Obsah (6)

§ 65§ 67§ 37§ 135§ 137§ 101

2-17-10329 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10329

) § 64 kohaselt võib abikaasade vastastikusel kokkuleppel abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. Tulenevalt

§ 65

lg-st 1 võib abielu lahutada ka kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Seejuures sätestab

§ 67lg 1, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 67

lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

§ 37

lg 1 teine lause sätestab seejuures, et abikaasa võib kohtule esitada ühisvara jagamise taotluse juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kohus on käesoleval juhul seisukohal, et taotlejale ei ole abielu lahutamiseks hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik määrata professionaalset esindajat, kuivõrd taotleja on võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt. Taotleja probleemi on võimalik lahendada kõige otstarbekamalt taotlejal endal, esitades selleks kohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes (või nt hagiavalduse abielu lahutamiseks koos ühisvara jagamise nõudega). Kohus leiab, et nimetatud nõudes menetlusdokumendi koostamine ei nõua taotlejalt juriidilisi eriteadmisi. Antud hagiavalduse kohtule esitamiseks on taotlejal vaja täita vastav hagiavalduse vorm, mis on taotlejale avalikult http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentidekättesaadav kohtu veebilehel: vormistamisest. Vormile tuleb lisada taotleja seisukohti põhistavad tõendid. 5. Täiendavalt soovib taotleja riigi õigusabi lapse hooldusõiguse määramise ja lapsele elatise väljamõistmiseks. Seoses eeltooduga peab kohus vajalikuks taotlejale selgitada järgmist. Vanema õiguste äravõtmist reguleerib

§ 135

. Antud paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus selgitab siinkohal, et olukorras, kus lapse isa ei võta nt osa lapse elust ega ole teda materiaalselt toetanud, ei tähenda seda, et sellega oleks lapsele (

§ 135tähenduses) reaalselt ohtu põhjustatud.

Sellisel juhul lapse isalt hooldusõiguse äravõtmiseks seega seaduslik alus puudub. Samas on taotlejal võimalik taotleda kohtult ühise hooldusõiguse lõpetamist. Seoses eeltooduga 2 2-17-10329 juhib kohus taotleja tähelepanu, et Riigikohus on 07.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11 (p-s 21) selgitanud, et vanemate lahuselu korral võiks (otsustusõiguse üleandmise asemel) vaadata vanemate ühise hooldusõiguse tervikuna ümber ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks on kummalgi hooldusõigust omaval vanemal

§ 137

lg 1 järgi õigus taotleda lahuselu korral kohtult hagita menetluses seda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus selgitab siinkohal, et kui kohus annab ühele vanemale ainuhooldusõiguse, ei ole teisel vanemal enam lapse hooldusõigust, sh õigust määrata lapse viibimiskohta ega otsustada lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi ega esindada last neis küsimustes.

§ 137

lg 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus on seisukohal, et ka hooldusõiguse määramise küsimust on võimalik lahendada kõige otstarbekamalt taotlejal endal, esitades selleks kohtule avalduse lapse hooldusõiguse (osaliseks või täielikuks) lõpetamiseks (või hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks). Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendi koostamine ei nõua taotlejalt juriidilisi eriteadmisi. Seejuures on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita menetluses lahendatavad perekonnaasjad. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjade selgitamise kohustus. Seega on vastav menetlus õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma. Samuti, kui avalduses on menetlemist takistavad puudused, siis kohus viitab neile ning selgitab, kuidas avalduses esinevaid puudusi kõrvaldada. 6. Seejuures ei ole ka lapsele elatise välja nõudmiseks lapse isalt kohtu hinnangul vajalik määrata taotlejale professionaalset esindajat. Taotlejal on võimalik antud probleemi lahendada kõige otstarbekamalt endal, esitades kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisenõudes või hagiavalduse lapse isa vastu lapse kasuks elatise väljamõistmiseks. Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada kohtule üksnes elektrooniliselt portaalis E-toimik (https://www.e-toimik.ee/) või infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee (https://www.ria.ee/x-tee/) kaudu. Samas ei või aga maksekäsu kiirmenetluses nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt (TsMS § 491 lg 1). Samuti ei toimu maksekäsu kiirmenetlust olukorras, kus igakuine nõutav elatis ületab

§ 101lg-s 1 nimetatud määra üle 1,5 korra (Ts

MS § 491 lg 2).

