← Eesti

3-15-2985/21

Obsah (4)§ 184§ 182§ 116§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-15-2985 26. august 2016 Kadri Palm XXi kaeb

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-2985 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX, XX ning XX sõlmisid
  2. novembril 1981 lepingu, milles XX ja XX müüsid XXale mansardkorrusega puidust elumaja, milles elamispinda 50 m2 ja kasulikku pinda 121,9 m2, kuuri-aida, kuuri ja lauda-küüni, mis asub Tartu rajoonis XX k/n piirkonnas XX külas XX sovhoovi maa-alal (tl 92).
  3. XXtalu maa tagastamist taotletavad õigustatud subjektid XX ja XX ning XXtalu maadel paiknevate hoonete omanik XX leppisid
  4. novembril 1981 kokku, et XXtalu maadest ca 2,1 ha suurust XXa hoonete juurde kuuluvat maa-ala ei tagastata õigustatud subjektile (tl 14).
  5. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjon otsustas
  6. aprilli
  7. a otsusega nr 31/1-70 lugeda omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara suuruseks 48,505 ha talumaad ning tunnistas omandireformi õigustatud subjektideks XXi ½ osas ja XXi ½ osas (tl 120).
  8. Rõngu Vallavalitsuse
  9. mai
  10. a korraldusega nr 142 otsustati tagastada XXile ja XXile kaasomandisse 48,0 ha suurune maa-ala XXkatastriüksuse taastamiseks XX külas maatulundusmaana (p 1); jäeti tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune AS-le XX kuuluva istanduse alune maa AS XX kasutusse kuni
  11. jaanuar 2008 (p 2); märgiti, et mittetagastatava maa eest kompensatsiooni maksmine või maa asendamine toimub seadusega ettenähtud korras (p 3) ning otsustati jätta tagastamata 0,505 ha tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-st 3 (p 4) (tl 45).
  12. Rõngu Vallavalitsus otsustas
  13. aprilli
  14. a korraldusega nr 100 muuta Rõngu Vallavalitsuse
  15. mai
  16. a korralduse nr 142 p-i 2 ja kehtestada see järgnevalt: „Jätta tagastataval maal asuva 13,8 ha suuruse AS-le XX (reg.nr. XXX, XX alevik, XX) kuuluva istanduse alune maa AS XX kasutusse kuni 01.01.2008.a“ (tl-d 46-47).
  17. XX ja XX esitasid Tartu Maakohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse
  18. aprilli
  19. a korralduse nr 100 p-i 2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Rõngu vallas asuva XXkinnistu nr 1462 kinnistusraamatusse kandmiseks. Tartu Ringkonnakohtu
  20. juuni
  21. a otsusega asjas nr 2-3-106/2001 tühistati Tartu Maakohtu halduskohtuniku
  22. juuni
  23. a otsus ja tehti asjas uus otsus, millega tühistati Rõngu Vallavalitsuse
  24. aprilli
  25. a korralduse p 2 ning kohustati Rõngu Vallavalitsust endise XXkinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates (tl-d 5-9).
  26. Rõngu Vallavalitsus tühistas
  27. septembri
  28. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse
  29. aprilli
  30. a korralduse nr 100 ja
  31. mai
  32. a korralduse nr 142 p 2 (tl 119).
  33. Rõngu Vallavalitsus teatas
  34. mai 2013 kirjaga nr 5-2/337-1, et XXa pärijad on loobunud maa erastamise nõudest ja XXil on võimalik tagasi saada nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
  35. Rõngu Vallavalitsus määras
  36. juuni
  37. a korraldusega nr 95
  38. augustil 2004 surnud XXi pärijale XXile kompensatsiooni 128 eurot tagastamata maa osas (tl 29). 2 3-15-2985
  39. XXi taotluse alusel otsustas Rõngu Vallavalitsus
  40. septembri 2013 korraldusega nr 167 kinnitada XXi nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl-d 27-28).
  41. Tartu maavanem kinnitas
  42. oktoobri
  43. a kirjaga nr 8-1/2962-2 Rõngu Vallavalitsuse
  44. oktoobri
  45. a kirjas nr 5-2/337-21 taotletud XXtalumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni
  46. novembrini 2014 (tl 91).
  47. Rõngu Vallavalitsus luges
  48. novembri
  49. a korraldusega nr 245 XXi XXtalu tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetas tagastamismenetluse kompenseerimismenetlust alustamata (tl 83).
  50. Rõngu Vallavalitsus luges
  51. augusti
  52. a korraldusega nr 203 Rõngu Vallavalitsuse
  53. novembri
  54. a korralduse nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ jõustunuks alates
  55. augustist 2015 (tl 48).
  56. XX esitas Rõngu Vallavalitsusele hiljem täiendatud vaide, milles palus tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavalitsuse
  57. novembri
  58. a korraldus nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ ja tagastada talle 0,505 ha maad.
  59. Rõngu Vallavalitsus jättis
  60. oktoobri
  61. a korraldusega nr 268 XXi vaide rahuldamata (tl-d 12-13). Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Maa osaline mittetagastamine on toimunud tulenevalt MaaRS § 6 lg 2 p-st
  62. Ehitiste hävimise järel jäi XXa ehitiste juurde erastamiseks taotletav maa reformimata riigimaaks, millest on võimalik tagastada 0,505 ha XXtalumaa tagastamata osa. 2) Kuna XXa ehitiste juurde erastamiseks eraldatud maa jääb erastamata ning pärast I. XXi pärimisasja lahendamist võttis tema pärija XX oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas rahalise kompensatsiooni, on XXil õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka XXile kompenseeritud 0,2525 ha maad. 3) Rõngu Vallavalitsus andis täiendava tähtaja kuni
  63. novembrini 2014 tagastamismenetluse lõpetamiseks. XXil tuli esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. XX jättis tähtajaks vajalikud toimingud tegemata.
