← Eesti

1-16-4011/103

Obsah (14)§ 418§ 263§ 199§ 22§ 121§ 73§ 64§ 65§ 113§ 25§ 262§ 61§ 74§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2017 Kriminaalasja number 1-16-4011 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja A

§ 418

lg 1, § 25 lg 1, 2 – § 113 lg 1,

§ 263

lg 1 p 1,2,

§ 199

lg 2 p 9 – § 25 lg 1, 2 järgi; Tõnu Pihelgase süüdistuses

§ 418

lg 1;

§ 22

lg 3 ja § 25 lg 1, 2 – § 113 lg 1 järgi ja Kelly Maasika süüdistuses

§ 22

lg 2 ja § 25 lg 1, 2 – § 113 lg 1;

§ 22lg 2 – § 263 lg 1 p 1,2 järgi üldmenetluses Pärnu Maakohtu 15.

novembri 2016 otsus Apellandid prokurör ning Taivar Tuhkaneni ja Kelly Maasika kaitsjad Prokurör Aarne Pruus Süüdistatavad Kaitsjad Taivar Tuhkanen, isikukood: 38806146023, asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistamata. Kelly Maasikas, isikukood: 47303300223, elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 13.03.2015 otsusega

§ 121

järgi 2kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73lg 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Tõkend: vahistatud 21.09 – 18.10.2016, alates 18.10.2016.a kohaldatud elektroonilist valvet. Natalia Suvorova, Aivar Ennok 1 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 15.11.2016 otsus Kelly Maasika

§ 121

lg 1 - § 22 lg 2 järgi süüdimõistmise osas, samuti Kelly Maasikale

§ 64lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

Mõista Kelly Maasikale

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus, millega suurendada Kelly Maasikale Pärnu Maakohtu 15.11.2016 otsusega

§ 113

lg 1 - § 22 lg 2 ja § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud 6-aastast vangistust Harju Maakohtu 13.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 28 päeva võrra. Liitkaristus on 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 15.11.2016 otsus muutmata.

  1. Kelly Maasika kaitsja Aivar Ennoki apellatsioon rahuldada osaliselt. Prokuröri ja Taivar Tuhkaneni kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
  2. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Taivar Tuhkanenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Legalia kasuks välja 206,16 eurot. Riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu ringkonnakohtu otsust vaidlustada ei saa. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Taivar Tuhkanenile esitati süüdistus

§ 113

lg 1 – 25 lg 1, 2, § 418 lg 1, § 263 lg 1 p-de 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi.

§ 113lg 1 – 25 lg 1, 2 järgi süüdistati T.

Tuhkaneni selles, et ta püüdis tappa AM. Nimelt tulistas ta 25.10.2015 kella 15:30 paiku XXX maja juures kahel korral tulirelvast Mosin AM suunas. Ta ei tabanud AM, kuna tulirelv oli halva tehnilise seisukorra tõttu ebatäpne.

§ 418lg 1 järgi süüdistati T.

Tuhkaneni selles, et ta, omamata relvaluba, laenas AM ründamiseks T. Pihelgaselt registreerimata laskekõlbliku tulirelva - karabiini Mosin – koos 4 laskekõlbuliku vintpüssipadruniga.

§ 263lg 1 p 1, 2 järgi süüdistati T.

Tuhkaneni selles, et pärast 25.10.2015 AM tapmise katset ründas Taivar Tuhkanen 30.10.2015 taas AM. 2 Ta ootas 30.10.2015 XXX maja vahetus läheduses AM. Kui AM väljus oma maja välisuksest ja liikus maja vahetus lähedusse pargitud sõiduauto Renault Master reg.nr XXXXXX juurde, läks Taivar Tuhkanen kannatanu juurde ja lasi vasakus käes olevast pipragaasi balloonist AMle pipragaasi näkku ja lõi paremas käes oleva kirvega paar korda kannatanut pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: 4 cm pikkuse peahaava. AM jooksis oma maja trepikotta ja püüdis välisust kinni tõmmata. Taivar Tuhkanen samal ajal takistas ukse sulgemist, surudes parema käe koos kirvega ukse vahele, eesmärgiga jätkata AM ründamist. Lõpuks õnnestus AM-l oma elumaja trepikoja välisuks kinni tõmmata, misjärel Taivar Tuhkanen põgenes. Kirjeldatud teoga rikkus Taivar Tuhkanen süüdistuse kohaselt Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

§ 25lg 1, 2-199 lg 2 p 9 järgi esitati T.

