1-16-2797/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2797 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus süüdimõistetu Dmitri Marahhovski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Marahhovski 36908060287), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. augusti 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Dmitri Marahhovski määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega karistati Dmitri Marahhovskit KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmise algust arvestati alates D. Marahhovski kinnipidamisest, s.o alates 03.06.
7. Karistuse kandmise lõpp 03.01.
9. Tartu Maakohtu 02.08.2017 määrusega jäeti D. Marahhovski ennetähtaegselt vabastamata. 2.
10. Käesolevaks ajaks on D. Marahhovski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Samuti on D. Marahhovskil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud. Seega on olemas formaalsed alused D. Marahhovski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 2.
11. D. Marahhovskit on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Reaalset vangistust kannab teist korda. Dmitri Marahhovski varasemad karistused on käesolevaks ajaks aegunud. Maakohus pidas raskeks D. Marahhovski poolt toimepandud kuritegude asjaolusid. On märkimisväärne, et D. Marahhovski on ebaseaduslikult käidelnud tugevatoimelist narkootilist ainet, s.o fentanüüli, ja seda suures koguses. Kuriteo raskust suurendab seegi, et D. Marahhovski on ise pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja. Samuti ei saa pidada D. Marahhovski käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. D. Marahhovskil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. D. Marahhovski käitumine karistuse kandmise ajal on olnud aga järjepidevalt distsipliininõudeid eirav. 2.
12. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on D. Marahhovski ajavahemikul 07.06.201620.09.2016 osalenud sõltuvusteemalistel loengutel. D. Marahhovski osales üksnes pooltel loengutel ja läbiviija hinnangul oli kinnipeetava motivatsioon keskmine. Ajavahemikul 07.09.2016-17.11.2016 osales D. Marahhovski sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Läbiviija hinnangul oli kontakt D. Marahhovskiga pinnapealne ja esines palju puudutud tunde. Alates 20.06.2016 alustas D. Marahhovski osalemist tagasilanguse tugigrupis, kuid alamotiveerituse tõttu eemaldati D. Marahhovski tugigrupist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on D. Marahhovski puhul tagasilanguste põhjusteks olnud muuhulgas sõltuvuse eitamine. D. Marahhovski on vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel. D. Marahhovski ei ole vangistuse jooksul rehabilitatsiooni vastu suurt huvi üles näidanud. Võttes arvesse D. Marahhovski selgitusi ja D. Marahhovski poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, leiab maakohus, et D. Marahhovskil puudub siiani arusaam probleemi tõsidusest ja seega ka igasugune motivatsioon sellega tegelemiseks. D. Marahhovskist lähtub oht narkootiliste ainetega seotud süütegude toimepanemiseks. 2.
13. Maakohus pidas positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samas leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab D. Marahhovski tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas ka enne karistuse kandmisele asumist. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt suurendab D. Marahhovski puhul tagasilanguse riski tema tutvusringkond. D. Marahhovskile on määratud XXX, millest tulenevalt on talle vabanemise korral tagatud sissetulek töövõimetuspensioni näol. Tartu Vangla andmetel on D. Marahhovskil rahalisi nõudeid 3098 eurot ja vabanemisfondis 1331 eurot. Maakohus leiab, et D. Marahhovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, aga ka asjaolu, et maakohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks D. Marahhovskile mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Lisaks ei võimalda D. Marahhovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal ja D. Marahhovski isik. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 02.08.2017 määruse vaidlustab süüdimõistetu D. Marahhovski. D. Marahhovski märgib, et eelmine kriminaalhooldus möödus tal edukalt. Rikkumised vangistuses tulenesid sellest, et tal on XXX ning ta unustas sigaretid valvuritele tagasi anda. Vangistuse jooksul ei ole ta suhelnud vanas elukohas olevate tuttavatega, üksnes lähedastega. D. Marahhovski toob näiteid teiste süüdimõistetute kohta, keda on vabastatud ennetähtaegselt. Toimunud rehabilitatsiooni peab süüdimõistetu positiivseks ning tahab öelda narkootikumidele ei. Maakohus on jätnud arvestamata, et isik läbis sotsiaalprogrammid ning on õppinud eesti keelt.
15. Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2017 määrusega võeti süüdimõistetu D. Marahhovski määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 28.08.
16. Nimetatud tähtajaks seisukohti ei saabunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. 2
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohus on analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et süüdimõistetu suhtes esineb rohkem negatiivseid kui positiivseid asjaolusid. Ka ei nõustu ringkonnakohus D. Marahhovskiga osas, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu on läbinud eesti keele kursuseid. Maakohus on seda arvestanud ning märkinud vastavat asjaolu ka määruse punkti 3.2 teise lõigu lõpus. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu on väidetavalt motiveeritud muutuma, ei väljendu see tema käitumises – sotsiaalprogrammide läbimine on positiivne, aga vangla poolt antud kirjeldusest tulenevalt ei ole süüdimõistetu läbinud neid motivatsiooniga muutuda, vaid pigem kohustusest, mistõttu on D. Marahhovski suhtunud programmidesse leigelt. Käesolevaks ajahetkeks on süüdimõistetul 1 kehtiv distsiplinaarkaristus 02.11.2016 kuupäevaga. Kuna VangS § 65 lg 5 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates, siis on 19.08.2016 määratud karistus kustunud. Ka distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline oma käitumist ka rangetes järelevalve tingimustes viima kooskõlla kehtivate normidega. D. Marahhovski selgitused on üksnes ennastõigustavad ning ringkonnakohtul puudub info, et süüdimõistetu oleks distsiplinaarkaristusi vaidlustanud. Ka ei ole oluline, et süüdimõistetu pole vangistuse jooksul suhelnud elukohta maha jäänud tutvusringkonnaga. See ei takista vabaduses suhtluse jätkumist ning halba mõju süüdimõistetule. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on personaalne ehk süüdimõistetupõhine. Seega üldised järeldused teiste süüdimõistetute puhul, kes on samuti jäetud vabastamata või vabastatud, ei ole asjakohased. Määruskaebus jääb seega edutuks.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
20. augusti 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Juhan Sarv 3