  64. XX esitas
  65. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse kohustamiseks täitma Tartu Ringkonnakohtu
  66. juuni
  67. a kohtuotsust nr 2-3-1/2001 ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot (tl-d 1-4).
  68. Tartu Halduskohus jättis
  69. jaanuari
  70. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta (tl-d 39-40).
  71. Tartu Halduskohtusse saabus
  72. jaanuaril 2016 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja täpsustas kahjuhüvitise kujunemist (tl-d 43-44). Samuti esitas kaebaja tühistamisnõuded, milles palus muuhulgas tühistada Rõngu Vallavalitsuse
  73. oktoobri
  74. a korraldus nr
  75. 3 3-15-2985
  76. Tartu Halduskohus otsustas
  77. veebruari
  78. a määrusega eraldada XXi nõuded haldusasjas nr 3-15-2985 iseseisvasse menetlusse, menetledes XXi taotlust rahatrahvi määramiseks eraldi nõuetest Rõngu valla kohustamiseks, tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks täiendava tähtaja (tl-d 52-53).
  79. Tartu Halduskohtusse saabus
  80. märtsil 2016 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 59). Esitatud avalduse kohaselt esitab kaebaja nõuded tühistada Rõngu Vallavalitsuse
  81. novembri
  82. a korraldus nr 245, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse seni tagastamata 0,505 ha, ja hüvitada tekitatud kahju.
  83. Tartu Halduskohus võttis
  84. märtsi
  85. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 64).
  86. XX esitas
  87. aprillil 2016 täiendavad seisukohad (tl-d 68-69).
  88. Vastustaja palus
  89. aprilli
  90. a vastuses kaebusele jätta XXi kaebus rahuldamata (tl 76). Vastustaja täpsustas
  91. mail 2016 vastust kaebusele (tl 88).
  92. Tartu Halduskohus otsustas
  93. mai 2016 määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (tl 96).
  94. Kaebaja esitas
  95. mail 2016 kohtule täiendavad seisukohad (tl-d 100-101). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  96. Kaebaja taotleb Rõngu Vallavalitsuse
  97. novembri 2014 korralduse nr 245 ja
  98. oktoobri 2015 vaideotsuse nr 268 tühistamist, Rõngu valla kohustamist välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning maa tagastamata jätmisega tekitatud varalise kahju summas 4750 eurot ja mittevaralise kahju summas 250 eurot hüvitamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 26.
  99. Tartu Ringkonnakohtu
  100. juuni
  101. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 kohaselt tuleb kaebajale tagastada 48,505 ha XXkinnistust. XXtalu kinnistu nr 1462 tagastamise aluseks on maaüksuse plaan ja piiriprotokoll. XXa ja AS-i XX maad ei jää tagastatud kinnistu (katastriüksusega XXXXX) piirest välja. Maa-ameti kaardiserveris kontrollitud tagastamise aluseks olnud XXmaaüksus on vastavuses ajaloolise kaardiga. Rõngu valla tegevus, kus XXale ettenähtud õue-aiamaa ca 2,1 ha muutub algselt mesilaks ja lõpuks nn reformimata riigimaaks seoses AS-i XX pankrotimenetlusega, on Tartu Ringkonnakohtu
  102. juuni
  103. a kohtuotsusega 2-3-106/2001 tunnistatud seadusvastaseks. 26.
  104. XXile tekkis varaline kahju 13,8 ha suuruse marja aiandi mittetagastamisega. Kaebaja õiguste rikkumata jätmisel oleks Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse teadusjuhi Ave Kikase arvestuse kohaselt keskmine saak olnud vähemalt 5 tonni marju hektarilt, seega 69 tonni aastas. Võttes aluseks 0,5 eurot kilogrammi kohta on saamata jäänud tulu vähemalt 276 000 eurot. Mittevaraline kahju seisneb inimväärikuse alandamises. Samuti oli häiritud kaebaja töö ja eraelu seoses paljukordsete sõitudega kohtuistungitele, kohustusega tähtaegselt koostada kohtule dokumendid ja kirjavahetusega Rõngu Vallavalitsusega.
  105. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 4 3-15-2985 27.
  106. Endise XXkinnistu maadel paiknes XXale kuuluv majavaldus, mille ta oli omandanud müügilepingu alusel XXilt ja XXilt
  107. novembril
  108. Rõngu vallale ei ole esitatud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele tagastamata MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel 0,505 ha. 27.
  109. Tagastamise õigustatud subjektidele XXile ja I. XXile jäi nõudeõigus tagastamiseks või kompenseerimiseks 0,505 ha endisele XXtalumaale, mida ei saanud tagastada MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel, sest sellel maal asuva elamu omanik XX oli soovinud elamu juurde ostueesõigusega maad erastada. Tulekahju läbi hävis elamu. XXa pärijad loobusid elamu taastamisest ja erastamise nõudest ning maa jäi nn reformimata riigimaaks, millest oli võimalik endise XXtalumaast puuduolev 0,505 ha maad tagastada õigustatud subjektidele võrdsetes osades. 27.
  110. XXi surma järel omandas tema osa tagastatud kinnistust ja nõudeõiguse tagastamata maale XX, kes soovis tagastamata maa 0,2525 ha eest kompensatsiooni. XXile jäi valikuvõimalus, kas soovib maa tagastamist oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas, või soovib tagastamist nõudeõiguse osast suuremas osas, tasudes seejuures riigile XXile välja makstud kompensatsioonisumma. 27.
  111. Endised kinnistud ei kuulu automaatselt tagastamisele, vaid tagastatakse läbi maareformi toimingute. Tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks XXil esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. XX määratud tähtajaks menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud tagastamise tähtaja pikendamist. 27.
  112. Tartu maavanem andis XXile tähtaja 0,505 ha tagastamise või kompenseerimise seisukoha kujundamiseks kuni
  113. jaanuarini 2015 ja pikendas seda kuni
  114. märtsini
  115. Vastuseks XXi tütre
  116. märtsi
  117. a taotlusele pikendas maavanem tähtaega kuni
  118. juulini
  119. Tartu maavanem andis
  120. augusti
  121. a kirjaga nr 8-1/2376-1 nõusoleku Rõngu Vallavalitsuse
  122. novembri 2014 korralduse nr 245 jõustumiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  123. XX on esitanud kaebuse Rõngu Vallavalitsuse
  124. novembri
  125. a korralduse nr 245 ja
  126. oktoobri
  127. a vaideotsuse nr 268 tühistamiseks, Rõngu valla kohustamiseks välja andma haldusakti, millega XXile tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot.
  128. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  129. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 sätestab, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. 5 3-15-2985 Kohus leiab, et Rõngu Vallavalitsuse
  130. novembri
  131. a korraldus nr 245 ja
  132. oktoobri
  133. a vaideotsus nr 268 on õiguspärased ja vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
  134. Rõngu Vallavalitsus on vaidlusaluses
  135. novembri
  136. a korralduses nr 245 märkinud, et XXil oli õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka XXile kompenseeritud 0,2525 ha maad (tl 83). Samuti on korralduses selgitatud, et tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks XXil esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks (tl 83p). Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased.
  137. MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et maad ei tagastata, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja
  138. MaaRS § 9 lg 1 p 1 sätestab, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Vastustaja on kinnitanud (ja kaebaja ei ole suutnud tõendada vastupidist), et Rõngu vallale ei ole esitatud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele tagastamata MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel 0,505 ha (tl 88).
  139. Kaebaja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu
  140. juuni
  141. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 kohaselt tuleb kaebajale tagastada 48,505 ha XXkinnistust. Ringkonnakohus tühistas viidatud otsusega Rõngu Vallavalitsuse
  142. aprilli 2000 korralduse p-i 2, mille alusel otsustati jätta XXile ja XXile tagastataval maal asuva ning AS-le XX kuuluva 13,8 ha suuruse istanduse alune maa kuni
  143. jaanuarini 2008 AS XX kasutusse tulenevalt MaaRS § 121 lg-dest 3 ja
  144. Samas otsuses kohustati Rõngu Vallavalitsust endise XXkinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates. Seega tuli jõustunud kohtuotsuse alusel Rõngu Vallavalitsusel ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul lõpule viia õigusvastaselt võõrandatud XXtalumaa tagastamine ja esitada tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks avaldus Kinnistusametile. Tartu Ringkonnakohtu otsuses tehtud ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks tuli vallavalitsusel esmalt lõpule viia XXtalumaa tagastamismenetlus.
  145. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonnakomisjoni
  146. aprilli
  147. a otsuse nr 31/1-70 alusel oli Rõngu vallas XX külas asunud endise XX(endise kinnistu nr XX) talumaa suuruseks 48,505 ha ja tagastamise õigustatud subjektideks XX ja XX võrdsetes mõttelistes osades. Rõngu Vallavalitsuse
  148. mai
  149. a korralduse nr 142 p-i 1 kohaselt otsustati XXile ja XXile tagastada kaasomandisse 48 ha suurune maa-ala XXkatastriüksuse taastamiseks, kusjuures korralduse p-ga 4 otsustati jätta tagastamata maa suurusega 0,505 ha vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le
  151. Et Tartu Ringkonnakohus tühistas
  152. juuni
  153. a otsusega Rõngu Vallavalitsuse
  154. aprilli
  155. a korralduse nr 100 p-i 2 ning sellest tulenevalt tühistas Rõngu Vallavalitsus
  156. septembri
  157. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse
  158. aprilli
  159. a korralduse nr 100 ja
  160. mai
  161. a korralduse nr 142 p-i 2, on vallavalitsuse
  162. mai
  163. a korraldus nr 6 3-15-2985 142 muus osas kehtiv. XX ja XX ei olnud kohtus vaidlustanud tagastamisele kuuluva maa suurust, vaid üksnes Rõngu Vallavalitsuse
  164. aprilli
  165. a korralduse nr 100 p-i 2, millega muudeti Rõngu Vallavalitsuse
  166. mai
  167. a korraldust nr 142, mis puudutab AS-i XX maakasutusõigust.
