Obsah (6)

§ 30§ 49§ 6§ 28§ 29§ 34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-2240 Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2017, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Kohtuasi Tallinna

) § 29 lg 1 kohaselt koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

§ 30

järgi on menetluse alustamise tasu maksmise kohustus isikul, kes taotleb ametitoimingu tegemist ja täitemenetluse alustamise tasu maksab üldjuhul võlgnik. Säte viitab sellele, et seadusandja eristab erinevaid menetluse alustamise tasu liike. Nagu täitemenetluse puhul avatakse täitetoimik, avatakse ka inventuuriotsuse alusel toimik, millega täitur alustab menetlust. Menetluse alustamise tasu oli kuni 31.12.2016 kehtinud

§-s 34 sätestatud kindla suurusega. Kohtutäituri tasu otsus on ekslikult sõnastatud selliselt, et tasu sisaldab täitemenetluse alustamise tasu. See eksimus ei muuda väljamõistetud summa suurust. Tegemist on menetluse alustamise tasuga.

1. Avaldaja esitas 10.02.2017 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 02.02.2017 otsuse peale, milles palus tühistada kohtutäituri otsuse avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta, rahuldada kaebus ja tühistada kohtutäituri 27.12.2016 tasu väljamõistmise otsus täitemenetluse alustamise tasu nõude osas. Samuti palus avaldaja kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus õiguspärane, kuna kohtutäituri seadus ei võimalda nõuda pärandvara inventuuri teostamise eest menetluse alustamise tasu. Kuna pärandvara inventuuri teostamine ei toimu täitemenetluse raames, ei alustanud kohtutäitur täitemenetlust, mille alustamise eest tasu nõuda. Kohtutäitur tugines vääralt

§-le 34. Viidatud säte paikneb seaduse jaotises, mis sätestab tasud ametitoimingute eest täitemenetluses. Pärandvara inventuuri läbiviimise eest ettenähtud kohtutäituri tasu ulatuse ja kujunemise määrab ainult

§ 49lg 2.

Samuti ei ole õige viide

§-le 30 kuna avaldaja ei ole taotlenud ametitoimingu tegemist. Lubamatu on tasu väljamõistmise otsuse sõnastuse muutmine kaebuse kohta tehtud otsuses. Puudutatud isiku seisukoht

1. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
2. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku kulude puudumise tõttu kohus menetluskulusid avaldajalt välja ei mõistnud.
3. Määruse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas pärandi inventuuri tegemine on kohtutäituri ametitoiming ja kas täituril on õigus nõuda selle eest lisaks pärandvara inventuuri tasule ka menetluse alustamise tasu. 2
4. Õige ei ole avaldaja seisukoht, et ta ei ole pärandi inventuuri teostamise taotluse esitamisega taotlenud ametitoimingu tegemist ja

§ 30

ei ole asjakohane.

§ 6

lg 1 p 3 kohaselt on ka pärandi inventuuri tegemine ja pärandvara valitsemine pärimisseaduse alusel kohtutäituri ametitoiming.

§ 28kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

Vastavalt

§ 29

lg-le 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Seega koosneb kohtutäituri tasu alati menetluse alustamise tasust ja menetluse põhitasust. Sealjuures eristatakse menetluse alustamise tasu ja täitemenetluse alustamise tasu. Menetluse alustamise tasu on suunatud menetluse alustamiseks tehtud esmaste, otseste kulutuste katmisele. Kohtutäiturimäärustiku §-st 26¹ tuleneb kohtutäituri kohustus avada inventuuriotsuse alusel toimik, millega täitur alustab menetlust. 10.

§ 34

(kuni 31.12.2016 kehtinud redaktsioon) sätestab täitemenetluse alustamise tasu kindlas suuruses. Seadus ei reguleeri eraldi menetluse alustamise tasu määra. Kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja kohaselt on menetluse alustamise tasu eraldi tasu liik võrreldes täitemenetluse alustamise tasuga. Seega seaduseandja hinnangul saab kohtutäitur lisaks täitemenetluse alustamise tasule nõuda ka muude ametitoimingute puhul menetluse alustamise eest tasu. Kuna menetluse alustamise tasu eraldi ei reguleerita, tuleb analoogia korras lähtuda täitemenetluse alustamise tasu suurusest. 11.

