KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-2292 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlus

§ 114

p 2 - § 22 lg 2 järgi vangistusega 10 aastat.

§ 181ja § 418 lg 1 järgi mõisteti A.

Grišin õigeks.

§ 68alusel loeti eelvangistus 28.12.2005 kuni 05.05.2008, s.o.

2 aastat 4 kuud 8 päeva, karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 28.12.

1. 1.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2008 otsusega tühistati Harju Maakohtu 05.05.2008 otsus, teistehulgas A. Grišini süüditunnistamises ja karistamises

§ 114p 2 – 22 lg 2 järgi.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega tunnistati A. Grišin süüdi

§ 114

p-de 2, 3, 5 - § 22 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 13 aastat.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse alguseks 28.12.2005.

1.2. Riigikohtu 15.06.2009 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2008 kohtuotsus A. Grišini süüditunnistamises

§ 114p-de 2, 3 ja 5 – § 22 lg 2 järgi ja tehti uus otsus, millega tunnistati A.

Grišin süüdi

§ 114p-de 2 ja 3 – § 22 lg 2 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata.

1.

1. Karistuse kandmise aja algus 28.12.2005 ja lõpp 27.12.
3. Tartu Maakohtu 24.07.2017 määrusega jäeti A. Grišin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning A. Grišini maakohtule saadetud kiri jäeti läbi vaatamata ja tagastati A. Grišinile. 2.
4. A. Grišin on temale mõistetud 13 aasta pikkusest vangistusest kandnud ära enamuse. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud, seega on täidetud

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2.

1. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. A. Grišinilt on tema varasemat elukäiku silmas pidades karta mõrvu. Mõrva näol on tegemist kõige raskema kuriteoga. See tähendab seda, et selliste kuritegude oht peab olema äärmiselt väike: vaid siis saab A. Grišini vanglast enne tähtaega välja lasta. Peaaegu kõik asjaolud kõnelevad A. Grišini vabastamise kasuks. Kinnipeetav on läbinud individuaalse täitmiskava ja käitunud vanglas korralikult. Tal on olemas korralik elukoht ja teda ootab töökoht. Tal on olemas lähedased inimesed: alles pooleteistaastane tütar, abikaasa ja ema. Kõik need positiivsed asjaolud viitavad sellele, et A. Grišin ei pane enam kuritegusid toime. 2.
2. Siiski ei tingi eelnevalt öeldu A. Grišini vabastamist. A. Grišin on tuginevalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-17 (sarnaselt paljude teiste vangidega) ekslikul seisukohal, et vanglas korralikult käituv vang tuleb enne tähtaega välja lasta. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on vaid üks aspekt, mida kohus retsidiivsusriski hinnates arvesse võtab. Maakohtu hinnangul ei saa erinevaid vabastamisotsustuse tegemise jaoks olulisi asjaolusid kvantifitseerida: neile tuleb anda sisuline (kvalitatiivne) hinnang ja seetõttu peab mõnikord jätma vabastamata inimese, kelle vabastamise kasuks räägib rohkem asjaolusid kui selle vastu. A. Grišiniga ongi nii – tema kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda vanglast välja lasta. Selliseid kuritegusid, nagu pani toime A. Grišin, sooritatakse äärmiselt harva. Ta oli üks läbi mõeldud üldohtliku mõrva organiseerijaid: suhtles kõigepealt mõrvaplaani puutuvalt teise kurjategijaga (Aleksandr Semjonoviga), otsis välja mõrva täideviija (Dmitri Štšerbakovi), määras kindlaks mõrva aset leidmise koha – milleks sai rahvarohke linnatänav ja andis D. Štšerbakovile laetud tulirelva. Seesugune üliohtlik tegu viitab A. Grišini väga suurele kriminaalsele energiale. Sellise teo toimepanija saaks vanglast enne tähtaega välja lasta vaid väga erandlike asjaolude esinemise korral, näiteks võib kõne alla tulla see, et vangi mõistus on sedavõrd nürinenud, et ta ei suuda enam organiseeritud kuritegevuses tegev olla või ei suuda ta seda teha näiteks seetõttu, et ta on saanud vanglas väga vanaks. 2.
3. 03.07.2017 maakohtusse saabunud A. Grišini venekeelse kirja jättis maakohus läbi vaatamata ning tagastas A. Grišinile. KrMS § 10 lg 1 ls 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. See ei tähenda seda, et kriminaalmenetluses ei saa menetlusele allutatud isikud mitte kunagi esitada riigile teavet muus keeles kui eesti keeles. KrMS § 10 lg 2 ls 2 sätestab, et kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Maakohus leidis, et süüdistatavaga sama moodi tuleb käituda süüdimõistetuga – vajadusel tuleb talle kohtus kõlav jutt talle mõistetavasse keelde tõlkida ja tõlkida tema jutt omakorda eesti keelde, sest vastasel juhul oleks ta pelk objekt kohtusaalis ega saaks esitada vahetut vastamist nõudvas vormis mingeid seisukohti. See tähendab seda, et süüdimõistetu võib ennetähtaegse vabastamise menetluses rääkida ka muus keeles kui eesti keeles, tema jutt tõlgitakse eesti keelde. Ta ei saa aga maakohtu hinnangul esitada eesti keelest erinevas keeles dokumente (või vähemalt ei saa ta seda teha olulises mahus – kui tegemist on paarilauselise dokumendiga mõnes levinud võõrkeeles, võib seda ehk aktsepteerida; A. Grišin esitas aga ligi kolme lehekülje pikkuse kirja). Maakohtus toimub ennetähtaegse vabastamise menetlus igal juhul kinnipeetava osalusel kohtuistungil (KrMS § 432 lg 3 ls 1) ja ta saab seal soovi korral oma argumendid välja tuua - 2 kui ta teeb seda võõrkeeles, tõlgitakse need kohtu jaoks eesti keelde. A. Grišin seda saigi, nimelt saab tema venekeelsele kirjale pilku peale visates järeldada, et süüdlane on kirjutanud lahti oma arusaama Riigikohtu lahendist 3-1-1-12-17 ja tal oli võimalik seda arusaama selgitada kohtule istungil. Määruskaebus
4. Tartu Maakohtu 24.07.2017 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning leiab, et asi tuleks saata uueks läbivaatamiseks maakohtule või ringkonnakohtul tuleb teha uus lahend. Määruskaebuses on toodud kõik asjaolud, mis on aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. A. Grišin toob välja, et tema kirjaliku seisukoha mittevastuvõtmisega rikuti tema kaitseõigust. Samuti ei vasta tõele tema osas vangla iseloomustuses väljatoodud üldohtlikkus. Aastatega on ohtlikkuse protsent suurenenud, samas ta ei ole tõsiseid rikkumisi toime pannud ning süüdi on selle protsendi suurenemises uus riskihindamise programm. Veebruaris 2017 suri tema isa ning ema on nüüd üksinda. Nii ema, naine kui tütar vajavad A. Grišinit edasiseks toimetulekuks. Ettekirjutused ja individuaalne täitmiskava on täidetud.
5. Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2017 määrusega võeti süüdimõistetu A. Grišini määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 25.08.
6. Nimetatud tähtajaks seisukohti ei saabunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. Ka ei esine ühtegi alust tulenevalt KrMS §-st 341, mis võimaldaks asja tagasisaatmist maakohtule uueks arutamiseks.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks vaatamata rohketele positiivsetele asjaoludele ei ole A. Grišini ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu on avaldanud soovi muutuda, suhtub ta vangla hinnangul jätkuvalt küüniliselt toimepandud kuriteosse. Ka tuuakse iseloomustuses välja, et süüdimõistetu käitub ametnikega viisakalt kui see on talle kasulik, mis seab ohtu tema soovide tõelevastavuse.
9. Ka leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult jätnud läbi vaatamata A. Grišini esitatud kirja ning leiab, et süüdimõistetul oli võimalik kirja sisu avaldada ka maakohtu istungil suuliselt, mistõttu ei saa rääkida kaitseõiguse rikkumisest. Seda on selgitanud A. Grišinile ka kohtuistungi protokolli kohaselt kohtunik. Seejuures ei ole süüdimõistetu ka määruskaebuses välja toonud, miks see kiri on oluline või mida sedavõrd olulist oleks selles kirjas, mida maakohus arvestanud ei ole.
10. Veel märgib ringkonnakohus, et riskihindamise tulemused sõltuvad konkreetsest ajahetkest ning süüdimõistetust tulenevatest asjaoludest, mistõttu võib see eri aegade olla erinev. Määruskaebus jääb seega edutuks. 3
11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
12. juuli 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 4