1-16-7233/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-7233 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 21.06.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid D Ai elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu D A isikukood xxx Kaitsja Lembit Nirgi RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS §76, §761 lg 1 p 2, KrMS §426, §432, §383, §384 kohus MÄÄRAS: Jätta D A tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 98,40 eurot, sh tasu 40 eurot, sõidukulud 42 eurot ja käibemaks 8+8,40 eurot. Välja mõista D A´ilt menetlusekulud 98,40 eurot kaitsjatasu. D A´il tasuda kaitsjatasu 98,40 eurot 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700074567 ja selgitus „D A 1-16-7233 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D Ai elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.10.2016 kohtuotsusega KarS § 200 lg 1, § 121 lg 2p 3, § 404 lg 1, § 215 lg 2p 1, 2, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 5, 9, § 121 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 ja KarS § 65 ja § 68 kohaldamisega liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuu ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.05.2016 ja lõpp 13.09.
3. Kinnipidamisasutuses D Ai kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 26 korda karistatud distsiplinaarkaristused. Vabanemisel asub elama isa juurde aadressil xxx D. A on alaealine ja vanemate ülalpeetav. Ta on teinud suviti juhutöid isiklikku raha teenimiseks. Pere majanduslik olukord on rahuldav. Alates 01.12.2015.a tema isa on töötukassas arvele võetud. Isa on poja võlgnevused tasunud ja toetab teda rahaliselt vanglas. Vabanemisel on ka poega võimaluste piires nõus materiaalselt toetama. Kuriteod on pannud toime materiaalse kasusaamise eesmärgil. Enne vangistust xxx klassis. Hetkel xx klassis, on esinenud koolis puudumisi väidab, et on tervislikud probleemid. Vabanemisel soovib omandada põhiharidust. D. A on tarvitanud alkoholi ja proovinud kanepit. Kriminaalhoolduse ajal on D. A tarvitanud alkoholi. Diagnoositud sõltuvus 2015 aastal erinevate narkoainete kuritarvitamine. Nuusutas amfetamiini, seeni proovinud koksi ja extacyt. Ajavahemikul 01.10.2016-10.12.2016 osales xxx õiguisrikkujatele. 6.01.201614.03.2017 õppis riigikeele xxx Eksam sooritatud 81% Regulaarselt vestleb psühholoog ( 30.08.2016, 21.10 2016, 08.11.2016, 25.11.2016, 04.04.2017). 01.11.2016, 02.01.2017, 06.02.2017, 11.03.2017 ja 08.05.2017 toimusid vestlused kriminaalhooldajaga Kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Eelmised kuriteod seotud varguse ja narkootikumide omandamise- ning müügiga. Viimased kuriteod sooritas kasutades vägivalda. Kannatanute arv on väga suur. Kuriteoga on tekitatud füüsilist valu ja sellest tingitud rahalised kulud. Kuriteo soodusteguriks võib pidada majandusliku kasu saamine, grupi mõju. Vangla riskihindamise kohaselt D. A on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, materiaalse kahju tekitamises ja kahju tekitamises rahva tervisele narkootilise aine käitlemisega. Arvestades D Ai ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla D.Ai tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on D Ai elukohaks xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale J. Aile. Enne kinnipidamist D A on seal elanud ka varem. Isa J. A. andis nõusoleku, et kinnipeetav võib pärast enne tähtaegset vabanemist asuda elama antud aadressile. Isa on nõus D A´i toetama tema võimaliku vabanemise korral materiaalselt oma võimaluste piires. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud võimalust elektroonilise valveseadme paigutamiseks antud korteris ja selgus, et antud eluase vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. D Ai isale on selgitatud elektroonilise valve põhimõtteid ning ta andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Enne vangistust D A õpis xxx klassis. Kinnipeetaval oli probleeme käitumisega, õppimisega ja tundides osalemisega. Kinnipeetaval on xxx klassi haridust. Praegu Viru Vanglas õpib xxx klassis. Pärast võimaliku ennetähtaegse vabanemist D A soovib omandada põhiharidust xxx Kinnipeetav on tunnistanud, et varem tema väärtuste kohta kunagi pole mõelnud ja hakanud oma käitumist analüüsima ainult siis kui saabus vanglasse seal on aru saanud, et iga teol on oma tagajärg. 