§ 30

lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna pärandi inventuur viidi läbi põhjusel, et pärijaks oli kohalik omavalitsusüksus (pärimisseaduse § 136 lg 1), tuleb teda käsitleda taotlejana. Taotlejana käsitleb ennast ka avaldaja ise, kuna tunnistab kohustust tasuda inventuuri eest.

1. Kuigi korrektne oleks olnud kohtutäituri tasu otsuse osaline tühistamine ja uue tasuotsuse tegemine uue sõnastusega, mitte kaebuse lahendamisel tasuotsuse sõnastuse muutmine, ei muutunud kohtutäituri 02.02.2017 otsusega avaldaja kohustused. Tasuotsuse ümbersõnastamist ei saa käsitleda kaebuse rahuldamisena. Tegemist on sedavõrd väikse sõnastusliku eksimusega, et see ei õigusta kaebuse rahuldamist ja asja kohtutäiturile uueks lahendamiseks saatmist.
2. Määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ja seisukohad ei oma asjas sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Määruskaebus
3. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja 10.02.2017 kaebus kohtutäituri 02.02.2017 otsuse peale. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
4. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse norme, jättis asjassepuutuvad sätted tähelepanuta ning rikkus oluliselt menetlusõigust, jättes tõendid, menetlusosaliste väited ja seisukohad käsitlemata.
5. Vale on omistada avaldajale ametitoimingu taotlemist ja järeldada, et menetluse alustamise tasu osas on avaldaja kohustatud isikuks. Avaldaja ei esitanud avaldust pärandvara inventuuri tegemiseks. Asjaolu, et avaldaja tasub pärijana seadusega ettenähtud ulatuses kohtutäituri tasu, ei oma ametitoimingu taotleja määratlemisel tähtsust. Kui pärija on kohalik omavalitsus, viiakse pärandvara inventuur läbi mitte avalduse, vaid seaduse alusel ja kohtutäitur teeb toimingu notari otsuse alusel. 3
6. Kohus leidis ebaõigesti, et kohtutäituri tasu koosneb alati menetluse alustamise tasust ja menetluse põhitasust ning

eristab menetluse alustamise tasu ja täitemenetluse alustamise tasu.

§-st 29 ei tulene õigust küsida alati menetluse alustamise tasu. Seadus ei tee menetluse alustamise tasul ja täitemenetluse alustamise tasul sisulist vahet.

1. Kohus järeldas täiesti seostamatult, et kohtutäitur saab kohtutäiturimäärustiku § 26¹ lg 2 alusel algatada menetluse. Tegemist on töökorraldusliku, mitte täitemenetluse algatamist käsitleva sättega.
2. Kohus leidis ebaõigesti, et kuna

ei reguleeri eraldi menetluse alustamise tasu määra, tuleb kohaldada analoogiat täitemenetluse alustamise tasuga. Analoogia kohaldamiseks puudub vajadus, kuna puudub õiguslünk. Kui

ei sätesta menetluse tasu regulatsiooni, siis ei saa analoogia korras seda asendada. Kohus jättis arvestamata, et

§ 28

lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult

-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. 20. Kohus jättis arvestamata

§ 49lg 2 sisu ja mõttega.

Kohtutäitur saab pärandvara inventuuri teostamise eest nõuda tasu vaid

§ 49lg 2 alusel.

Asjaolu, et pärandvara inventuuri tegemise puhul on kohtutäituri tasu tervikuna fikseeritud, tuleneb

ülesehitusest ja seaduse mõttest. Täiendavate tasude lisamiseks puudub õiguslik alus.

