1-17-6092/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6092 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Aleksandr Moissejevi süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2017 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Aleksandr Moissejev (IK 38501103711), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksandr Moissejevi apellatsioon Viru Maakohtu
3. juuni 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-17-6092 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
4. Viru Maakohtu 22.06.2017 otsusega tunnistati Aleksandr Moissejev süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 1.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Apellatsioon
6. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Moissejev, kes palub tühistada maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas. A. Moissejev taotleb kergemat karistust, st mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga 360 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Ta leiab, et mõistetud karistus on liiga range, kuna ta ei juhtinud autot mitte tänaval, vaid õuealal, soovides sõita umbes 30 m, et autot teise kohta parkida. Nähtavus oli hea ja inimesi läheduses polnud. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et ta kujutas endast ümbritsevatele inimestele ohtu. Viimane taoline rikkumine oli tal 30.03.2013, seega aastaid tagasi. Karistust raskendavaid asjaolusid tema suhtes ei esine ja kergendavaks on puhtsüdamlik kahetsus. Seega ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et karistuseks tuleb mõista reaalne vabadusekaotus. Ta on varem karistusena ÜKT-d teinud ja selle edukalt läbinud. Seetõttu ta leiab, et ka antud juhul on õige kohaldada ÜKT-d. Seda tingivad ka asjaolud, et tema ülalpidamisel on alaealine tütar ning ta ise on invaliid, kes vajab arstimeid, mida talle vanglas ei võimaldata. Tal on alaline töökoht, mille ta vangistuses olles kaotab. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
8. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07 p 13).
9. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16 p 11). 5.
10. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb sellist eksimust eitada, sest maakohus on A. Moissejevile karistust mõistes seda igakülgselt motiveerinud (otsuse lk 3-4). Mingeid materiaal- või menetlusõiguslikke rikkumisi ringkonnakohus karistuse mõistmisel ei tuvastanud. 5.
11. Maakohus arvestas karistust mõistes, et A. Moissejevit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate karistustega, seejuures viimati 13.07.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ÜKT-ga, kuid vaatamata sellele pani ta uuesti toime samasuguse kuriteo. Arvestades tema varasemat käitumist kohus leidis, et A. Moissejevi karistamine rahalise karistuse või ÜKT-ga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus leidis, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevatest karistustest leebem. Seetõttu leiti, et A. Moissejevit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Maakohus leidis, et A. Moissejevi süüaste on keskmisest suurem, kuna tal tuvastati eriti kõrge (4,05+/-0,07 mg/g) alkoholisisaldus veres. Sellise joobega isiku juhtimisvõime on väga madal ja ta kujutab liikluses suurt ohtu. Sellega seoses on vaja mõista keskmisest rangem karistus. Kuna aga esineb karistust kergendav asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavad asjaolud puuduvad, siis tuleb karistus mõista -2- sanktsiooni keskmises määras, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust, mida 1/3 võrra vähendada. Samas ei esine kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. 5.
12. Kohtuistungi protokollist (lk 44-45) nähtub, et kaitsja ja A. Moissejev taotlesid ÜKT-d ning prokurör vabadusekaotust, millest osa kuulub koheselt ärakandmisele ja ülejäänu tingimisi. Seega poolte seisukohad karistuse osas olid maakohtule teada. Ka A. Moissejevi tervislik seisund ja perekondlik olukord olid maakohtule kriminaaltoimiku materjalide (lk 16) kaudu teada. 5.
13. Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on vastavad põhjendused toodud maakohtu otsuse lk 3-4 ja ringkonnakohus nõustub nendega. 5.
14. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kehtiv kohtupraktika ei näe ette kohtu kohustust eraldi põhjendada karistusest tingimuslikult vabastamata jätmist (RKKKo nr 3-1-1-116-12 p 11 ja 31-1-18-11 p 8.2), on maakohus siiski märkinud, et ei esine kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid karistuse tingimisi kohaldamata jätmist.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus - mõista kergem karistus ja seejärel kohaldada ÜKT-d - perspektiivitu.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
17. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
18. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk -3- /allkiri/ Tiit Lõhmus