  168. Kohus selgitas
  169. mai
  170. a jõustunud määruses kohtuasjas nr 3-16-382, ja jääb selle juurde ka praegu, et kohtu hinnangul ei tulene Tartu Ringkonnakohtu
  171. juuni
  172. a otsusest, et Tartu maakonnakomisjoni
  173. aprilli
  174. a otsusest nr 31/1-70 lähtuvalt kuulub tagastamisele 48,505 ha suurune maatükk. Et maa tagastamine toimub läbi maareformi toimingute ning tulenevalt Rõngu Vallavalitsuse
  175. mai
  176. a korralduse nr 142 p-st 1 on tagastatud maa suurusega 48 ha, on kohtu hinnangul tagastamismenetluse esemeks üksnes 48 ha suurune maatükk. Kuna kohus on seisukohal, et kohtuotsuse tegemise aja seisuga kuulus tagastamisele 48 ha endise XXkinnistust ning ülejäänud 0,505 ha kuulus kohtuotsuse tegemise hetkel mittetagastamisele, ei ole kohtu hinnangul asjakohased XXi väited 0,505 ha tagastamise menetluse osas.
  177. Rõngu Vallavalitsus esitas
  178. septembril 2001 kinnistamisavalduse, milles palus kinnistusraamatusse kanda XXi ja XXi nimele Tartu maakonnas Rõngu vallas XX külas asuva XXmaaüksuse. Kinnistusraamatust nähtub, et
  179. septembril
  180. a esitatud kinnistamisavalduse alusel on kinnistusraamatusse XXi ja XXi nimele kantud XXkinnistu, mille registriosa nr on 2345604 ning mis koosneb kahest katastriüksusest, mille katastritunnused on XXX, suurusega 12,2 ha, ja XXX, suurusega 35,8 ha. Seega on kohtu hinnangul tagastamismenetlus endise XXkinnistu 48 ha suuruse maatüki osas viidud lõpule.
  181. Rõngu Vallavalitsus oli kaebajale
  182. mai
  183. a kirjas nr 5-2/337-1 selgitanud, et XXa pärijad on loobunud maa erastamise nõuetest ja kaebajal on võimalik saada tagasi nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
  184. Vastustaja on
  185. septembri
  186. a korralduses nr 167 kaebajale selgitanud, et kui kaebaja taotleb MaaRS § 14 alusel maa tagastamist tema nõudeõiguse osast suuremas osas, koostab vallavalitsus enne maa tagastamise otsustamist võla suuruse määramise akti (tl 27). Õigustatud subjektile maa tagastamisel tema nõudeõigusest suuremas osas, on maa eest riigile tasumisele kuuluva võla suuruseks teistele õigustatud subjektidele Vabariigi Valitsuse
  187. juuli
  188. a määrusega nr 216 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ kohaselt maa ja maal kasvanud metsa eest määratud kompensatsiooni summa. Vastustaja kinnitas
  189. septembri
  190. a korraldusega nr 167 kaebaja nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl 27). Vastustaja koostas ka nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile tasutava võla suuruse määramise akti, milles on märgitud mh ka see, millisele arvelduskontole tuleb raha maksta (tl 29). Samuti selgitati kaebajale, et makse tasumist tõendav dokument tuleb esitada vallavalitsusele.
  191. Vabariigi Valitsuse
  192. veebruari
  193. a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p 56 sätestab, et kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos samas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega arvestusega, et tähtpäev on hiljemalt
  194. juuni
  195. a. Tähtaja pikendamise otsuses tuleb märkida maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks vajalike 7 3-15-2985 toimingute loetelu. Tähtaja pikendamisest teatatakse maavanemale. Maavanem edastab koondandmed talle esitatud informatsiooni kohta üks kord kvartalis Rahandusministeeriumile ja Maa-ametile. Pärast
  196. detsembrit
  197. a võib kohalik omavalitsus tähtaega pikendada üksnes maavanema nõusolekul. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse § 12 lg 7 alusel nõudest loobunuks ja maavanema nõusolekul lõpetab korraldusega tagastamismenetluse. Kui maavanem ei nõustu tagastamismenetluse lõpetamisega, pikendab kohalik omavalitsus tähtaega.
  198. Asja materjalidest nähtub, et Tartu maavanem kinnitas
  199. oktoobri
  200. a kirjaga nr 81/2962-2 XXtalumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni
  201. novembrini 2014 (tl 91). Vaidlust ei ole selles, et määratud tähtajaks õigustatud subjekt menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud ka tagastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et tegemist oli tähtajaga, mille möödalaskmise tagajärjeks oli isiku nõudeõiguse lõppemine. Maavanem on
  202. augustil 2015 andnud nõusoleku korralduse jõustumiseks.
  203. Kaebaja on taotlenud ka
  204. oktoobri
  205. a vaideotsuse nr 268 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
  206. Eeltoodud põhjustel jätab kohus XXi kaebuse Rõngu Vallavalitsuse
  207. novembri
  208. a korralduse nr 245 ja
  209. oktoobri
  210. a vaideotsus nr 268 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on korraldus nr 245 ja vaideotsus nr 268 seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks.
  211. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtul ei ole võimalik sundida oma ettekirjutusega vastustajat välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, kui see oleks vastuolus MaaRS § 6 lg 2 p-ga
  212. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõude.
  213. Kaebaja on esitanud ka nõude hüvitada talle kahju summas 5000 eurot. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. 8 3-15-2985
  214. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid, leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on käesolevas asjas täitmata, kuna kohtu hinnangul on vastustaja tegevus olnud õiguspärane.