Tuhkanenile süüdistus selles, et varem väheväärtusliku vallasasja varguse eest karistatud isikuna püüdis ta 08.11.2015 kella 14:08 paiku varastada Tallinnas XXX asuvast XXX OÜ R kauplusest varastada naiste spordikostüümi Emporio Armani väärtusega 204,95 eurot. 09.11.2015 kell 19:41 püüdis ta Tallinnast XXX asuvas XXX varastada S AS-le kuuluvat kaupa: ühte pudelit Hennesy XO väärtusega 165 eurot, kolm veega täidetud MLP-d koguväärtusega 33.60 eurot (a ´11.20 EUR), kaks MLP deluxe koguväärtusega 28.60 eurot (a´14.30 EUR), ISLE Jura 10 Y old´i väärtusega 43.90 eurot ja peakomplekti Hands Free väärtusega 9.90 eurot – koguväärtusega 281 eurot. 1.2 Kelly Maasikale esitati

§-de 22 lg 2 ja 25 lg 1, 2 – 113 lg 1 järgi süüdistus selles, et ta kihutas Taivar Tuhkaneni tapma oma endist abikaasat AM. Süüdistuse kohaselt rääkis Kelly Maasikas 2015 augustis T. Tuhkanenile, et AM terroriseerib teda ja kohtleb vägivaldselt nende ühist tütart MM. Kelly Maasikas näitas Taivar Tuhkanenile pilti, kus tütar M nuttis ja oli peidus oma isa AM korteris riidekapis, ning rääkis, et AM lööb oma tütart. Samuti rääkis ta Taivar Tuhkanenile kohtuotsusest, millega rahuldati AM kasuks nende ühise alaealise tütre hooldusõiguse küsimus. K. Maasikas rääkis Taivar Tuhkanenile, et on majanduslikult raskes olukorras AM tegevuse tõttu. Ta väitis, et AM jättis peale lahutamist (12.02.2015) Kelly Maasikale suured maksuvõlad, seetõttu oli ta sunnitud maha müüma oma maja, nüüd on kohtutäiturite poolt sundmüügis tema uus elukoht. Kelly Maasikas veenis Taivar Tuhkaneni, et kõigi tema eluliste raskuste taga on endine abikaasa AM, mistõttu tuleb AM kättemaksuks tappa. Taivar Tuhkanen, olles veendunud, et kõigi K. Maasika eluliste raskuste taga on AM, püüdiski AM tappa. Sama tegu käsitati süüdistuses ka AM peksmisele kihutamisena

§ 22lg 2 ja 263 lg 1 p 1,2 järgi.

3 1.3 Tõnu Pihelgale esitati

§ 418

lg 1 järgi süüdistus selles, et ta, omamata relvaluba, omandas ja hoidis registreerimata ja laskekõlblikku tulirelva Mosin ja tulirelva laskemoona hulka kuuluvaid laskekõlbulikke padruneid: 17 vintpüssipadrunit, 48 ääretulepadrunit, 42 sileraudse püssi padrunit ja 5 püstolipadrunit. Samuti andis ta tulirelva ja 4 padrunit edasi Taivar Tuhkanenile. Taivar Tuhkanenile relva ja padrunite andmisega pani T. Pihelgas süüdistuse kohaselt ühtlasi toime

§-de 22 lg 3 ja 25 lg 1, 2 – 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.1 Pärnu Maakohus mõistis 15. novembri 2016 otsusega Taivar Tuhkaneni süüdi

§ 113lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi, karistades T.

Tuhkaneni 6-aastase vangistusega;

§ 199lg 2 p 9 – § 25 lg 1, 2 järgi, karistades T.

Tuhkaneni 6-kuulise vangistusega;

§ 418lg 1 järgi, karistades ka selle teo eest T.

Tuhkaneni 6-kuulise vangistusega;

§ 121lg 1 järgi, karistades T.

Tuhkaneni 8-kuulise vangistusega. Seega kvalifitseeris kohus

§ 263

lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud teo ümber

§ 121lg 1 järgi.

Liitkaristuseks mõistis kohus T. Tuhkanenile

§ 64lg 1 alusel 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

2.2 Kelly Maasika mõistis kohus süüdi

§ 113

lg 1 - § 22 lg 2 ja § 25 lg 1, 2 järgi, karistades teda 6-aastase vangistusega;

§ 121lg 1 - § 22 lg 2 järgi, karistades teda 6-kuulise vangistusega.

Liitkaristust mõistes luges kohus

§ 64lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks.

S.t K. Maasika liitkaristuses jäi 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus Kelly Maasika liitkaristust omakorda Harju Maakohtu 13.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o. 1 kuu ja 28 päeva võrra ning mõistis liitkaristuseks vangistuse 6 aastat 1 kuu ja 28 päeva. 2.3 Tõnu Pihelgase mõistis maakohus süüdi

§ 418

lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 - § 22 lg 3 järgi ning karistas teda vastavalt 1-aastase ja 10-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus

§ 64

lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 73lg 1, 3 alusel jättis kohus T.

Pihelgasele mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Tõnu Pihelgas ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurör ning Taivar Tuhkaneni ja Kelly Maasika kaitsjad. 4 3.1 Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles Taivar Tuhkaneni 30.10.2015 tegu kvalifitseeriti ümber

§ 121

lg 1 järgi ning sellele kihutamine

§ 121lg 1- 22 lg 2 järgi.

Prokurör taotleb, et ringkonnakohus mõistaks Taivar Tuhkaneni süüdi

§ 263

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning Kelly Maasika

§ 263lg 1 p 1, 2 - 22 lg 2 järgi.

Samas ei taotle prokurör Taivar Tuhkaneni ja Kelly Maasika karistuste muutmist. Prokurör leiab, et maakohus kvalifitseeris Taivar Tuhkaneni ja Kelly Maasika teod alusetult ümber. Tulenevalt korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-st 1,

§ 262

lg-st 1 ja §-st 263 kvalifitseerub isiku löömine (kehaline väärkohtlemine) avalikus kohas avaliku korra raskeks rikkumiseks ehk kuriteoks

§ 263

lg 1 p 1 järgi.

§ 263lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Kor

S § 55 lg 1 p 1 sätestab, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalik koht on KorS § 54 kohaselt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. XXX asuva maja õueala on avalik koht, kuna see on suunatud kasutamiseks määratlemata isikute ringile, st sinna võivad minna kõik soovijad. Seega on seal teise isiku löömine kvalifitseeritav

§ 263järgi.

Prokurör leiab, et korrakaitseseaduse jõustumise ja sellega seotud

§-de 262 ja 263 muudatuse tulemus on, et kolmandate isikute rahu häirimise tuvastamine ei ole enam vajalik. Kuivõrd Taivar Tuhkaneni poolt toime pandud kuritegu on toime pandud kohas, millele on juurdepääs määratlemata isikutele, siis

§ 263

redaktsioonist ja korrakitseseaduse §-dest 54 ja 55 lähtuvalt tuleb Taivar Tuhkaneni tegevus kvalifitseerida avaliku korra raske rikkumisena, olenemata sellest, mis motiividel Taivar Tuhkanen AM avalikus kohas ründas ning kuriteo koosseisu seisukohalt ei ole vajalik täiendavalt tuvastada kolmandate isikute rahu rikkumise fakt. Kuivõrd kohus tuvastas, et T. Tuhkanen pani selle kuriteo toime Kelly Maasika kihutamise tõttu, tuleb Kelly Maasikas süüdi mõista

§ 263lg 1, 2 - § 22 lg 2 järgi.

3.2 Taivar Tuhkaneni kaitsja palub apellatsioonis tühistada Pärnu Maakohtu otsus osaliselt ja mõista T. Tuhkanen

§113lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi õigeks.

Alternatiivselt taotleb kaitsja, et T. Tuhkaneni vangistus jäetaks osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et Taivar Tuhkaneni teoplaani ei ole kohtumenetluse käigus tuvastatud. Seega on jäänud kindlaks tegemata tema tahtlus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamine on teisene ning ei saa tõendada antud juhul Taivar Tuhkeneni tahtlust AM tapmiseks. Kohus on otsuse motiveerivas osas leidnud, et T. Tuhkaneni tahtlus toime panna AM tapmine leidis tõendamist telefonivestluste väljavõtetega. Telefoniväljavõtted puudutavad kõnesid, mida T. Tuhkanen on teinud juba peale 25.10.2015.a.sündmusi. Seetõttu ei tõenda need 5 tapmistahtlust T. Tuhkanenile süüks pandud kuriteo toimepanemise ajal. Kannatanu AM ütluste kohaselt ta ei tajunud 25.10.2015, et tema pihta tulistati tulirelvast. Kohtuistungil on T. Tuhkanen kahetsenud kõiki temale süüks pandud kuritegusid, kuid on jäänud kindlaks, et tema sooviks oli vaid Maasika hirmutamine ja tappa ta teda ei soovinud. T. Tuhkaneni isiku näol on tegemist kergesti mõjutatava, kergeuskliku ja teisi isikuid aidata sooviva inimesega, kui tema subjektiivsel hinnangul on tegemist ülekohtuse käitumisega tema lähedse inimesega. T. Tuhkanen uskus K. Maasika väiteid AM ülekohtuse käitumise osas nii tema kui nende ühise lapse suhtes. 3.3 Kelly Maasika kaitsja taotleb Kelly Maasika õigeksmõistmist või talle kergema karistuse mõistmist. Kaitsja märgib, et isegi kui teoreetiliselt nõustuda, et eksisteeris K. Maasika kihutav tegevus, siis otsustuse, kuidas edasi käituda, tegi T. Tuhkanen ise. Ühel korral otsustas ta kannatanu AM väidetavalt tappa, teisel korral samadel asjaoludel talle peksa anda, kuigi süüdistuse kohaselt kihutas K. Maasikas teda tapmisele. Seega on süüdistuses põhimõtteline vastuolu, mille osas kohus pole seisukohta võtnud. Puuduvad igasugused objektiivsed tõendid, et K. Maasikas oleks T. Tuhkaneni kihutanud kuritegude toimepanemisele. Seda on nii kohtueelse menetluse käigus kui ka kohtus eitanud ka T. Tuhkanen ise. Asjaolu, et T. Tuhkanen pani K. Maasikalt saadud informatsiooni põhjal 25. ja 30 oktoobril toime kaks erinevat kuritegu, näitab, et otsustamis- ja tegevusvabadus oli täielikult temal, ta ei olnud seotud K. Maasika väidetava kihutamisega. T. Tuhkanen pani kuriteod toime põhjusel, et ta oli K. Maasikasse armunud. Kui pööraselt armunud isik panebki toime kuriteo, ei saa selle eest kuidagi karistusõiguslikus mõttes vastutada isik, kellesse süüteo toimepanija on armunud. Ekspertiisiaktist nähtub, et T. Tuhkaneni näol on tegemist psühhoaktiivsete ainete sõltuvusest põhjustatud käitumishäirega isikuga. Eriti palju tarvitas uimasteid just 2015 aastal, st talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemise perioodil. Taolise isiku puhul oleks elukauge arvata, et kuritegusid toime panema sundis teda armumine K. Maasikasse ja viimase poolt selle seisundi ärakasutamine kuritegevusele kihutamiseks. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktidest nähtub üheselt, et tegemist on käitumishäirega inimesega, millest tuleneb tema teatav asotsiaalsus. Puudub igasugune alus kahelda tema avaldustes psühhiaatrile, et peab õigeks teatavates olukordades sekkuda omakohut rakendades ja endast lähtuvalt õigluse üle otsustades. Apellant rõhutab, et puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et K. Maasikas oleks kihutanud varem väljakujunenud käitumishäiretega ja T. Tuhkaneni kuritegusid toime panema. Kohtuotsuses on välja toodud kaudseid tõendeid (telefonivestlused), mis justkui süüstaksid K. Maasikat. Need tõendid käsitlevad aga aega ja olukorda pärast T. Tuhkanenile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemist, mitte enne seda, nagu oleks loogiline väidetava kuriteole kihutamise puhul. 6 Apellant leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga range, seda eriti

§ 113lg 1 § 22 lg 2 ja 25 lg 1, 2 järgi.

Apellatsioonis on välja toodud T. Tuhkaneni asotsiaalse isikuga seotud erandlikud asjaolud. Taolise isiku puhul on raske vahet teha, kas K. Maasikas tõesti kihutas temasse väidetavalt armunud isikut kuritegevusele, või oli see tingitud käitumishäiretega isiku enda ebaõigest arusaamast omakohtust ja õiglusest. Kaitsja märgib, et isegi kui leida, et läbi armumise K. Maasikas kallutas T. Tuhkaneni kuritegelikule teele, tuleks seda lugeda erandlikuks asjaoluks

§ 61mõttes ja kohaldada süüdistatavale K.

Maasikale karistust alla § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni alammäära.

  1. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde, vaidles aga vastu kaitsjate apellatsioonidele, millele esitas ka kirjalikud vastused. Kaitsjad jäid oma apellatsioonide juurde ning ei pidanud põhjendatuks maakohtu otsuse tühistamist prokuröri apellatsiooni alusel. T. Tuhkanen ja K. Maasikas toetasid oma kaitsjate esitatud apellatsioone. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium leiab, et T. Tuhkaneni kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks T. Tuhkaneni puudutavas osas. 5.1 Maakohtu otsuse valguses on ilmselgelt põhjendamatu T. Tuhkaneni kaitsja väide, et Taivar Tuhkaneni teoplaani ei ole kohtumenetluse käigus tuvastatud. Maakohus on lugenud tõendatuks, et T. Tuhkanen käis korduvalt AM elukoha juures luuramas, ta on pildistanud AM elukohta ja sõiduautosid. 24.10.2015 hankis T. Tuhkanen Tõnu Pihelgalt püssi ja padrunid. Ta varitses 25.10.2015 hommikust AM elukoha juures ja AM saabudes tulistas tema suunas umbes 30 meetri kauguselt kaks lasku. Seega on maakohus detailselt kirjeldanud, millise teoplaani järgi T. Tuhkanen tegutses. Kaitsja väidab, et süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate asjaolude alusel ei saa tuvastada tahtlust. Seda seisukohta apellatsioonis põhjendatud ei ole ning ringkonnakohus peab seda seisukohta põhjendamatuks. Ilmselgelt on sellest, mida ja kuidas isik tegi, võimalik teha järeldusi tema tahtluse kohta. Kohtupraktikas on tahtluse tuvastamisel välisele teopildile tuginemine üldaktsepteeritud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.04.2007 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-128-06, p 7). Maakohus on otsuses eraldi vaaginud ka väidet, et T. Tuhkanen soovis AM üksnes hirmutada. Ringkonnakohus nõustub nende argumentidega ega pea vajalikuks neid korrata. Maakohus ei tuginenud T. Tuhkaneni tahtluse tuvastamisel ainult välisele teopildile, vaid ka pärast 25.10.2015 toimunud telefonivestluste väljavõtetele ja 11.01.2016 koostatud jälitustoimingu protokollile, mis kajastab T. Tuhkaneni Rapla PJ arestimaja kambris räägitut. Kaitsja leiab, et hilisemad telefonikõned, millest enamik pärineb ajaperioodist 03.11.2015 kuni 23.11.2015, ei tõenda T. Tuhkaneni tahtlust talle süüks pandud kuriteo toimepanemise ajal. 7 Ringkonnakohus ei nõustu ka selle seisukohaga. Maakohtu viidatud telefonivestlustest nähtub, et T. Tuhkanen avaldas ajavahemikul 03.11-28.11.2015 soovi muretseda närvigaasi, elektrišoki aparaati ja tulirelva. Maakohus märkis, et vestlustes 06.11.2015 ja 07.11.2015 AK-ga Taivar Tuhkaneni soovist lasta maha inimene. Kui teist isikut korra juba tulirelvaga rünnanu lühikest aega hiljem taas otsib tulirelva, tegemata saladust, et eesmärk on teise isiku tapmine, on igati loogiline järeldus, et ka eelmise ründe eesmärk oli tapmine. Nagu prokurör ringkonnakohtu istungil viitas, on Riigikohus pidanud põhjendatuks süüdistatava teoeelse või -järgse käitumise arvestamist. Riigikohus nentis, et süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (Riigikohtu 20.11.2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-93-15, p 74). Seda, et T. Tuhkanen soovis AM tulistes teda tappa, näitab selgelt 11.01.2016 koostatud jälitustoimingu protokoll. Selle kohaselt tunnistas T. Tuhkanen, et tulistas AM täpselt kehasse, aga ei tabanud, sest relv „pidi ikka jõhkralt kõver olema“. Kõiki neid tõendeid kogumis hinnates on igati põhjendatud maakohtu järeldus, et T. Tuhkanen pani toime AM tapmiskatse, tegutsedes kavatsetusega. Seega ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks T. Tuhkaneni