§ 101

lg 1 sätestab nimelt, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Muu hulgas ei toimu maksekäsu kiirmenetlust ka juhul, kui võlgnik ei ole kantud lapse vanemana lapse sünniakti (TsMS § 491 lg 11). Kohus juhib tähelepanu, et kui maksekäsu esitamise eeldused ei ole täidetud, tuleb elatise nõudmiseks esitada kohtule hagiavaldus. Seejuures ei nõua ka nimetatud elatishagi koostamine taotlejalt juriidilisi teadmisi. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise hagi lahendamiseks on kohtul vajalik hinnata ühelt poolt hageja (lapse) põhjendatud vajadusi ning teiselt poolt kostja (isa) varalisi võimalusi. Nimetatud asjaolude väljatoomiseks ei ole kohtu hinnangul vajalik kvalifitseeritud esindaja abi. Elatishagi esitamiseks on taotlejal vaja täita vastav hagiavalduse vorm, mis on taotlejale avalikult kättesaadav kohtute veebilehel: http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Vormile tuleb lisada seisukohti põhistavad tõendid. 3 2-17-10329

1. Lisaks eeltoodule ei ole kohtu hinnangul vajalik taotlejale määrata professionaalset esindaja ka võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule esitamiseks. Taotlejal on võimalik antud probleemi lahendada kõige otstarbekamalt endal, võttes arvesse järgnevat. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamist võib taotleda võlgnik, kelle elukoht on Eestis ja on seda olnud vähemalt kahe aasta jooksul enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 4 lg 2). Avaldus esitatakse võlgniku enda elukoha asukohajärgsele maakohtule (VÕVS § 9). Abikaasad võivad esitada võlgade ümberkujundamiseks ühise avalduse. Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata (VÕVS § 10 lg 4). Kohus selgitab, et üldjuhul on abikaasade vahel tegemist varaühisuse põhimõttega (ühisvara) ning perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad ühiselt. Kohus juhib tähelepanu, et võlgade ümberkujundamise avalduse esitamiseks on taotlejal vaja täita avalduse vorm, mis on taotlejale avalikult kättesaadav http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentidejärgmisel kohtu veebilehel: vormistamisest. Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada, et üldjuhul peaks võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses hakkama saama nõustajat kaasamata. Kui aga ilmneb, et võlgnik ei suuda nt võlausaldajate ja kohustuste paljususe tõttu iseseisvalt ümberkujundamiskava koostada, siis on tal võimalus võlgade ümberkujundamise avalduses märkida seisukoht nõustaja määramiseks kohtu poolt. Sellisel juhul ei pea võlgnik võlgade ümberkujundamise avaldusele ümberkujundamiskava lisama, sest selle koostamist taotletakse nõustaja kaasabil. Täiendavad selgitused avalduse täitmise ja seal nõutavate andmete kohta on taotlejale kättesaadavad järgmisel veebiaadressil: http://www.juristaitab.ee/et/juhendid/volgade-umberkujundamise-avaldus. Muu hulgas peab kohus vajalikuks märkida, et VÕVS § 5 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus rõhutab, et hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjade selgitamise kohustus, mistõttu on vastav menetlus õigusnormidega taotluslikult kujundatud just selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma. Olukorras, kus avalduses on menetlemist takistavad puudused, siis kohus viitab neile ning selgitab, kuidas avalduses esinevaid puudusi kõrvaldada.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, kuna isik on ise võimeline oma õiguseid kaitsma. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu kohtule avaldatust ka RÕS § 7 lg-s 3 sätestatud olukorda, kus õigusabi võib anda ilma RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, nimelt et advokaadi abi oleks asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
3. Kuna käesoleval juhul esinevad riigi õigusabi seaduses sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus põhjendatuks analüüsida taotleja majanduslikku seisundit. Kui edaspidises tsiviilasja menetluses selgub siiski õigusabi vajadus (ilmneb menetluse komplitseeritus), on taotlejal õigus esitada vastava tsiviilasja raames kohtule uus põhistatud taotlus riigi õigusabi saamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4