Obsah (6)

§ 255§ 184§ 64§ 65§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-12-9660 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9660 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 255

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, tunnistati süüdi

§ 184

lg 21 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti Sergey Mokrinchuki lõplikuks karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust, s.o 8 aastat, Harju Maakohtu 09.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, millise karistusaja ärakandmise algust arvestatakse alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 25.04.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuriteod on jätkuvalt ühiskonnaohtlikud, rahvatervist ohustavad. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sissetuleku puudumine, narkootikumide tarvitamine ning mõjutatavus. Ka varasemalt on kinnipeetavat karistatud suures koguses narkootilise aine omandamise eest, samuti on ta toime pannud varguse. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis Usk ja teadmine ning sotsiaalprogrammides 12 sammu ehk igapäevane valik ja Eluviisitreening. Ta on olnud hõivatud majandustöödel, töötanud EVT metallitsehhis ning käesolevalt töötab majandustöödel kaaskinnipeetava hooldajana. Lisaks on isik läbinud riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme kursused. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel 4 aastat 10 kuud vangistust. Varasemalt elas kinnipeetav koos vanematega aadressil xxxx. Sinna soovib ta ka võimalikul vabanemisel elama asuda. Korteri omanik on kinnipeetava isa, korteris elab ka ema. Isa ja ema on nõus poja sinna elama asumisega. Korter on 3-toaline, kõigi mugavustega, heas korras ja sobilik elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks. Käesolev kuritegu on osaliselt toime pandud sellel aadressil (narkootikumide kaalumine ja jagamine). Keskhariduse omandas kinnipeetav enda sõnul Tallinna
2. Keskkoolis, vahepealsed klassid lõpetas Tallinna erinevates koolides. Hiljem jätkas ta õpinguid Tallinna Merekoolis laevamehaaniku erialal, kus õppis 2 aastat, siis läks armeesse. Armeest vabanedes õpingud katkesid. Riigikeele tase on isikul B
3. Enne vangistust isik kindlat sissetulekut ei omanud.
4. aastal töötas isik ametlikult raudteel, 3 firmas xxxx, samuti on ta töötanud merel madrus-motoristina üle kahe aasta, raudteel umbes pool aastat ning xxxx-s. Isik elas koos vanematega, kes tasusid eluaseme ning enamasti ka toidu eest. Vabanemisel on vanemad nõus kinnipeetavat majanduslikult toetama. Isiku toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xxxx-s. Tasumata nõudeid on isikul 6801,03 euro ulatuses, vabanemisfondis on 1032,95 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema L. M, isa V. M ja õde N. S. Vanematega on suhted head. Abielu on isikul lahutatud
5. aastal, lapsi ei ole. Riskideks on mõjutatavus ning negatiivse suhtlusringkonna mõju. Varasem karistatus viitab hoolimatule ja riskivale elustiilile. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi harva ja väikestes kogustes.
6. aastal on kinnipeetavat karistatud AS alusel. Isik mõistab alkoholi tarvitamisest tingitud negatiivseid tagajärgi. Meditsiiniosakonna andmetel on isik narkosõltlane. Isik tunnistab sõltuvust ka ise. Tarvitamist alustas 18-aastaselt (kanep), hiljem oli põhinarkootikumiks fentanüül. Viimati tarvitas isik fentanüüli vahistamise päeval.
7. aastast kuni vahistamiseni olevat ta saanud metadooniravi. Kinnipeetavat on 2 korral karistatud suures koguses narkootilise aine omandamise eest ning NPALS alusel 5 korda, viimati 06.11.
8. Risk uue samalaadse kuriteo sooritamiseks on kõrge, kuna kinnipeetav kuulus kuritegelikku ühendusse. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kinnipeetav narkomaanile omast kroonilist haigust, diagnoositud on psüühika- ja käitumishäired. Isik hindab oma tervislikku seisundit hetkel rahuldavaks, ta on saanud metadooniravi. Kuriteod on alati olnud tahtlikud, kuid mitte põhjalikult planeeritud. Isik mõistab oma tegevuse tagajärgi. Vanglasse sattumist põhjendab kinnipeetav väliste asjaoludega, narkootikumide tarvitamise ja suhtlusringkonnaga. Eesmärkideks on seadnud kaine elustiili, pere loomise ja vanemate aitamise. Isiku käitumine viitab, et ta ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Ametnikesse suhtub kinnipeetav aktsepteerivalt. Kriminaalhooldusel olles sooritas isik samalaadse kuriteo. Kinnipeetav on harjunud tulu saama kuritegelikul teel, hoiakuid ning väärtushinnanguid on tugevasti mõjutanud kriminaalne subkultuur. Riskiteguriks võib osutuda ühiskonnast pikaajaline eemalolek. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 39%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada Sergey Mokrinchuki ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, teeb vangla ettepaneku kohustada teda

§ 75

lg 2 p 9 järgi alluma elektroonilisele valvele 10 kuud ning täitma

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi.

Vangla teeb ettepaneku määrata Sergey Mokrinchukile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 22.04.

1. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Sergey Mokrinchuki lähedasteks on ema L. M, isa V. M ja õde N. S. Ema ja isaga läbi viidud vestlusest selgus, et kinnipeetav on elanud enamus aega oma elust vanemate korteris, kuid umbes 2 kuud enne vangistust elas ta üürikorteris. Vanemate sõnul üüris poeg arvatavasti selleks korteri, et oleks võimalik narkootikume vahendada. Kinnipeetava õe sõnul üüris Sergey Mokrinchuk korterit, kuna vanemad palusid tal oma korterist lahkuda, kui kinnipeetav oli narkojoobes ja vanemate arvates ei käitunud adekvaatselt, kuid hiljem kinnipeetavat tänaval väga halvas seisukorras nähes, lubasid vanemad tal jälle koju elama tulla. Ema sõnul teab ta, et poeg on vanglas, kuna on narkomaan, kuid mille eest poeg karistatud on, ta ei tea, kuid arvab, et narkootikumide vahendamise eest. Isa sõnul ei teadnud ta, mille eest poeg vangis on, kuna oli sel ajal merel, kui poeg vahistati. Karistusest sai teada aasta tagasi, kui merelt tuli ja pojaga suhtles. Isa teab, et oli narkootikumidega seotud kuritegu. Õde teab, et vend on vanglas narkootikumide vahendamise eest, kuid ei tea, kas venda on ka varem karistatud. Vanemate sõnul ei ole poeg varem vangis olnud, kuid nad teavad, et ta on olnud kriminaalhooldusel ja teinud ÜKT-d. Ema sõnul on tal pojaga suhted head. Isa sõnul on suhted pojaga normaalsed. Õe sõnul on tal olnud vennaga head 4 suhted. Kinnipeetav on olnud abielus vanemate sõnul ühe aasta, lahutasid umbes seitse aastat tagasi. Vanemate sõnul olid poja suhted naisega head, kuid enamuse abieluajast töötas naine välismaal, koos olid nad väga vähe. Õe sõnul tahtis vend abikaasaga abielu alguses sõita koos välismaale, kuid kuna vennal on Venemaa kodakondsus, siis luba välismaale sõitmiseks ta ei saanud ja seetõttu abielu ka lagunes. Sergey Mokrinchuki vangistuse ajal on vanemad tihti suhelnud pojaga telefoni teel, Viru Vanglas on nad poega külastanud ühe korra, kuna sõit on ajaja rahakulukas. Õde ei ole venda vanglas külastamas käinud, kuid on samuti telefoni teel vennaga suhelnud. Rohkem sugulasi nende perel Eestis ei ole. Vanemad ei tunne poja sõpru, oskasid nimetada R, teavad, et see isik oli vangis olnud, kuid umbes viis aastat on elanud ilma seadust rikkumata. Samuti on nad kuulnud pojalt nime M, kes oli samuti vangis olnud, kuid ise ei ole seda isikut näinud. Õde venna sõpru ei tunne, ka lapsepõlvesõpru mitte, kuna kinnipeetav on õest viis aastat vanem ja nad ei olnud sel ajal omavahel nii lähedased. Ema arvab, et põhjus, miks poeg on elanud kriminaalset elu, on poja nõrgas iseloomus ja selles, et poeg ei ole leidnud meeldivat tööd. Isa arvab, et põhjus on Sergey Mokrinchuki valitud valedes sõprades, kes on poega mõjutanud halvale teele minema. Õde arvab, et põhjus võib olla selles, et vanemad olid pidevalt tööl ja lastele ei jätkunud aega ja ju oli vennal rohkem tähelepanu vaja. Kinnipeetav on