§ 113lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi süüdimõistmise osas.

5.2 T. Tuhkaneni kaitsja on alternatiivselt taotlenud, et T. Tuhkaneni vangistus jäetaks osaliselt täitmisele pööramata. Ringkonnakohus on seisukohal, et karistusseadustik seda ei võimalda. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel peab tingimisi kohaldamata jäetav vangistus olema lühem kohaldatavast katseajast (vt nt Riigikohtu 02.12.2011 otsus kriminaalasjas 3-1-1-96-11, milles on viidatud ka Riigikohtu varasemale sellekohasele praktikale).

§ 73

kohaldamisel on maksimaalne katseaeg

§ 73

lg 3 kohaselt viis aastat,

§ 74

kohaldamisel

§ 74lg 3 kohaselt kuni kolm aastat.

T. Tuhkanenile mõistetud karistus, isegi kui sellest maha arvata tema eelvangistuses viibitud aeg, ületab ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga

§ 73lg-s 3 ettenähtud maksimaalset katseaega.

Samuti on ilmne, et T. Tuhkaneni vangistust ei ole võimalik tingimisi täitmisele pööramata jätta

§ 74

alusel, kuna tema ärakandmata karistus ületab selgelt

§ 74lg-s 3 ettenähtud maksimaalset katseaega.

Ringkonnakohus nendib siiski, et ka viidatud piirangust olenemata ei peaks ringkonnakohus võimalikuks jätta vangistus (osaliselt) tingimisi täitmisele pööramata, kuna T. Tuhkanenile on mõistetud liitkaristus mitmete eriliigiliste kuritegude eest, sh ka eluvastase kuriteo toime panemise eest. 6. Kohtukolleegium leiab, et alust ei ole maakohtu otsuse tühistamiseks K. Maasika

§ 113lg 1 - § 22 lg 2 ja § 25 lg 1, 2 järgi süüdimõistmise osas.

Samuti ei ole alust K. Maasikale mõistetud karistuse kergendamiseks. 8 6.1 Esiteks märgib kohtukolleegium, et ilmselgelt on ekslik kaitsja seisukoht, justkui välistaks K. Maasika vastutuse tapmisele kihutamise eest see, et otsustuse, kuidas edasi käituda, tegi T. Tuhkanen ise.

§ 22

lg 2 kohaselt tähendab kihutamine teise isiku tahtlikku kallutamist tahtlikule õigusvastasele teole. Teise isiku kallutamine tegu toime panema tähendabki aga temas tahtluse kujundamist. Seega eeldabki

§ 22lg 2, et lõpliku otsustuse tegu toime panna võtaks vastu kihutatav ise.