2 D A on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo, rikkus alkoholi/narkootikumide tarvitamise keeldu, ei täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt ning kriminaalhooldusametnik hindas katseaja kulgu negatiivseks. Vabaduses on suurimaks riskifaktoriks alkoholi kuritarvitama hakkamine. Kriminaalhoolduseajal on D A tarvitanud alkoholi. Seoses sellega kohus määras D Aile Harju Maakohtu 20.04.2016.a. kohtuotsusega nr 1-15-7623 mõistetud katseajaks lisakohustuse – 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest pöörduda psühhiaatri poole ja läbida alkoholivastane kuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Vastusest päringule psühhiaatripolikliinikust selgub, et D A`il oli broneerinud psühhiaatri vastuvõtule aeg 13.02.2015, vastuvõtule ei tulnud ega teatanud mitteilmumisest. Prokurör kirjalikult esitatud seisukohana on D Ai vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. D A taotleb ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, millest oli palju kasu. Vabaduses on käinud psühhiaatri juures, kuid ravi jäi saamata. Ka praegu suhtleb psühholoogi ja psühhiaatriga. Vabaduses ootab teda isa, hakkab elama tema juures. Vanade tuttavatega ei hakka vabaduses suhtlema. Leiab endale uusi sõpru. Hindas ümber oma senist käitumist, tegi enda jaoks õigeid järeldusi. Soovib jätkata õppimist ja minna kutsekooli. Soovib rohkem olla vanematega koos. Distsiplinaarrikkumised ei olnud olulised. Kaitsja toetab oma kaitsealuse vabastamist elektroonilise valve alla. Ei ole otstarbekas jätkata isiku kinnipidamist, vabaduses on vajalikud tingimused tagatud, järelevalve, isegi el. järelevalve ja isikul läbitud arvukalt sotsiaalprogramme. Tal on koostöö psühhiaatriga ja see jätkuks peale vabanemist. Tal on plaanis edasi õppida, lõpetada xxx klassi ja minna edasi kutsekooli. Ilmselt on olnud sõprade mõju, mõjutatavus, aga isik ei kavatse nendega enam suhelda. Õppinud oma käitumist analüüsima, kontrollima. Soovib jätkata seaduskuulekat elu. Prokuröri seisukoht on vastuoluline. Prokurör Marika Kreutzberg toetab minu kaitsealuse vabanemist, et vabastamine on põhjendatud ja otstarbekas, kuid pärast nõustub prokurör Viru vangla arvamusega. Koostöö Viru vanglaga ei ole õnnestunud. On väga palju positiivset, palub kohtul seda kaaluda ja kaitsealune range kontrolli alla enne tähtaega vabastada. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et D Ai tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76-1 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. D A kannab Harju Maakohtu 14.10.2016 kohtuotsusega mõistetud karistust ning kaheksateistkümneaastaseks saab ta 15.11.
4. Seega süütegude toimepanemise ajal oli ta (ja praegu on ka) noorem kui kaheksateistkümneaastane. D A kannab Harju Maakohtu 14.10.2016 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust - 2 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust alates 09.05.2016 ja käesolevaks ajaks ta on ära kandnud poole mõistetud vangistusest ning vastavalt KarS § 76-1 lg 1 p 2 võib teda tingimisi ennetähtaega vabastada. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida 3 võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D Ai isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Seega formaalsed eeldused on täidetud. Samas kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. D A nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 26 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Kohus ei nõustu süüdimõistetu seisukohaga, et tegemist oli ebaoluliste rikkumistega. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi oli korduvalt määratud nii ebaviisaka käitumise kui süütamisvahendite, korralduse mitteallumise, uputuse tekitamise, ähvardamise, keelatud esemete valdamise ja ametniku suhtes ebatsensuurse ja solvava väljendi kasutamise eest. Kohtu arvates tegemist on raskete distsiplinaarrikkumistega ning nende rohkus ja korduvus näitab pigem seda, et D. A ei suuda käituda õiguspäraselt isegi kinnipidamisasutuse tingimustes. D A on kriminaalkorras karistatud teist korda ning vangistust kannab esmakordselt. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata mõistetud karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist ega täitnud käitumiskontrolli nõudeid, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et D A rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega võib järeldada, et D Ai puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu tema ohtlikkust ühiskonnas ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik alandada. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla riskihindamise kohaselt D. A on ohtlik avalikkusele. Kohus hindab positiivselt, et D A on vangistuse ajal õppinud ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Selles mõttes ei ole küllaldane ka elektrooniline järelevalve. D A kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel ning eri- ja üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D Ai vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb mõista D. A’i käest välja, võimaldades kulude tasumist 12 kuu jooksul. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Deniss Minzatov 5