KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-5830

) § 80 lg-le

1. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks avaldanud tahet, et töötaja töö tegemist ei jätkaks. Seega saab lugeda töölepingu tähtajatuks. Kostja vastuväited, et töötaja jätkas üksnes tööde tegemist, millega ta tähtajaks valmis ei jõudnud, ei oma tähendust, kuna töösuhe ei ole suunatud kindla tulemuse saavutamisele, vaid tööprotsessile. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli töösuhe
2. augustist 2015 kuni
3. oktoobrini
4. Maakohus leidis, et olukorras, kus on olemas kirjalik leping, milles töötasu suurus on kokku lepitud, tuleb eelduslikult lähtuda sellest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema vastupidiseid väiteid. Tööde hinnatabel selliseks tõendiks ei ole, kuna sellest ei nähtu poolte tahet, et seal toodud summad oleksid tasu töö eest. Seega oli hageja kokkulepitud brutotöötasu ajavahemiku
5. juuli kuni
6. august 2015 eest 1905 eurot 8 senti. Samas ei ole pooled sõlminud kirjalikku lepingut tööde tegemiseks pärast
7. augustit
8. Arvestades seda, et tööleping muutus

§ 80lg 3 järgi tähtajatuks, jäid kokkulepitud tingimused 3 (sh töötasu) samaks.

Kui lähtuda kostja esitatud tööajatabelitest, tegi hageja kuni

1. augustini 145 töötundi, mis teeb tunnitasuks 13 eurot 14 senti. Tööajatabelite kohaselt tegi hageja pärast
2. augustit 134 töötundi, mis teeks brutotöötasuks 1760 eurot 76 senti. Samas on hageja tuginenud asjaolule, et töötasu kokkulepe netotasuna oli aja eest pärast
3. augustit 2015 üksnes 805 eurot. Maakohus luges 805 eurot netotasuna lepingujärgseks tasuks ajavahemiku eest pärast
4. augustit
5. Brutotasuna on see 1043 eurot 83 senti. Hageja kokkulepitud brutotöötasu oli seega 2948 eurot 91 senti (1905 eurot 8 senti + 1043 eurot 83 senti). Kostja on väitnud ja hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, et kostja on tasunud töötasu kokku brutosummana 1865 eurot 83 senti. Seega on kostja jätnud tasumata 1083 eurot 8 senti. Hageja ei ole tõendanud ületundide tegemist, mistõttu kohus jättis nõude 589 euro 67 sendi suuruse ületunnitasu saamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja brutotasuna 1043 eurot 83 senti, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja vastav nõue rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu kostja maakohtuga selles, et algselt tähtajalisena sõlmitud tööleping muutus pärast
7. augustit 2015

§ 80lg 3 alusel tähtajatuks.

Töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on töövõtuleping loetud tähtajaliseks. Töölepingu tähtaeg tuleneb lepingu p-st 2.1 ja oli seotud konkreetsete fassaaditööde valmimisega Mikitamäe koolimaja objektil. Kuna

