Obsah (4)

§ 112§ 203§ 111§ 110

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1772 Haldusasi Kalle Tiivel´i esialgse

§ 112

lg 1 p 1 sätestatud piirangu tõttu võimalik vabastada 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Kalle Tiivel esitas
2. septembril 2017 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. augusti
4. a määrus. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab taotluse esitaja seda, et teda ei vabastatud riigilõivust esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5. Tartu Halduskohus võttis
6. septembri
7. a määrusega K. Tiiveli määruskaebuse Tartu Halduskohtu
8. augusti
9. a määruse resolutsiooni punktile 1 menetlusse, jättis selle rahuldamata ja esitas Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et K. Tiiveli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
11. augusti
12. a määrus, millega halduskohus jättis rahuldamata K. Tiiveli taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 4,

§ 203lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud

§-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

1. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil
2. aprillist kuni
3. augustini
4. a. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja teinud lubatud mahaarvamised: kohustuslikud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi, tasumised elektri eest ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi (RKÜKo
5. aprill 2016, nr 3-3-1-35-15). Kaebajal puuduvad muud

§ 112

lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel, teised väljaminekud kaebaja isikukontolt on seotud kaupluses tasumisega. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa menetlusabi taotluse lahendamisel hilisemalt tuvastada, kes ja mis otstarbel on kinnipeetava vanglasisesele vabakasutuskontole raha kandnud. 8. Seega on halduskohus õigesti arvutanud esialgse õiguskaitse taotleja kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 34,44 eurot. Kuna esialgse õiguskaitse taotluselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa K. Tiivelile tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 menetlusabi anda.

§ 112

lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kaebajal riigilõivu tasumist ka osamaksetena, sest riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on üks menetlusabi liike (

§ 110

lg 1 p 2) ja

§ 112

lg 1 p 1 välistab sellises olukorras igasuguse menetlusabi, sealhulgas ka perioodiliste maksetena tasutava riigilõivu tasumise menetlusabi andmise. Samuti ei näe halduskohtumenetluse seadustik ette määruskaebuses soovitud võimalust riigilõivu tasumiseks kohtule garantiikirja esitamisega. Riigilõivuseaduse § 9 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist ja sama seaduse § 9 lg 2 kohaselt tasutakse riigilõiv Eestis käibel olevas rahas. 9. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar