Kohus jättis 21.06.2016 määrusega hageja hagi XxxxOÜ, kostja I ja kostja II vastu solidaarselt 16.06.2014 sõlmitud laenulepingust ja käenduslepingutest tuleneva põhivõlgnevuse 200 000 euro, intressi 9000 euro ja viivise 209 000 euro nõudes XxxxOÜ osas läbi vaatamata seoses (hagi)avalduse tagasivõtmisega.
5. Hageja palus 09.08.2016 menetlusdokumendis välja mõista enda kasuks kostjalt I võlgnevuse 250 000 eurot, millest 157 855,61 eurot solidaarselt kostjaga II ning kostjalt II võlgnevuse 250 000 eurot, millest 157 855,61 eurot solidaarselt kostjaga I. Seejuures selgitas hageja, et pandi realiseerimise tagajärjel vähenes XxxxOÜ lepingust tulenev kohustus hageja ees 75 855,61 euro võrra ning XxxxOÜ kohustuse jääk on 342 144,39 eurot, mis on ka hageja nõudeks.
6. 21.09.2016 menetlusdokumendis palus XxxxOÜ kohtul lubada tal astuda menetlusse hagejana

§ 209lg-st 1 tulenevalt. Esitatud taotluse kohaselt on 04.05.2016 sõlmitud ühinemislepingu alusel Xxxx

OÜ (ühendav ühing) ühendanud endaga XxxxOÜ (ühendatav ühing, kustutatud). Ühinemisotsused on vastu võetud 05.05.2016 ning konstitutiivne ühinemiskanne on tehtud 16.06.2016. XxxxOÜ on äriregistrist kustutatud. Kuivõrd XxxxOÜ (kustutatud) on lõppenud XxxxOÜ-ga ühinemise teel ning on ka äriregistrist kustutatud, siis on kohane, et XxxxOÜ (kustutatud) õigusjärglane astub käesolevas menetluses hageja rolli.

§ 209

lg 1 kohaselt lubab kohus juriidilisest isikust poole lõppemise korral menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Kohtu selgitused 7. Seoses 21.09.2016 esitatud taotlusega lubada XxxxOÜ-l astuda käesoleva tsiviilasja menetlusse hagejana

§ 209

lg-st 1 tulenevalt, peab kohus vajalikuks selgitada järgmist.

§ 209

lg 1 kohaselt lubab kohus juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 1 järgi võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Sama paragrahvi

1. lõike esimese lause kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ÄS § 403 lg 1 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Ühendatav ühing loetakse ÄS § 403 lg 2 järgi lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ning registripidaja 3 2-15-5889 kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. Kohus selgitab, et ühinemise näol on tegemist üldõigusjärgluse juhtumiga.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on 04.05.2016 sõlmitud ühinemislepingu alusel XxxxOÜ (ühendav ühing) ühendanud endaga XxxxOÜ (ühendatav ühing, kustutatud). Ühinemisotsused on vastu võetud 05.05.2016 ning ühendatava ühingu konstitutiivne ühinemiskanne on tehtud 16.06.
3. XxxxOÜ on 16.06.2016 äriregistrist kustutatud. Eeltoodust tulenevalt on seega XxxxOÜ XxxxOÜ (kustutatud) üldõigusjärglane. Kuna XxxxOÜ (kustutatud) on lõppenud, on antud juhul tegemist menetlusõigusjärglusega

§ 209lg 1 järgi. Xxxx

OÜ (kustutatud) menetluslik positsioon läks üle XxxxOÜ-le

§ 353alusel.

Nimelt tuleneb

§ 353

lgtest 1, 3 ja 4, et sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka nt juhul, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust

§ 209lg 1 alusel ei esitata või menetluses osalemisega ei nõustuta.

Selle käsitlusega on kooskõlas ka

§ 460

lg 1 esimene lause, mille järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Eeltoodust tulenevalt lubab kohus seega käesolevasse menetlusse astuda senise hageja XxxxOÜ (kustutatud) üldõigusjärglasel XxxxOÜ-l ning loeb tsiviilasja menetluses XxxxOÜ (kustutatud) asendatuks uue hageja XxxxOÜ-ga. 9.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 3400 eurot, tõlkekulud 163,45 eurot, registripäringute tegemisega seotud kulud 20 eurot, kulleri ja dokumentide saatmisega seotud kulud 36,31 eurot ning õigusabikulud 6101,11 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, õigusabikulu käibemaksuga kokku seega 7321,33 eurot (s.o õigusabi toimingute ajakulu kokku 47 tunni ja 14 minuti eest). Kohtule (21.09.2016) esitatud menetluskulude nimekirjast ja (20.10.2016) menetluskulusid tõendavatest dokumentidest nähtuvalt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 150 eurot, s.o käibemaksuga 180 eurot, (vandeadvokaat Urmas Ustav), tunnihinnaga 130 eurot, s.o käibemaksuga 156 eurot (vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Tiina Pukk) ning tunnihinnaga 80 eurot, koos käibemaksuga 96 eurot (vandeadvokaadi abi Rauno Kinkar). 11.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja 29.07.2015 ja 21.09.2016 kohtule esitatud menetluskulude avalduste koostamise eest menetluskulude väljamõistmine kostjatelt. Kohus juhib tähelepanu, et Riigikohus on oma 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) leidnud, et põhjendamatu on panna menetlusosalisele kohustust hüvitada teisele poolele menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulusid. Riigikohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

1. Seega jätab kohus käesoleval juhul 15.07.2015 (s.o taotlus tagaseljaotsuse langetamiseks ja menetluskulude nimekiri), 16.07.2015 (s.o menetlusdokumentide koostamine (taotlus tagaseljaotsuse langetamiseks ja menetluskulude nimekiri)), 12.09.2016 (s.o taotlus XxxxOÜ lubamiseks menetlusse hagejana ning menetluskulude nimekiri (XxxxOÜ ja XxxxOÜ)) ja 4 2-15-5889 14.09.2016 (s.o taotlus XxxxOÜ lubamiseks menetlusse hagejana ning menetluskulude nimekiri (XxxxOÜ ja XxxxOÜ)) õigusabi toimingute eest menetluskulu kostjatelt osaliselt välja mõistmata. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja 15.07.2015, 16.07.2015, 12.09.2016 ja 14.09.2016 toimingute (nimetatud õigusabi toimingute tegijaks on vandeadvokaat Oliver Nääs) põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda kokku 4 tundi (6 tunni ja 40 minuti asemel). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 4 tunni eest kokku 520 eurot (s.o 4 tundi x antud esindaja tunnihind 130 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, kõik kokku seega 624 eurot. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks hageja lepinguliste esindajate kuluks, mis tuleb kostjatelt välja mõista, 5754,44 eurot (s.o 6101,11 eurot – 346,67 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, kõik kokku seega 6905,33 eurot.
2. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 3400 eurot, tõlkekulud 163,45 eurot, registripäringutega seotud kulud 20 eurot, kulleri ja dokumentide saatmisega seotud kulud 36,31 eurot ja õigusabikulud 6905,33 eurot (käibemaksuga). Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (

§ 165lg 3).

14. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda solidaarselt hagejale käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

15.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 5