Oluline on see, et ka kihutaja ise vähemalt peaks võimalikuks, et tema tegevuse tulemusel kujuneb kihutataval tahtlus panna toime õigusvastane tegu. Maakohus on tuvastanud nii K. Maasika tegevuse, mille tulemusel kujunes T. Tuhkanenil tahtlus AM maha lasta, kui ka selle, et K. Maasikas arvestas sellega, et T. Tuhkanen seda teeb. Maakohtu otsuse kohaselt oli K. Maasikas veennud T. Tuhkaneni selles, AM-st on vaja lahti saada. T. Tuhkanen ja K. Maasikas ise on andnud ütlusi selle kohta, et K. Maasikas rääkis T. Tuhkanenile, et AM kohtleb vägivaldselt nende tütart, näidates ka fotot nutvast tütrest. Samuti rääkis ta, et on sattunud AM tegevuse tõttu raskesse materiaalsesse olukorda. Seda, et tegemist ei olnud lihtsalt oma murede kurtmisega lähedasele inimesele, näitavad jälitustoimingu protokollis kajastatud hilisemad telefonivestlused, mida on maakohtu otsuses refereeritud. Asjaolu, et T. Tuhkanen tegutses K. Maasika soovil, näitab 6.11.2015 kell 22:59 toimunud vestlus Taivar Tuhkaneni ja Kelly Maasika vahel, kus K. Maasikas nendib, et „oleks pidanud natuke teistmoodi tegutsema“ (kd III; tl. 191 pöördel). Samast vestlusest tuleb ühtlasi välja, et K. Maasikas soovis AM surma. Tema sõnul päästaks teda vaid „piksenool M-le pähe“. Ka 07.11.2015 kell 12:53 toimunud Kelly Maasika vestluses KT-ga räägib K. Maasikas sellest, et ta soovib AM surma, öeldes, et ta hea meelega pussitaks ta AM kõigi nähes surnuks (kd III; tl. 189 pöördel). K. Maasikas teatab nii 15.11.2015 kell 18:11 toimunud vestluses KT-ga (kd III; tl 185) kui 27.11.2015 kell 15:18 toimunud vestluses oma poja KT-ga, et on teinud midagi, mille eest peab tõenäoliselt pikemaks ajaks vangi minema (kd III;tl 175 pöördel). Samas vestluses avaldas ta kartust, et T. Tuhkanen räägib ta sisse. Seega möönis Kelly Maasikas ise, et ta mõjutas T. Tuhkaneni AM ründama. T. Tuhkanen omakorda on 11.01.2016 koostatud jälitustoimingu protokolli kohaselt rääkinud Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna arestikambris olles kambrikaaslasele, et ta istub arestikambris „naise pärast“, keda tahtis aidata. Ta lubas naisele, et hakkab „asju ajama“ ja „teeb ise asja ära“ (kd III; tl. 173). Kaitsja leiab apellatsioonis, et hilisemad telefonivestlused ei saa K. Maasika süüd tõendada, kuna need käsitlevad aega ja olukorda pärast seda, kui T. Tuhkanen oli AM rünnanud. Ringkonnakohus peab sellist seisukohta põhjendamatuks. See, et vestlused ise on toimunud pärast AM vastu toime pandud rünnakuid, ei tähenda, et neist ei ole võimalik teha järeldusi varasema aja kohta. On ilmne, et vestlustes endis võidakse käsitleda minevikus toimunut. Ka jälitustoimingu protokollis toodud vestlustes on teemaks varem toimunu, mille tõttu nii K. Maasikas kui T. Tuhkanen tunnevad kui palju nende vastu tõendeid on ning kes võiks nende vastu ütlusi anda. Teiseks on inimeste hilisemate avalduste kontekstist võimalik teha järeldusi nende varasema käitumise subjektiivse külje kohta. 9 Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu apellatsiooni väide, justkui piirdunuks K. Maasika seos T. Tuhkaneni teoga ainult sellega, et T. Tuhkanen oli temasse armunud. K. Maasika vastutust ei välista ka apellatsiooni argumendid, mis tuginevad T. Tuhkaneni suhtes tehtud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktile. Kaitsja viitab sellele, et T. Tuhkanen tarvitas narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning tal esineb sellest tulenev käitumishäire. Ekspertiisiaktist tulenevalt avaldus käitumishäire suurenenud valmisolekus norme eiravaks käitumiseks (kd III; tl. 96). Tema väidete kohta, et ta suudab vaimudega suhelda, märkis ekspert, et tegemist on dramaatilis-fantaseeriva iseloomuga avaldustega, mis viitavad kõrgenenud tähelepanuvajadusele. Seega viitavad eksperdi tuvastatud asjaolud just sellele, et T. Tuhkanen oli tähelepanuvajaduse tõttu tema jaoks olulise inimese poolt kergemini mõjutatav ning seejuures oli tal suurenenud valmisolek norme eiravaks käitumiseks. 6.2 Seevastu leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada K. Maasika süüdimõistmises

§ 121lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning ses osas tuleb K.

Maasikas mõista õigeks. K. Maasika kaitsja on toonud apellatsioonis välja, et süüdistuses on mõlemale T. Tuhkaneni toimepandud kuriteole kihutamisena kirjeldatud täpselt sama K. Maasika tegu. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tõendamist on leidnud see, et K. Maasikas kihutas T. Tuhkaneni 25.10.2015 toime pandud AM tapmiskatsele, ei saa sama tegu olla ühtlasi kihutamine AM hilisemale peksmisele.