1. augustiks 2015 tööd valmis ei saanud, töölepingu tähtaeg ei saabunud ning tööleping lõppes tähtaja möödumise tõttu alles
2. oktoobril
3. Sellega on nõustunud ka hageja, sest ta ei esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule nõuet tuvastada tähtajatu töölepingu ülesütlemise tühisus. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et perioodil
4. juuli 2015 kuni
5. august 2015 oli brutotasuna kokku lepitud 1905 eurot 8 senti. Tegemist on kogu töötasuga töölepingu p-s 2.1 nimetatud fassaaditööde teostamise eest (tükipalgasüsteem). Tööajatabelitest nähtub, et isikud ei töötanud täistööajaga ning neil oli õigus iseseisvalt otsustada, millal nad oma tööülesandeid täidavad. Töötasu arvestamise metoodika oli hagejale arusaadav, mida kinnitavad ka tema selgitused hagiavalduses. Hageja on omaks võtnud, et brutotasuna on kostja tasunud talle 1865 eurot 83 senti ning jooksvalt (
6. aasta juulis – oktoobris) ei esitanud hageja ühtegi nõuet, mis kinnitab seda, et pooltel oli kokkulepe tüki-, mitte ajatasus. Hageja nõude kujunemine ei olnud kostjale jälgitav. Hageja ei ole oma nõude põhistusena esitanud arusaadavat selgitust, arvestust ega tõendit. Hageja on püüdnud oma nõude õiguspärasusele tugineda fassaadi remonditööde abil, kuid tegemist pole töölepingu dokumendiga. Maakohus kohustas hagejat esitama selgitused nõude kujunemise kohta, kuid hageja ei teinud seda ega ilmunud kohtuistungile. Ekslik on maakohtu eeldus, mille kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et perioodil
7. augustist 2015 kuni
8. oktoobrini 2015 on tunnitasuks 13 eurot 14 senti ning seega on tasumata 1760 eurot 76 senti. Kuna hageja sisuliselt loobus oma nõude põhistamisest, on otsus selles osas üllatuslik. Põhjenduste puudumine ja hagi aluseks olevate asjaolude põhjendamata jätmine on viinud selleni, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja tuletas ebaõigesti töötasu. Maakohus pole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja väitega, mille kohaselt on kogu töötasu hagejale välja makstud. 4 Maakohus on väljunud hagi piiridest. Hagiavalduse p-s 2 on nn II osa fassaaditööde saamata jäänud töötasu nõudena märgitud 498 eurot 5 senti (bruto), mitte 805 eurot (neto), nagu märkis maakohus. Kuna hagiavalduses puudusid olulisel määral põhistused ja tõendid ning hageja ei esitanud kohtu nõudmisel ka omapoolseid selgitusi ning jättis kohtuistungile ilmumata, ei saa praegusel juhul asja sisuliselt lahendada. Maakohus oleks pidanud jätma hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Hageja rahaliste nõuete rahuldamata jätmise korral tuleks muuta menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.
9. Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
11. novembri 2016 otsus tuleb tühistada osaliselt väljamõistud töötasu suuruse, rahuldamata jäetud hagi ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja kostjalt hageja kasuks töötasu 521 eurot 92 senti ja jätab rahuldamata hagi töötasu 521 eurot 92 senti ületavas osas. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
12. novembri 2016 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning seetõttu ringkonakohus TsMS § 651 lg 1 alusel ei kontrolli maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagi rahuldamata jätmise osas.
13. Kostja väite järgi ei muutunud algselt tähtajalisena sõlmitud tööleping pärast
14. augustit 2015

§ 80lg 3 alusel tähtajatuks.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole kaebuses vaidlustanud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli 06.07.2015 kuni 15.10.2015 töölepinguline suhe. Kostja on vaidlustanud maakohtu seisukoha, et 06.07.2015 sõlmitud tööleping muutus pärast 15.08.2015

§ 80lg 3 alusel tähtajatuks.

Lähtuvalt kaebuse piiridest puudub vajadus võtta seisukohta selle kohta, kas poolte vahel 06.07.2015 sõlmitud leping oli töövõtuleping (nagu leping on pealkirjastatud) või tööleping, s.o vaidlust ei ole selles, et kohaldamisele kuuluvad

sätted.

§ 9

lg 1 kohaselt tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Antud juhul sõlmiti tähtajaline tööleping fassaaditööde tegemiseks (tl 6-9). Pärast töölepingus märgitud lepingu lõppemise tähtaega 15.08.2015 fassaaditööd kestsid, s.o hageja jätkas fassaaditöödega kuni 15.10.

1. Ebaõige on siinkohal kostja väide, et lepingu p-st 2.1 tulenevalt oli töölepingu tähtaeg seotud konkreetsete fassaaditööde valmimisega Mikitamäe koolimaja objektil ning kuna
2. augustiks 2015 tööd valmis ei saanud, siis tööleping lõppes tähtaja möödumise tõttu alles
3. oktoobril
4. Lepingu p-s 2.2 on selgelt sätestatud lepingu tähtaeg 06.07.2015 kuni 15.08.
6. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nii hageja kui kostja poolt esitatud asjaolusid, saab asuda seisukohale, et pooled pikendasid kokkuleppel tähtajalist töölepingut kuni 15.10.
7. Iseenesest on sellise suulise tähtajalise töölepingu pikendamisega rikutud vorminõudeid (

§ 4

lg 2), kuid 5 samas ei too see asjaolu kaasa tähtajalise töölepingu pikendamise tühisust ega muuda tähtajalist töölepingut tähtajatuks.

§-st 10 tulevat tähtajalise töölepingu pikendamise piirangut asjas ei esine. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et sellest, kas poolte vahel oli tähtajaline või tähtajatu tööleping ei sõltu hagi rahuldamine või mitterahuldamine. Hagi on esitatud kostja vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks ning saamata jäänud töötasu suuruse tuvastamisel ei ole tähtsust asjaolul, kas tööleping oli tähtajaline või tähtajatu.