peaaegu terve oma elu elanud koos vanematega aadressil xxxx ja soovib ka peale vabanemist sinna elama asuda. Korteri omanik on kinnipeetava isa, kes on selleks ka oma kirjaliku nõusoleku andnud. Korteris elab ka kinnipeetava ema, kes samuti on andnud oma kirjaliku nõusoleku poja sinna elama asumiseks. Korter on 3-toaline, kõigi mugavustega, heas korras ja sobilik elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava vanemad teavad, et Sergey Mokrinchukil on võimalus peale vanglast vabanemist tööle asuda, kuid rohkemat ei osanud nad öelda. Õde oli aidanud töökoha leida. Õe sõnul on töökoht ehitusel tema tuttava juures. Saadetud e-mail firmasse xxxx, et uurida, kus kandis asub kinnipeetav Sergey Mokrinchuk vabanedes tööle, milline on tööaeg, millal saab tööle asuda, kuid vastust sealt ei saanud. Samuti ei vastanud isik kõnele vanglapäringus toodud telefoninumbril. E-krediidiinfost saadud uuel telefoninumbril on helistatud, kuid number ei ole kasutusel. Seega töökoha garantiikirja ei olnud võimalik kontrollida. Nii vanemad kui ka õde on nõus isikut peale vanglast vabanemist majanduslikult toetama, ka sel juhul, kui isikul ei ole kohe võimalik tööle asuda. Vangistuse ajal on vanemad kinnipeetavat majanduslikult toetanud, õde mitte. Kinnipeetava vanemad teavad, et pojal on maksmata võlgu umbes 5000 eurot, kuid poeg oli neile öelnud, et on vanglas töötanud ja võlgu tal enam ei ole. Õde arvab, et vennal on maksmata trahve. Õe sõnul maksid vanemad enne kinnipeetava vangistust tihti trahve. Vanemate teada on Sergey Mokrinchuk õppinud vanglas keevitaja ametit, samuti eesti keelt. Väärteokorras on isikut karistatud 37 korda. Viimati karistati teda väärteokorras 20.06.2011 NPALS alusel. Kriminaalhooldusel on isik olnud 2 korral. Ühel korral oli talle määratud üldkasulik töö – üldkasuliku töö sooritamise aega pikendati, kuna isik oli haige, uueks tähtajaks sooritas tunnid. Teisel korral kohaldati käitumiskontrolli – katseajal käis hooldusalune punktuaalselt kokkulepitud tähtaegadel registreerimas, kuid katseajal on toime pannud mitmeid väärtegusid ja uue kuriteo pani toime samuti kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetava vanemate sõnul ei teadnud nad aastaid poja narkosõltuvusest. Nad said küll aru, et poeg on vahel närviline ja korra kukkus ka vannitoas kokku, kuid arvasid, et tal on muud terviseprobleemid. Vanemate sõnul ei näinud nad kodus kunagi asju, mis oleks viidanud poja narkosõltuvusele ja arvavad, et poeg hakkas narkootikume tarbima umbes kaks aastat enne vangistust. Õe teada vend tarvitas narkootikume ja sai ka metadooniravi, kuid õde ei oska öelda, kaua vend on narkootikume tarvitanud. Vanemad ja õde ei tea, et kinnipeetaval oleks kunagi olnud probleeme alkoholiga, kuid
2. aastal on kinnipeetavat karistatud AS alusel. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Sergey Mokrinchuki vanglast enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 22.04.2022, käitumiskontroll pikkusega 24 kuuks ning kohustused vastavalt

§ 75lg 2 p 2,4,7,9.

Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 10 kuud. 5 Sergey Mokrinchuk kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta arvab, et narkootikumidega on tal lõpp, et narkosõltuvusest on ta selle 5 aastaga vabanenud. Tööle hakkaks ta abitöölisena, kuna ehituseriala tal ei ole. Objektid asuvad tööandja sõnul Tallinnas. Kui kontaktisik tõi talle vangla iseloomustuse, siis ta imestas ja küsis, miks vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Kontaktisik vastas, et kuna riskid on enam kui 20%. Ta ei saa aru miks, sest riskid tal aastate jooksul kogu aeg langesid. Ta on aru saanud, et tuleb austada riiki, kus sa elad ja selle riigi seadusi. Tal ei ole mingit soovi jätkata kuritegelikku elu, vaid ta tahab elada seaduskuulekalt. Ta hakkab suhtlema vaid seaduskuulekate inimestega. Tal jätkub tahtejõudu, et mitte suhelda isikutega, kellega suhtles varem. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergey Mokrinchuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 12.04.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla S. Mokrinchuki ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. S. Mokrinchuk tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusega

§ 255

lg 1 ja § 184 lg 21 p 2 järgi ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglas kannab karistust esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud varguse ja suures koguses narkootilise aine omandamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sissetuleku puudumine, narkootikumide tarvitamine ja mõjutatavus. S. Mokrinchuk pani uued kuriteod toime katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et S. Mokrinchuki puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada S. Mokrinchuki vangistusest ligikaudu 5 aastat enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema hoiakuid ning väärtushinnanguid on tugevasti mõjutanud kriminaalne subkultuur. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et S. Mokrinchukil on diagnoositud narkosõltuvus, mida ka ise tunnistab. Seega ohtu, et S. Mokrinchuk vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on S. Mokrinchuk kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 39%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. S. Mokrinchuki vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks 6 ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav S. Mokrinchuki puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Sergey Mokrinchuki vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja leidis, et kõige tähtsam küsimus, mille alusel saaks otsustada, kas vabastada inimest või mitte, on küsimus, kas on olemas paranemine või ei ole. Kaitsja arvamus on, et paranemine on olemas. Kui on olemas paranemine, siis ei ole tähtsust, kas on tegemist raske kuriteoga või mitte. Kui vanglas on paranemine, siis saaks ju niimoodi otsustada, et inimene vabastada. Ainult selle materjali alusel ei saa otsustada, kas vabastada või mitte. Kui ta oleks vanglas teist või kolmandat korda, siis oleks teine asi. Sergey Mokrinchuk on vanglas esimest korda, on vanglas olnud enam kui 5 aastat. Kaitsja palub kohtul vaadata, mis põhjused tal olid, et ta sooritas kuriteo, mille alusel teda karistati. Soodusteguriks on olnud sissetuleku puudumine. Aga nüüd on tal olemas töökoht ja siis ta enam kindlasti ei soorita kuritegu, sest sissetulekuallikas on tal olemas. Ei saa öelda, et ta on noor, et ta ei mõtle, mis ta tegi ja mida ta edasi hakkab tegema. Kohus luges iseloomustusest, et vanemad ütlesid, et kahe kuu jooksul nad ei tahtnud poega näha. Aga nüüd on esitatud garantiikiri ja nende taotlus suure palvega teha kõik, mis annaks kohtule võimaluse teha otsus ja ta vabastada. Kui kohus leiab, et on võimalus kaaluda, siis katseaeg, mis talle pakutakse, on tõesti väga pikk ja raske, aga tema on valmis. Kaitsja väga palub kohtul kaaluda neid asjaolusid ning teha otsus ja vabastada Sergey Mokrinchuk enne tähtaega.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergey Mokrinchuk ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest

§ 255

lg 1 ja

§ 184lg 21 p 2 järgi.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud sissetuleku puudumine ja narkootikumide tarvitamine. Kuigi vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht OÜ-s Sondera abitöölisena, nähtub vangla materjalidest, et isikul on tasumata nõudeid 6891,03 euro ulatuses, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isik narkosõltlane, sõltuvust on tunnistanud ka kinnipeetav ise, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla materjalidest nähtuvalt on isik harjunud saama tulu kuritegelikul teel ning tema hoiakuid ja väärtushinnanguid on tugevasti mõjutanud kriminaalne subkultuur, kuna isik kuulus kuritegelikku ühendusse. Kuivõrd kuriteod on toime pandud katseajal, siis puudub kohtul kindlus, et isik ennetähtaegse vabanemise korral suudab pika katseaja, mis oleks kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 22.04.2022, edukalt läbida ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt Viru Vangla hinnangul on järgmise 2 aasta jooksul 39%, mis on arvestatav risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Sergey Mokrinchuki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et Sergey Mokrinchuki karistusaja lõpuni on jäänud veel 4 aastat 10 kuud, ei vastaks tema tingimisi 7 ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Sergey Mokrinchuki puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud hõivatud tööga, läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud riigikeele õppes. Samuti selle, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel on isikul olemas garanteeritud töökoht ja elukoht vanemate juures, lähedaste igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Ühtlasi märgib kohus, et v.-adv. Eduard Bulattšik on taotlenud tasu materjalidega tutvumise, kliendiga ja sugulastega vestlemise, uute dokumentide otsimise ja vormistamise ning ettevalmistamise eest 4 pooltunni ulatuses, s.o summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 6 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 60 euro ühe toimingu kohta. Seega on nimetatud toimingu eest kaitsja tasutaotlus põhjendatud üksnes 60 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Samas taotleb kaitsja kohtuistungil osalemise eest tasu 1 pooltunni eest, s.o summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks. Viidatud korra § 6 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil 20 eurot iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Kuivõrd kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas kohtuistung kell 14.00 ja lõppes 14.55, siis kuulub kaitsjale kohtuistungil osalemise eest väljamaksmisele tasu 40 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaitsja tasutaotluse taotluses märgitud ulatuses, s.o summas 163,20 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu
3. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
4. Määruskaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu 13.09.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta süüdimõistetu Sergey Mokrinchuki määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 8 22.06.2017 kohtumäärus 1-12-9660 jõustus: 13.09.2017 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Landberg referent