Obsah (6)

§ 407§ 444§ 367§ 163§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-16-126789 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-126789

§ 407

lg 1 alusel 14.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist viivisenõude osas. Osas, milles kohus hagi põhivõlgnevuse summas 402,90 eurot ja võla sissenõudmiskulude summas 45 eurot osas rahuldab, kohus otsust ei põhjenda.

1. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,15% päevas. Kohus leiab, et nimetatud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja väljamõistetavat viivist tuleb vähendada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-16 p-de 17-18 kohaselt tuleks eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud 2 Tsiviilasi nr 2-16-126789 viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on nõudnud viivist määras 0,15% päevas. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär alates oktoobrist 2015 on olnud vahemikus 8-8,05% aastas. Hageja taotletud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas (0,15 X 365 = 54,75) ületab seadusjärgset viivisemäära vähemalt 6,7 korda. Seega on viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt hageja taotletud viiisemäär ebamõistlikult suur ning välja mõista tuleb viivis seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja arvestada viiviseid alates viimase arve maksetähtpäevast 18.03.2016 kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni 21.03.
2. Seadusjärgses määras viivis perioodil 18.03.2016 kuni hagi esitamiseni 21.03.2017 summalt 402,90 eurot on 32,48 eurot.

§ 367

kohaselt rahuldab kohus ka hageja taotluse seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates kohtusse hagi esitamisele järgnevast päevast 22.03.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud 16.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kogunõue ehk põhivõlgnevus + sissenõutavaks muutunud viivis + sissenõudmiskulu oli hagi kohaselt 669,70 eurot (402,90 + 221,80 + 45 = 669,70), mille kohus rahuldas 480,38 euro ulatuses (402,90 + 32,48 + 45 = 480,38). Seega rahuldas kohus hagi ligikaudu 72% ulatuses. Vastavalt tuleb jagada ka menetluskulud, millest jätta 72% kostja kanda ja 28% hageja enda kanda. 17. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 675 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (

§ 175lg 1).

1. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 144 eurot (72% 200 eurost).
2. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3