1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et perioodil
2. juuli 2015 kuni
3. august 2015 olid pooled brutotasuna kokku leppinud 1905 eurot 8 senti ning kostja väide, et tegemist on kogu töötasuga fassaaditööde eest (s.o töötasu hõlmab ka perioodi
4. august 2015 kuni
5. oktoober 2015) on alusetu. Töölepingu p 2.
6. järgi oli hagejad tööks fassaaditööd, mida ta pidi teostama perioodil 06.07.2015 kuni 15.08.2015 (lepingu p 2.2.), ning töö teostamise eest leppisid pooled kokku tasus 1905 eurot 8 senti (lepingu p 4.1.). Kostja väite kohaselt oli tal hagejaga kokkulepe tükitöötasus, sest töölepingu järgi pidi hageja saama konkreetsete fassaaditööde eest 1905 eurot 8 senti. Ringkonnakohus märgib, et kostja selline väide on paljasõnaline, sest toimikus olevast Mikitamäe koolimaja fassaadi remondi hinnatabelist (tl 10) nähtub töö kirjeldus, töö maht ja ühiku hind, kuid ei töölepingust ega hinnatabelist ei selgu, milliseid töid ning kui suures mahus pidi teostama konkreetselt hageja ajavahemikul 06.07.2015 kuni 15.08.
7. Asja materjalidest nähtuvalt töötasid Mikitamäe koolimaja fassaadi remonditöödel ka teised töötajad, mitte üksnes hageja. Lisaks eeltoodule on kostja ise esitanud kohtule tööajatabelid juuli 2015, august 2015 ja september 2015 kohta (tl 56-58), s.o kostja on pidanud tööajaarvestust hageja töötamise kohta. Kuna toimikus olevate andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas poolte vahel oli kokkulepe tükitöötasus (ja kui oli, siis millest lähtuvalt seda arvestati), siis on maakohus õigesti võtnud teiste andmete puudumise tõttu töötasu arvutamisel aluseks kostja poolt esitatud tööajaarvestuse. Asjaolu, et kostja väitel ei esitanud hageja 2015 juulis – oktoobris töötasunõuet, ei kinnita poolte kokkulepet tükitöötasus.
8. Õige on kostja väide, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud TsMS §-i 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Hagiavalduses (tl 24-26) on hageja jaganud fassaaditööd kaheks osaks – I osa tööd kestsid 06.07.2015 – 15.08.2015 ning selle eest jäi tal saamata töötasu 889 eurot 36 senti. II osa fassaaditöödest tegi ta 16.08.2015 – 15.10.2015 ning selle eest jäi tal saamata töötasu 498 eurot 5 senti. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et hageja ei ole esitanud oma töötasunõude kohta maakohtule selget ja arusaadavat arvestust (vaatamata kohtupoolsele nõudmisele). Seetõttu ei ole arusaadav tema nõue ajavahemiku 06.07.2015 – 15.08.2015 eest töötasu 889 euro 36 sendi saamiseks, samuti II osa fassaaditööde eest ajavahemikul 16.08.2015 – 15.10.2015 eest 498 euro 5 sendi saamiseks. Samas aga lähtudes töölepingus kokkulepitud töötasust ning kostja poolt esitatud tööajatabelitest, saab asuda seisukohale, et hageja nõue töötasu saamiseks ajavahemiku 16.08.2015 – 15.10.2015 eest summas 498 eurot 5 senti on õigustatud (töötasu jääb tunduvalt allapoole kokkulepitud töötasu ja reaalselt töötatud aja korrutise summat).
9. Töölepingu kohaselt leppisid pooled kokku töötasus 1905 eurot 8 senti ning täiendavalt töötatud ajavahemiku 16.08.2015 – 15.10.2015 eest on hagejal õigus saada töötasu 498 eurot 5 senti, kokku on töötasu suuruseks 2403 eurot 13 senti (1905,08+498,05=2403,13). Kostja on tasunud hagejale 1865 eurot 83 senti (tl 55), seega tuleb kostjalt veel täiendavalt välja mõista hageja kasuks saamata jäänud töötasu 537 eurot 30 senti (2403,13-1865,83=537,30). 6
10. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (rahuldatakse 26% ulatuses), jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 26% ulatuses kostja kanda ja 74% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda (apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 50% ulatuses). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson