KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-160 TV kaebus
§ 16
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning
§ 18
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määruse punktis 8 asjas nr 3-09-1589 on kohus leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu.
§ 16
lg 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Seega on kaebaja, esitades Eesti Advokatuurile taotluse vandeadvokaadi vanemabi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, realiseerinud
§ 16lg 1 tuleneva õiguse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vandeadvokaadi vanemabi distsiplinaarkorras karistamist. 2
(4)3-17-160 Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidis kohus: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust.“ Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigi õigusabi taotluse ja riigilõivu summa vähendamise taotluse osas ning tagastab need koos kaebusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- TV palub 01.02.2017 määruskaebuses (täiendatud 17.02.2017, 21.02.2017, 08.03.2017, 18.04.2017 ja 02.05.2017) tühistada Tallinna Halduskohtu 26.01.2017 määrus ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja soov on, et advokaat HK asuks täitma oma ülesandeid kaebaja esindamisel. Advokaat on rikkunud kutse-eetika ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja perekonnaseaduse nõudeid, pole täitnud talle pandud ülesandeid, on esitanud maakohtule teadvalt valetunnistusi. Kohus peab kohustama oma ülesandeid täitma ka riigi õigusabi osutavat advokaat AA.
- Eesti Advokatuuri aukohus palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Riigi õigusabi taotlus oleks tulnud jätta mitte läbi vaatamata, vaid rahuldamata – kohtumäärus, millega kaebus tagastati, ei jõustunud selle teatavakstegemisest ning kaebajal oli võimalik oma õigusi selles kohtuasjas kaitsta riigi õigusabi toel ka halduskohtu määrust vaidlustades. Kuna halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas on õiguspärane, pole riigi õigusabi andmiseks aga alust – kaebusel puuduvad eduväljavaated.
- Muus osas on halduskohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. 10.
§ 16
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning
§ 18
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Huvitatud isikul on võimalik aukohtu otsuseid vaidlustada siiski üksnes piiratud ulatuses. Kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). 11. Ringkonnakohus on varasemalt selgitanud, et tulenevalt
§ 16
lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10; 03.12.2014 määruse nr 3-14-52251 p 13; 31.12.2013 määruse nr 3-13-1538 p 6; 20.03.2013 otsuse nr 3-12-1016 p 12). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi 3
(4)3-17-160 menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda hindama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
- Advokatuuri aukohus on oma otsust põhjendanud. Kaebaja mittenõustumine nende põhjendustega või seisukoht, et aukohus on faktilised asjaolud – advokaat HK tegevuse – valesti tuvastanud, ei anna kaebajale kaebeõigust praeguses asjas.
- Kaebuse piiridest ja halduskohtu pädevusest väljub nõue kohustada riigi õigusabi osutavaid advokaate täitma oma ülesandeid. Kaebaja saab esitada neid väiteid kohtumenetluses, mille raames talle õigusabi osutatakse või mille raames talle riigi õigusabi andmine otsustati, taotledes RÕS § 20 lg 31 alusel advokaadi vahetamist või kõrvaldamist. Kaebaja on seda advokaat AA osas ka juba teinud, kuid see taotlus jäeti rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)