lg 1 sätestab osaniku õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.
lg 2 järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seadus ei näe ette, et osanik peaks põhistama teabe saamiseks oma õiguslikku huvi või põhjendama seda muul viisil. Osaniku teabeõigus on osaniku oluliseks mittevaraliseks õiguseks, mis võimaldab osanikul saada informatsiooni oma investeeringute kohta, aitab osanikul otsustada koosolekutel hääletamise üle ning on ka vähemusõiguste rakendamise informatiivseks eelduseks. Kuna seadus piiritleb osanike teabeõiguse vaid kahju tekkimisega osaühingule, on seadusandja eeldanud osaniku huvi teabe vastu. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest
Nii ei ole teabe andmisest keeldumiseks üldjuhul piisav see, et osanik omab osalust konkureerivas äriühingus. Samas võib tekkida reaalne oht osaühingu huvidele näiteks siis, kui nõutud teave või dokumendid sisaldavad ärisaladust, mille osanikule avaldamisel on asjaolusid hinnates tõenäoline, et osanik võib neid ühingu huvide vastaselt ära kasutada. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui osanikul on konkureerivas äriühingus suurem varaline huvi ning teabenõue esitati eesmärgil arendada konkureerivat äriühingut. Teabenõude esitamine ei tohi olla pahausklik. Muu hulgas ei ole lubatav teabenõude esitamine eesmärgiga koormata juhatuse tegevust. 7.
lg 3 sätestab, et osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Nimetatud säte määrab tähtaja kohtule avalduse 3 esitamiseks alates keeldumisest teadasaamisest või teabetaotlusele vastamata jätmisest. See tähendab, et avalduse esitamine kohtule juhatuse kohustamiseks teavet anda on võimalik alati, kui juhatus on jätnud teabe andmata või ei ole teabenõudele vastanud ja on järgitud
Varasem, juba kohtumenetlusse võetud juhatuse keeldumine teabe andmisest, ei piira juhatusele uue teabenõude esitamist. Arvestades asjaolu, et osaühing on väike ja suletud kapitaliühing, võib teabenõuete sagedam esitamine olla mõistlik. Osanik võtab reeglina äriühingu juhtimisest osa rohkem, kui aktsionär. Võttes arvesse eeltoodut, on maakohus ebaõigesti jätnud avalduse osaliselt menetlusse võtmata ning maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 ja selle alapunktid tuleb tühistada ja saata avaldus menetlusse võtmata jäetud osas menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et osa teabenõuded on esitatud konkreetse ajahetke seisuga teabe saamiseks ning avaldaja saab täpsustada, kas pärast pikka menetlust soovib ta jätkuvalt teavet varem juhatusele esitatud küsimuste kohta. Kui kohus menetluses leiab, et teabenõuete korduv esitamine ei olnud põhjendatud, võib kohus jätta avalduse selles osas rahuldamata. 8. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Tanel Saar /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Lõhmus 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.