1. Kohus sisustas valesti seaduseandja tahet menetluse alustamise tasu kehtestamisel. Menetluse alustamise tasu kannab eeskätt esmaste kulutuste katmise funktsiooni, mis tekivad menetluse alustamise käigus dokumentide esmase kättetoimetamisega. Pärandvara inventuur viiakse läbi pärimismenetluse raames, selleks ei alustata uut menetlust. Seega ei teki kohtutäituril õigust nõuda menetluse alustamise tasu.
2. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebuse kohta tehtud otsusega kohtutäituri esialgse otsuse muutmine on formaalne puudus. Kohtutäitur muutis sõnastuse muutmisega ka oma otsuse õiguslikku alust. Algselt mõistis täitur välja täitemenetluse alustamise tasu vastavalt

§-le 34, kuid muudetud otsusega menetluse alustamise tasu, samas põhjendas seda sobiva sätte puudumise tõttu analoogia kohaldamisega. Kaebaja jaoks tähendab see kaebeõiguse vähenemist. Kohus järeldas ka ennatlikult, et täitur ei oleks oma seisukohta mitte mingil juhul muutnud ka uue tasu väljamõistmise otsuse tegemise ja selle vaidlustamise korral.

1. Kohtumäärus peab sisaldama põhjendusi, miks kohus ei nõustu menetlusosalise väidete või seisukohtadega ning miks kohus jätab mõne tõendiga arvestamata. Kohus rikkus seega menetlusnorme, märkides, et ei kajasta tõendeid, väiteid ja seisukohti, mis ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust. Puudutatud isikute seisukohad
2. Puudutatud isik palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 4
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega rahuldab kaebuse, tühistab kohtutäituri otsuse ja saadab avaldaja 06.01.2017 kaebuse kohtutäiturile tagasi uueks läbivaatamiseks.
5. Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas kohtutäituril on pärandvara inventuuri läbiviimise eest õigus nõuda menetluse alustamise tasu. Maakohus leidis, et seadus küll ei reguleeri eraldi menetluse alustamise tasu määra, kuid kohtutäituril on õigus saada tasu analoogia alusel täitemenetluse alustamise tasuga.
6. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandvara inventuuri läbiviimine on

§ 6

kohaselt kohtutäituri ametitoiming ja § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Maakohus leidis aga ebaõigesti seda, et kohtutäituri tasu koosseisus on alati ka menetluse alustamise tasu. 29. Kohtutäituri ametitoimingu tasustamise üldised alused sätestab

1. jao
2. jaotis.

§ 28

lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult samas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras ning

§ 29

lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Tasu suurust ja koostist iga konkreetse ametitoimingu liigi eest reguleerivad erisätted. Seejuures on kohtutäituril õigus nõuda tasu täitemenetluse läbiviimise eest 5. jao 2. jaotises sätestatud alustel ning muude

§-s 6 nimetatud ametitoimingute, sh pärandvara inventuuri tegemise eest

1. jaotises sätestatud alustel.
2. Õiged on määruskaebuse väited selle kohta, et seaduses ei ole ette nähtud menetluse alustamise tasu pärandi inventuuri eest. Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri eest reguleerib

§ 49

, mille teise lõike kohaselt on kohtutäituri tasu 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Viidatud sättest ega ühestki muust sättest ei tulene õigust nõuda pärandvara inventuuri tegemise korral ka menetluse alustamise tasu. Selle tuvastas iseenesest õigesti ka maakohus, kuid leidis seejärel ebaõigesti, et kohtutäituril peab sellise tasu õigus siiski olema. Kuna seaduses ei ole ette nähtud pärandi inventuuri tegemise menetluse alustamise tasu, ei olnud kohtutäituril, arvestades ka

§ 28lg-s 2 sätestatut, õiguslikku alust avaldajalt sellist tasu nõuda.

Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas pärandvara inventuuri läbiviimiseks algatatakse eraldi menetlus ja avatakse eraldi toimik või mitte, ega see, kes on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik. 31. Ekslik on maakohtu järeldus, et inventuuri tegemise alustamise tasu suuruse reguleerimata jätmise tõttu tuleb analoogia korras kohaldada täitemenetluse alustamise tasu. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse põhjendustega, et analoogia kohaldamiseks ei ole alust, kuna puudub õiguslünk. Kui

ei sätesta sellise menetluse alustamise tasu, siis on see seaduseandja tahe ja tulenevalt

§ 28lg-s 2 sätestatust ei saa analoogiat kohaldada.

32. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täitemenetluse alustamise tasu kohaldamine analoogia korras antud juhul ka olemuslikult sobiv. Kohtutäituri seaduse (01.01.2010-31.12.2016 kehtinud redaktsiooni) eelnõu 462SE seletuskirja kohaselt peab täitemenetluse alustamise tasu hüvitama kohtutäiturile esmased vajalikud kulutused, mis seoses menetluse alustamisega tehakse. Ka kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (01.01.2017 jõustunud muudatused) eelnõu 750SE seletuskirja kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu eesmärgiks katta esmased kulutused, mida kohtutäitur menetluse alustamiseks, toimiku koostamiseks ning hilisemaks toimiku arhiveerimiseks teeb ja tasu hõlmab seega eelkõige täitmisteate võlgnikule kättetoimetamise kulu. Kui kuni 31.12.2016 kehtinud

§ 34

nägi täitemenetluse alustamise tasu ette kindlaksmääratud 5 suuruses - 15,97 eurot, sõltub alates 01.01.2017 kehtiva redaktsiooni järgi täitemenetluse alustamise tasu varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks ja mittevaraliste nõuete puhul kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Seega on täitemenetluse alustamise tasu ja selle suurus kehtestatud spetsiifiliselt täitemenetluse seadustiku alusel läbiviidava täitemenetluse (kohtutäituri ametitoiming

§ 6lg 1 p 1 tähenduses) vajadusi, kulusid ja eripärasid arvestades.

Pärandi inventuuri läbiviimist ei saa samastada täitemenetluse seadustiku alusel läbiviidava täitemenetlusega. 33. Maakohus leidis ka ebaõigesti, et avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsusega kohtutäituri esialgse otsuse resolutsiooni muutmine on formaalne puudus. 27.12.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega nõudis täitur avaldajalt mh täitemenetluse alustamise tasu 19,16 euro tasumist

§ 34alusel.

02.02.2017 otsuses, millega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata, muutis täitur 27.12.2016 tasuotsuse resolutsiooni p 1 ja otsuse sisu, märkides, et 19,16 eurot on menetluse alustamise tasu ja seda tuleb sobiva sätte puudumise tõttu tasuda analoogia korras

§ 34regulatsiooniga.

Kohtutäitur ei oleks võinud selliselt oma tasuotsust muuta, vaid oleks pidanud avaldaja kaebuse rahuldama ja tegema uue otsuse, kui ta leidis, et tal on õigus saada menetluse alustamise tasu.

1. Eeltoodud asjaoludel on avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale põhjendatud. Kohtutäituril tuleb avaldaja 06.01.2017 kaebus kohtutäituri 27.12.2016 otsuse peale uuesti läbi vaadata lähtudes eelmärgitud seisukohtadest.
2. Seoses määruskaebuse rahuldamise ja maakohtu määruse tühistamisega eeltoodud põhjustel ei oma määruskaebuse muud väited asja sisulise lahendamise seisukohast tähtsust. Menetluskulud
3. Ringkonnakohus muudab seoses maakohtu määruse tühistamisega ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause).
4. Avaldaja kaebuse ja määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
5. Avaldaja tasus maakohtule kaebuse esitamisel 08.02.2017 15 eurot ja ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel 30.06.2017 samuti 15 eurot riigilõivu. Muid hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole avaldaja seoses käesoleva menetlusega kandnud. Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluses kantud riigilõivu - kokku 30 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 6