Tsiviilasi nr 2-16-15939 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-15939 Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspu

§ 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 100

lg 4 järgi elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Eeltoodud sätete järgi tuleb üldreeglina alaealise lapse elatisehagi vanema vastu alates hagi esitamisest pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras rahuldada, va juhul, kui esinevad

§ 2(4) Tsiviilasi nr 2-16-15939 102 sätestatud asjaolud.

See ei tähenda aga seda, et ka hagiavalduse esitamisest eelneva aja eest esitatud elatisenõue (edaspidi tagasiulatuv elatisenõue) tuleks alati rahuldada. Maakohus viitas, et

§ 108

sätestatu mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse olukorda. Ringkonnakohtu arvates võib maakohtu otsusest järeldada, et tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata jätmisel arvestas kohus sellega, et kostja isadus lapse suhtes ei olnud sellel ajal tuvastatud, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on nimetatud ajal kostjalt elatist nõudnud. Maakohtu seisukohaga tuleb nõustuda. Asjast ei nähtu väited, et enne hagiavalduse esitamist on hageja ülalpidamiseks elatist nõutud. Hageja seadusliku esindaja kirjast (tlk 66) võib aru saada, et kostjalt on nõutud vaid enne lapse sündi remondi tegemist. Hageja seaduslik esindaja väljendas (tlk 68), et tagasiulatuva elatisenõude põhjuseks on see, et hageja seaduslikul esindajal lõpeb vanemahüvitis, mistõttu tuleb samaväärse elustandardi jätkamise võimaldamiseks kostjal tasuda tagasiulatuv elatisesumma. Nimetatud põhjendus ei ole tagasiulatuva elatise nõudmisel asjakohane. Elatise eesmärgiks on tagada lapse igapäevane ülalpidamine. Seega, kui lapse vajadused on suuremad, kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma ja/või mõlema vanema varanduslikku olukorda arvestades tuleks kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise võrdsuse põhimõttest, tuleb edasiulatuva elatisenõude esitamisel eeltoodud asjaoludega arvestada ning need esile tuua.

1. Kostja loetles vastuses hagile oma sissetuleku ja kulutuste suuruse, avaldades ka selle, et kostjal on veel üks alaealine laps, kellele ta peab elatist tasuma. Kostja lisas vastusele oma arvelduskonto väljavõtte. Hageja oma väiteid, et kostja sissetulek on suurem väidetust ei tõendanud. Eeltoodut arvestades leidis maakohus kokkuvõtvalt õigesti, et tagasiulatuva elatisenõude rahuldamiseks alus puudub.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ka osas, milles hageja vaidlustab maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust. Hageja esitas isaduse tuvastamise ja elatise nõude. Elatise nõudes võttis kostja hagi õigeks ning vaidlus jätkus vaid seetõttu, et hageja nõudis elatist tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest. Kostja vastusest hagile ei saa teha ka järeldust, et kostja vaidles isaduse tuvastamise nõudes hagile vastu. Asjas teostati poolte ja hageja seadusliku esindaja poolt kohtuväliselt DNA ekspertiis. Antud asjaoludel oli selle esitamine ringkonnakohtu arvates maakohtule vajalik, sest TsMS § 440 lg 4 järgi ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seetõttu on maakohtu lõppjäreldus sellest, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda põhjendatud, hoolimata TsMS § 164 lg 11 sätestatust. Maakohtule ei saa ette heita, et ta määras menetluskulude jaotuse kogu hagi lõpplahendit arvestades. Küll tuleb apellatsioonkaebus põhjendatuks lugeda, et maakohus rikkus menetluskulude jaotust otsuses põhjendades TsMS § 442 lg-t 8, jättes viitamata asjakohastele normidele ning jättes piisaval määral otsustuse põhjendamata, kuid see asjaolu ei toonud ringkonnakohtu arvates kaasa kokkuvõtvalt ebaõiget lõpplahendust.
3. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu 3