§ 22

lg 2 kohaselt on kihutamine tahtlik tegu, kusjuures tahtlus peab ulatuma lõpuleviidud põhiteoni. Sellest tuleneb, et tapmiskatsega samaaegselt ei ole võimalik kihutada sellele järgnevale teiseliigilisele süüteole. St K. Maasikas saaks vastutada kihutamise eest juhul, kui ta pärast tapmiskatset lõi T. Tuhkanenil uue õigusvastase teo toimepanemise tahtluse. Ringkonnakohus nendib, et maakohtu otsuse kohaselt mõjutaski K. Maasikas pärast 25.10.2015 T. Tuhkaneni uuesti, et see AM ründaks. Nimelt on maakohus märkinud: „Kohus leiab, et K. Maasika tahtlus kihutada T. Tuhkaneni toime panema õigusvastast tegu on leidnud tõendamist kogutud tõenditega ja seda eelkõige T. Tuhkaneni enda ütlustega. Nimelt järeldub Taivar Tuhkaneni ütlustest, et teda ajendas AM ründama Kelly Maasikalt pärinev informatsioon, et AM on varastanud autost tema rahakoti.“ Selliselt toimides on maakohus väljunud aga süüdistuse piirest: seda, et K. Maasikas oleks T. Tuhkaneni otsuses toodud väitega AM vastu üles ässitanud, süüdistuses nimetatud ei ole. Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatav see, et K. Maasikas oleks kujundanud T. Tuhkanenil tahtluse tapmiskatse ebaõnnestumise järel AM hoopis läbi peksta. Seega tuleb K. Maasikas nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Kuna üks liidetavatest karistustest langeb seega ära, tuleb maakohtu otsus tühistada ka K. Maasikale

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

Kuna

§ 65

lg 2 alusel suurendas maakohus just

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristust, tuleb tühistada ka see liitkaristus ning mõista

§ 65lg 2 järgi uus liitkaristus, suurendades varasema ärakandmata karistuse võrra K.

Maasikale

§ 113lg 1 - § 22 lg 2 ja § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud 6-aastast vangistust.

Kuna K. Maasikale

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristus oli võrdne talle

§ 113

lg 1 - § 22 lg 2 ja § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud karistusega, jääb

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuseks endiselt 6 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. 10 6.3 K. Maasika kaitsja taotleb K. Maasika karistuse kergendamist ja talle

§ 61

alusel

§ 113sanktsiooni alammäärast allapoole jääva karistuse mõistmist.

Kohtukolleegium selleks alust ei näe. Kaitsja seisukoht, et K. Maasika karistus on põhjendamatult karm, põhineb sisuliselt väitel, et K. Maasika roll T. Tuhkanenil tapmistahtluse kujundamisel oli väike ning K. Maasikasse armunud T. Tuhkanen pani teo toime pigem omal initsiatiivil ja oma õiglustundest lähtuvalt. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Kaitsja kirjeldatud asjaolud näitavad, et T. Tuhkanen oli valmis tegutsema moel, mida pidas K. Maasika huvides olevaks ning oli valmis õiendama arveid nendega, kes olid tema arvates käitunud K. Maasikaga ebaõiglaselt. Seega kaitsja välja toodud asjaolud olid sellised, mis muutsid T. Tuhkaneni tapmisele kihutamisele vastuvõtlikumaks. Nagu eespool märgitud, kujundas just K. Maasikas T. Tuhkanenis arusaama, et AM on K. Maasikat halvasti kohelnud. Seega ei saa rääkida sellest, et K. Maasika roll T. Tuhkanenil AM tapmise tahtluse kujundamisel oleks olnud nii erandlikult väike, et tuleks kohaldada

§ 61. 7.

Prokurör taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist T. Tuhkaneni

§ 121lg 1 järgi ja K.

Maasika

§ 121

lg 1 - § 22 lg 2 järgi süüdimõistmise osas ning nende süüdimõistmist vastavalt

§ 263lg 1 p 1, 2 ja § 263 lg 1 p 1, 2- § 22 lg 2 järgi.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et K. Maasikas tuleb

§ 121lg 1 - § 22 lg 2 järgi õigeks mõista.

Seega võtab ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni alusel seisukoha üksnes T. Tuhkaneni teo kvalifikatsiooni küsimuses. 7.1 Esiteks peab kohtukolleegium nentima, et ringkonnakohus on 30.10.2015 episoodi osas pandud olukorda, kus kohus on sunnitud valima kahe karistusseadustiku eriosa koosseisu vahel, millest kumbki ei ole süüdistuses etteheidetavat tegu kõige täpsemalt kirjeldav koosseis. T. Tuhkanenile esitati

§ 263

lg 1 p 1, 2 järgi süüdistus selles, et 30.10.2015, s.o viis päeva pärast AM tapmise katset ründas ta taas AM. Ta ootas AM viimase kodu juures. Kui AM väljus oma maja välisuksest ja suundus oma auto juurde, läks T. Tuhkanen kannatanu juurde, lasi vasakus käes olevast pipragaasi balloonist AM-le pipragaasi näkku ja lõi paremas käes oleva kirvega paar korda kannatanut pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: 4 cm pikkuse peahaava. AM jooksis oma maja trepikotta ja püüdis välisust kinni tõmmata. T. Tuhkanen takistas ukse sulgemist ja püüdis jätkata AM ründamist. Lõpuks õnnestus AM-l oma elumaja trepikoja välisuks kinni tõmmata, misjärel T. Tuhkanen põgenes. Kohtukolleegiumil on raske mõista prokuröri selgitust, et ta ei pidanud kirvega pähe löömist selliseks teoks, mille puhul saaks kindlalt väita, et lööjal oli tahtlus kannatanut tappa, seda enam, et süüdistuse kohaselt lõi T. Tuhkanen AM kirvega pea piirkonda paar korda ning püüdis jätkata kannatanu ründamist ka siis, kui viimane oli põgenenud majja. Ei ole vaja eriteadmisi, mõistmaks, et teist inimest kirvega pähe lüües võib talle tekitada eluohtlikke vigastusi. Veelgi üllatavam on prokuröri seisukoht, kui arvestada, et vaid viis päeva varem püüdis T. Tuhkanen AM tappa. Lisaks tõi prokurör ise ringkonnakohtu istungil välja, et ka pärast 30.10.2015 11 rünnakut püüdis T. Tuhkanen hankida relva, sooviga AM tappa. Ühtlasi tsiteeris prokurör ise ringkonnakohtu istungil, kuidas T. Tuhkanen avaldas 23.11.2015 telefonivestluses KH-ga kahetsust, et AM sai põgenema, ning väitis, et vastasel juhul oleks temast „küttepuid teinud“ (kd III, tl. 178). Ringkonnakohtul ei ole aga võimalik võtta seisukohta küsimuses, kas kõnealune tegu võiks olla tapmiskatse. Vastavalt KrMS § 331 lg-le 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires. Apellatsiooni piiridest võib ringkonnakohus KrMS § 340 lg-le 1 väljuda ainult siis, kui ta tuvastab süüdistatava olukorda raskendava materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik kvalifitseerida tegu ümber isiku olukorda raskendavalt. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus võtma seisukoha, kas T. Tuhkaneni 30.10.2015 toime pandud teole vastab täpsemalt

§ 121lg 1, mille järgi mõistis T.

Tuhkaneni süüdi maakohus, või

§ 263lg 1 p-d 1 ja 2, nagu leiab apellatsioonis prokurör.

7.2 Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri apellatsioonis väljendatud seisukohaga, et korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 tulenevalt tuleb avalikus kohas toimunud kehaline väärkohtlemine alati kvalifitseerida

§ 263lg 1 p 1 järgi ning vaja ei ole tuvastada seda, et käitumine on olnud kellegi jaoks häiriv. Kor

S § 55 lg 1 ei anna lihtsalt loetelu tegevustest, mis on avalikus kohas keelatud, vaid sätestab: „Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil…“ Seega ka korrakaitseseaduses sätestatu kontekstis eeldab avaliku korra rikkumine teise isiku häirimist või ohtu seadmist. KorS § 55 lg 1 p-des 1-8 on omakorda esitatud näidisloetelu tegevustest, mis võivad olla teist isikut häirivad või ohtu seadvad. Mitme selles loetelus sisalduva tegevuse (

§ 55

lg 1 p-d 3, 4, 6) puhul on ära nimetatud, et tuleb tuvastada tegevuse häirivus teise isiku jaoks. Ringkonnakohus leiab, et ka löömise või muu vägivallateo puhul tuleb ära näidata selle häirivus kõrvaliste isikute jaoks. See tuleneb kohtukolleegiumi hinnangul asjaolust, et löömine ning muu kehaline väärkohtlemine on keelatud kõikjal, mitte üksnes avalikus kohas. On ilmne, et isiku jaoks, keda löödi, on löömine häiriv ka juhul, kui see ei toimunud avalikus kohas. Sellest tulenevalt ei suuda ringkonnakohus näha põhjust, miks peaks löögi ohvriks langenu „häirimine“ löömisega avalikus kohas olema kvalifitseeritud teisiti samast teost, mis ei ole pandud avalikus kohas. Ringkonnakohus ei näe mingit kvalitatiivset erinevust, mis tingiks teo erineva kvalifitseerimise, sellel, kui teist inimest lüüakse nt korteris või inimtühjal tänaval. Tähelepanu väärib seegi, et

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo eest ette nähtud oluliselt karmim karistus kui

§ 121

lg-s 1 sätestatud teo eest.

§ 263

lg 1 näeb ette kuni viieaastase vangistuse,

§ 121lg 1 aga kuni üheaastase vangistuse.

Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo eest ettenähtud raskemat karistust saab õigustada just see, kui teoga häiritakse ka kõrvalisi isikuid ning kahjustatakse ka nende turvatunnet. 12 8. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4, § 338 p 2 ja 340 lg 2 p-le 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Ringkonnakohus jätab rahuldamata prokuröri ning T. Tuhkaneni kaitsja apellatsioonid. K. Maasika kaitsja apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt, mõistes K. Maasika õigeks

§ 121lg 1 - § 22 lg 2 järgi.

Seoses K. Maasika osalise õigeksmõistmisega tuleb tühistada ka talle mõistetud liitkaristused ning mõista

§ 65lg 2 järgi uus liitkaristus.

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 9. T. Tuhkaneni kaitsja on esitanud taotluse, et Advokaadibüroole Legalia tasutaks T. Tuhkanenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 206,16 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Taotluses esitatud andmed vastavad esitatud apellatsiooni mahule ja ringkonnakohtu istungi kestusele. Kuna T. Tuhkaneni puudutavas osas esitas apellatsiooni, mis jäi rahuldamata, ka prokurör, jäävad menetluskulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind Pavel Gontšarov Andres Parmas 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.