  215. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 9 TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-15-2985

  1. august 2016 Kadri Palm XXi kaebus tühistada Rõngu Vallavalitsuse
  2. novembri 2014 korraldus nr 245 ja
  3. oktoobri 2015 vaideotsus nr 268, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakti, millega XXile tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning hüvitada kahju summas 5000 eurot Kaebaja – XX Vastustaja – Rõngu vald, esindaja Aivar Kuuskvere Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta XXi kaebus rahuldamata.
  5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt
  6. septembril
  7. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-2985 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX, XX ning XX sõlmisid
  2. novembril 1981 lepingu, milles XX ja XX müüsid XXale mansardkorrusega puidust elumaja, milles elamispinda 50 m2 ja kasulikku pinda 121,9 m2, kuuri-aida, kuuri ja lauda-küüni, mis asub Tartu rajoonis XX k/n piirkonnas XX külas XX sovhoovi maa-alal (tl 92).
  3. XXtalu maa tagastamist taotletavad õigustatud subjektid XX ja XX ning XXtalu maadel paiknevate hoonete omanik XX leppisid
  4. novembril 1981 kokku, et XXtalu maadest ca 2,1 ha suurust XXa hoonete juurde kuuluvat maa-ala ei tagastata õigustatud subjektile (tl 14).
  5. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjon otsustas
  6. aprilli
  7. a otsusega nr 31/1-70 lugeda omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara suuruseks 48,505 ha talumaad ning tunnistas omandireformi õigustatud subjektideks XXi ½ osas ja XXi ½ osas (tl 120).
  8. Rõngu Vallavalitsuse
  9. mai
  10. a korraldusega nr 142 otsustati tagastada XXile ja XXile kaasomandisse 48,0 ha suurune maa-ala XXkatastriüksuse taastamiseks XX külas maatulundusmaana (p 1); jäeti tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune AS-le XX kuuluva istanduse alune maa AS XX kasutusse kuni
  11. jaanuar 2008 (p 2); märgiti, et mittetagastatava maa eest kompensatsiooni maksmine või maa asendamine toimub seadusega ettenähtud korras (p 3) ning otsustati jätta tagastamata 0,505 ha tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-st 3 (p 4) (tl 45).
  12. Rõngu Vallavalitsus otsustas
  13. aprilli
  14. a korraldusega nr 100 muuta Rõngu Vallavalitsuse
  15. mai
  16. a korralduse nr 142 p-i 2 ja kehtestada see järgnevalt: „Jätta tagastataval maal asuva 13,8 ha suuruse AS-le XX (reg.nr. XXX, XX alevik, XX) kuuluva istanduse alune maa AS XX kasutusse kuni 01.01.2008.a“ (tl-d 46-47).
  17. XX ja XX esitasid Tartu Maakohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse
  18. aprilli
  19. a korralduse nr 100 p-i 2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Rõngu vallas asuva XXkinnistu nr 1462 kinnistusraamatusse kandmiseks. Tartu Ringkonnakohtu
  20. juuni
  21. a otsusega asjas nr 2-3-106/2001 tühistati Tartu Maakohtu halduskohtuniku
  22. juuni
  23. a otsus ja tehti asjas uus otsus, millega tühistati Rõngu Vallavalitsuse
  24. aprilli
  25. a korralduse p 2 ning kohustati Rõngu Vallavalitsust endise XXkinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates (tl-d 5-9).
  26. Rõngu Vallavalitsus tühistas
  27. septembri
  28. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse
  29. aprilli
  30. a korralduse nr 100 ja
  31. mai
  32. a korralduse nr 142 p 2 (tl 119).
  33. Rõngu Vallavalitsus teatas
  34. mai 2013 kirjaga nr 5-2/337-1, et XXa pärijad on loobunud maa erastamise nõudest ja XXil on võimalik tagasi saada nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
  35. Rõngu Vallavalitsus määras
  36. juuni
  37. a korraldusega nr 95
  38. augustil 2004 surnud XXi pärijale XXile kompensatsiooni 128 eurot tagastamata maa osas (tl 29). 2 3-15-2985
  39. XXi taotluse alusel otsustas Rõngu Vallavalitsus
  40. septembri 2013 korraldusega nr 167 kinnitada XXi nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl-d 27-28).
  41. Tartu maavanem kinnitas
  42. oktoobri
  43. a kirjaga nr 8-1/2962-2 Rõngu Vallavalitsuse
  44. oktoobri
  45. a kirjas nr 5-2/337-21 taotletud XXtalumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni
  46. novembrini 2014 (tl 91).
  47. Rõngu Vallavalitsus luges
  48. novembri
  49. a korraldusega nr 245 XXi XXtalu tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetas tagastamismenetluse kompenseerimismenetlust alustamata (tl 83).
  50. Rõngu Vallavalitsus luges
  51. augusti
  52. a korraldusega nr 203 Rõngu Vallavalitsuse
  53. novembri
  54. a korralduse nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ jõustunuks alates
  55. augustist 2015 (tl 48).
  56. XX esitas Rõngu Vallavalitsusele hiljem täiendatud vaide, milles palus tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavalitsuse
  57. novembri
  58. a korraldus nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ ja tagastada talle 0,505 ha maad.
  59. Rõngu Vallavalitsus jättis
  60. oktoobri
  61. a korraldusega nr 268 XXi vaide rahuldamata (tl-d 12-13). Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Maa osaline mittetagastamine on toimunud tulenevalt MaaRS § 6 lg 2 p-st
  62. Ehitiste hävimise järel jäi XXa ehitiste juurde erastamiseks taotletav maa reformimata riigimaaks, millest on võimalik tagastada 0,505 ha XXtalumaa tagastamata osa. 2) Kuna XXa ehitiste juurde erastamiseks eraldatud maa jääb erastamata ning pärast I. XXi pärimisasja lahendamist võttis tema pärija XX oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas rahalise kompensatsiooni, on XXil õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka XXile kompenseeritud 0,2525 ha maad. 3) Rõngu Vallavalitsus andis täiendava tähtaja kuni
  63. novembrini 2014 tagastamismenetluse lõpetamiseks. XXil tuli esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. XX jättis tähtajaks vajalikud toimingud tegemata.
  64. XX esitas
  65. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse kohustamiseks täitma Tartu Ringkonnakohtu
  66. juuni
  67. a kohtuotsust nr 2-3-1/2001 ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot (tl-d 1-4).
  68. Tartu Halduskohus jättis
  69. jaanuari
  70. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta (tl-d 39-40).
  71. Tartu Halduskohtusse saabus
  72. jaanuaril 2016 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja täpsustas kahjuhüvitise kujunemist (tl-d 43-44). Samuti esitas kaebaja tühistamisnõuded, milles palus muuhulgas tühistada Rõngu Vallavalitsuse
  73. oktoobri
  74. a korraldus nr
  75. 3 3-15-2985
  76. Tartu Halduskohus otsustas
  77. veebruari
  78. a määrusega eraldada XXi nõuded haldusasjas nr 3-15-2985 iseseisvasse menetlusse, menetledes XXi taotlust rahatrahvi määramiseks eraldi nõuetest Rõngu valla kohustamiseks, tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks täiendava tähtaja (tl-d 52-53).
  79. Tartu Halduskohtusse saabus
  80. märtsil 2016 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 59). Esitatud avalduse kohaselt esitab kaebaja nõuded tühistada Rõngu Vallavalitsuse
  81. novembri
  82. a korraldus nr 245, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse seni tagastamata 0,505 ha, ja hüvitada tekitatud kahju.
  83. Tartu Halduskohus võttis
  84. märtsi
  85. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 64).
  86. XX esitas
  87. aprillil 2016 täiendavad seisukohad (tl-d 68-69).
  88. Vastustaja palus
  89. aprilli
  90. a vastuses kaebusele jätta XXi kaebus rahuldamata (tl 76). Vastustaja täpsustas
  91. mail 2016 vastust kaebusele (tl 88).
  92. Tartu Halduskohus otsustas
  93. mai 2016 määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (tl 96).
  94. Kaebaja esitas
  95. mail 2016 kohtule täiendavad seisukohad (tl-d 100-101). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  96. Kaebaja taotleb Rõngu Vallavalitsuse
  97. novembri 2014 korralduse nr 245 ja
  98. oktoobri 2015 vaideotsuse nr 268 tühistamist, Rõngu valla kohustamist välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning maa tagastamata jätmisega tekitatud varalise kahju summas 4750 eurot ja mittevaralise kahju summas 250 eurot hüvitamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 26.
  99. Tartu Ringkonnakohtu
  100. juuni
  101. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 kohaselt tuleb kaebajale tagastada 48,505 ha XXkinnistust. XXtalu kinnistu nr 1462 tagastamise aluseks on maaüksuse plaan ja piiriprotokoll. XXa ja AS-i XX maad ei jää tagastatud kinnistu (katastriüksusega XXXXX) piirest välja. Maa-ameti kaardiserveris kontrollitud tagastamise aluseks olnud XXmaaüksus on vastavuses ajaloolise kaardiga. Rõngu valla tegevus, kus XXale ettenähtud õue-aiamaa ca 2,1 ha muutub algselt mesilaks ja lõpuks nn reformimata riigimaaks seoses AS-i XX pankrotimenetlusega, on Tartu Ringkonnakohtu
  102. juuni
  103. a kohtuotsusega 2-3-106/2001 tunnistatud seadusvastaseks. 26.
  104. XXile tekkis varaline kahju 13,8 ha suuruse marja aiandi mittetagastamisega. Kaebaja õiguste rikkumata jätmisel oleks Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse teadusjuhi Ave Kikase arvestuse kohaselt keskmine saak olnud vähemalt 5 tonni marju hektarilt, seega 69 tonni aastas. Võttes aluseks 0,5 eurot kilogrammi kohta on saamata jäänud tulu vähemalt 276 000 eurot. Mittevaraline kahju seisneb inimväärikuse alandamises. Samuti oli häiritud kaebaja töö ja eraelu seoses paljukordsete sõitudega kohtuistungitele, kohustusega tähtaegselt koostada kohtule dokumendid ja kirjavahetusega Rõngu Vallavalitsusega.
  105. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 4 3-15-2985 27.
  106. Endise XXkinnistu maadel paiknes XXale kuuluv majavaldus, mille ta oli omandanud müügilepingu alusel XXilt ja XXilt
  107. novembril
  108. Rõngu vallale ei ole esitatud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele tagastamata MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel 0,505 ha. 27.
  109. Tagastamise õigustatud subjektidele XXile ja I. XXile jäi nõudeõigus tagastamiseks või kompenseerimiseks 0,505 ha endisele XXtalumaale, mida ei saanud tagastada MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel, sest sellel maal asuva elamu omanik XX oli soovinud elamu juurde ostueesõigusega maad erastada. Tulekahju läbi hävis elamu. XXa pärijad loobusid elamu taastamisest ja erastamise nõudest ning maa jäi nn reformimata riigimaaks, millest oli võimalik endise XXtalumaast puuduolev 0,505 ha maad tagastada õigustatud subjektidele võrdsetes osades. 27.
  110. XXi surma järel omandas tema osa tagastatud kinnistust ja nõudeõiguse tagastamata maale XX, kes soovis tagastamata maa 0,2525 ha eest kompensatsiooni. XXile jäi valikuvõimalus, kas soovib maa tagastamist oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas, või soovib tagastamist nõudeõiguse osast suuremas osas, tasudes seejuures riigile XXile välja makstud kompensatsioonisumma. 27.
  111. Endised kinnistud ei kuulu automaatselt tagastamisele, vaid tagastatakse läbi maareformi toimingute. Tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks XXil esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. XX määratud tähtajaks menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud tagastamise tähtaja pikendamist. 27.
  112. Tartu maavanem andis XXile tähtaja 0,505 ha tagastamise või kompenseerimise seisukoha kujundamiseks kuni
  113. jaanuarini 2015 ja pikendas seda kuni
  114. märtsini
  115. Vastuseks XXi tütre
  116. märtsi
  117. a taotlusele pikendas maavanem tähtaega kuni
  118. juulini
  119. Tartu maavanem andis
  120. augusti
  121. a kirjaga nr 8-1/2376-1 nõusoleku Rõngu Vallavalitsuse
  122. novembri 2014 korralduse nr 245 jõustumiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  123. XX on esitanud kaebuse Rõngu Vallavalitsuse
  124. novembri
  125. a korralduse nr 245 ja
  126. oktoobri
  127. a vaideotsuse nr 268 tühistamiseks, Rõngu valla kohustamiseks välja andma haldusakti, millega XXile tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot.
  128. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  129. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 sätestab, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. 5 3-15-2985 Kohus leiab, et Rõngu Vallavalitsuse
  130. novembri
  131. a korraldus nr 245 ja
  132. oktoobri
  133. a vaideotsus nr 268 on õiguspärased ja vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
  134. Rõngu Vallavalitsus on vaidlusaluses
  135. novembri
  136. a korralduses nr 245 märkinud, et XXil oli õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka XXile kompenseeritud 0,2525 ha maad (tl 83). Samuti on korralduses selgitatud, et tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks XXil esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks (tl 83p). Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased.
  137. MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et maad ei tagastata, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja
  138. MaaRS § 9 lg 1 p 1 sätestab, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Vastustaja on kinnitanud (ja kaebaja ei ole suutnud tõendada vastupidist), et Rõngu vallale ei ole esitatud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele tagastamata MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel 0,505 ha (tl 88).
  139. Kaebaja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu
  140. juuni
  141. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 kohaselt tuleb kaebajale tagastada 48,505 ha XXkinnistust. Ringkonnakohus tühistas viidatud otsusega Rõngu Vallavalitsuse
  142. aprilli 2000 korralduse p-i 2, mille alusel otsustati jätta XXile ja XXile tagastataval maal asuva ning AS-le XX kuuluva 13,8 ha suuruse istanduse alune maa kuni
  143. jaanuarini 2008 AS XX kasutusse tulenevalt MaaRS § 121 lg-dest 3 ja
  144. Samas otsuses kohustati Rõngu Vallavalitsust endise XXkinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates. Seega tuli jõustunud kohtuotsuse alusel Rõngu Vallavalitsusel ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul lõpule viia õigusvastaselt võõrandatud XXtalumaa tagastamine ja esitada tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks avaldus Kinnistusametile. Tartu Ringkonnakohtu otsuses tehtud ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks tuli vallavalitsusel esmalt lõpule viia XXtalumaa tagastamismenetlus.
  145. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonnakomisjoni
  146. aprilli
  147. a otsuse nr 31/1-70 alusel oli Rõngu vallas XX külas asunud endise XX(endise kinnistu nr XX) talumaa suuruseks 48,505 ha ja tagastamise õigustatud subjektideks XX ja XX võrdsetes mõttelistes osades. Rõngu Vallavalitsuse
  148. mai
  149. a korralduse nr 142 p-i 1 kohaselt otsustati XXile ja XXile tagastada kaasomandisse 48 ha suurune maa-ala XXkatastriüksuse taastamiseks, kusjuures korralduse p-ga 4 otsustati jätta tagastamata maa suurusega 0,505 ha vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le
  151. Et Tartu Ringkonnakohus tühistas
  152. juuni
  153. a otsusega Rõngu Vallavalitsuse
  154. aprilli
  155. a korralduse nr 100 p-i 2 ning sellest tulenevalt tühistas Rõngu Vallavalitsus
  156. septembri
  157. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse
  158. aprilli
  159. a korralduse nr 100 ja
  160. mai
  161. a korralduse nr 142 p-i 2, on vallavalitsuse
  162. mai
  163. a korraldus nr 6 3-15-2985 142 muus osas kehtiv. XX ja XX ei olnud kohtus vaidlustanud tagastamisele kuuluva maa suurust, vaid üksnes Rõngu Vallavalitsuse
  164. aprilli
  165. a korralduse nr 100 p-i 2, millega muudeti Rõngu Vallavalitsuse
  166. mai
  167. a korraldust nr 142, mis puudutab AS-i XX maakasutusõigust.
  168. Kohus selgitas
  169. mai
  170. a jõustunud määruses kohtuasjas nr 3-16-382, ja jääb selle juurde ka praegu, et kohtu hinnangul ei tulene Tartu Ringkonnakohtu
  171. juuni
  172. a otsusest, et Tartu maakonnakomisjoni
  173. aprilli
  174. a otsusest nr 31/1-70 lähtuvalt kuulub tagastamisele 48,505 ha suurune maatükk. Et maa tagastamine toimub läbi maareformi toimingute ning tulenevalt Rõngu Vallavalitsuse
  175. mai
  176. a korralduse nr 142 p-st 1 on tagastatud maa suurusega 48 ha, on kohtu hinnangul tagastamismenetluse esemeks üksnes 48 ha suurune maatükk. Kuna kohus on seisukohal, et kohtuotsuse tegemise aja seisuga kuulus tagastamisele 48 ha endise XXkinnistust ning ülejäänud 0,505 ha kuulus kohtuotsuse tegemise hetkel mittetagastamisele, ei ole kohtu hinnangul asjakohased XXi väited 0,505 ha tagastamise menetluse osas.
  177. Rõngu Vallavalitsus esitas
  178. septembril 2001 kinnistamisavalduse, milles palus kinnistusraamatusse kanda XXi ja XXi nimele Tartu maakonnas Rõngu vallas XX külas asuva XXmaaüksuse. Kinnistusraamatust nähtub, et
  179. septembril
  180. a esitatud kinnistamisavalduse alusel on kinnistusraamatusse XXi ja XXi nimele kantud XXkinnistu, mille registriosa nr on 2345604 ning mis koosneb kahest katastriüksusest, mille katastritunnused on XXX, suurusega 12,2 ha, ja XXX, suurusega 35,8 ha. Seega on kohtu hinnangul tagastamismenetlus endise XXkinnistu 48 ha suuruse maatüki osas viidud lõpule.
  181. Rõngu Vallavalitsus oli kaebajale
  182. mai
  183. a kirjas nr 5-2/337-1 selgitanud, et XXa pärijad on loobunud maa erastamise nõuetest ja kaebajal on võimalik saada tagasi nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
  184. Vastustaja on
  185. septembri
  186. a korralduses nr 167 kaebajale selgitanud, et kui kaebaja taotleb MaaRS § 14 alusel maa tagastamist tema nõudeõiguse osast suuremas osas, koostab vallavalitsus enne maa tagastamise otsustamist võla suuruse määramise akti (tl 27). Õigustatud subjektile maa tagastamisel tema nõudeõigusest suuremas osas, on maa eest riigile tasumisele kuuluva võla suuruseks teistele õigustatud subjektidele Vabariigi Valitsuse
  187. juuli
  188. a määrusega nr 216 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ kohaselt maa ja maal kasvanud metsa eest määratud kompensatsiooni summa. Vastustaja kinnitas
  189. septembri
  190. a korraldusega nr 167 kaebaja nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl 27). Vastustaja koostas ka nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile tasutava võla suuruse määramise akti, milles on märgitud mh ka see, millisele arvelduskontole tuleb raha maksta (tl 29). Samuti selgitati kaebajale, et makse tasumist tõendav dokument tuleb esitada vallavalitsusele.
  191. Vabariigi Valitsuse
  192. veebruari
  193. a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p 56 sätestab, et kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos samas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega arvestusega, et tähtpäev on hiljemalt
  194. juuni
  195. a. Tähtaja pikendamise otsuses tuleb märkida maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks vajalike 7 3-15-2985 toimingute loetelu. Tähtaja pikendamisest teatatakse maavanemale. Maavanem edastab koondandmed talle esitatud informatsiooni kohta üks kord kvartalis Rahandusministeeriumile ja Maa-ametile. Pärast
  196. detsembrit
  197. a võib kohalik omavalitsus tähtaega pikendada üksnes maavanema nõusolekul. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse § 12 lg 7 alusel nõudest loobunuks ja maavanema nõusolekul lõpetab korraldusega tagastamismenetluse. Kui maavanem ei nõustu tagastamismenetluse lõpetamisega, pikendab kohalik omavalitsus tähtaega.
  198. Asja materjalidest nähtub, et Tartu maavanem kinnitas
  199. oktoobri
  200. a kirjaga nr 81/2962-2 XXtalumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni
  201. novembrini 2014 (tl 91). Vaidlust ei ole selles, et määratud tähtajaks õigustatud subjekt menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud ka tagastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et tegemist oli tähtajaga, mille möödalaskmise tagajärjeks oli isiku nõudeõiguse lõppemine. Maavanem on
  202. augustil 2015 andnud nõusoleku korralduse jõustumiseks.
  203. Kaebaja on taotlenud ka
  204. oktoobri
  205. a vaideotsuse nr 268 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
  206. Eeltoodud põhjustel jätab kohus XXi kaebuse Rõngu Vallavalitsuse
  207. novembri
  208. a korralduse nr 245 ja
  209. oktoobri
  210. a vaideotsus nr 268 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on korraldus nr 245 ja vaideotsus nr 268 seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks.
  211. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtul ei ole võimalik sundida oma ettekirjutusega vastustajat välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, kui see oleks vastuolus MaaRS § 6 lg 2 p-ga
  212. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõude.
  213. Kaebaja on esitanud ka nõude hüvitada talle kahju summas 5000 eurot. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. 8 3-15-2985
  214. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid, leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on käesolevas asjas täitmata, kuna kohtu hinnangul on vastustaja tegevus olnud õiguspärane.
  215. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.