) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Xxxx(kostja) esitas isePankur portaalis www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS (endine ärinimi isePankur AS, registrikood 11483929) on kinnitanud ja mille tulemusel sai kostja laenu summas 1300 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 1236,44 eurot ja ülejäänud laenusummast tasus kostja teenustasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma 1300 eurot. Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali www.isepankur.ee vahendusel sõlmisid laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga. Bondora AS on oma laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutanud Bondora Servicer OÜ-le (hageja) ning Bondora AS-i juhatuse liige Xxxx on seda (01.04.2016) ka kinnitanud. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud. Hagi esitamise seisuga (s.o 19.10.2016) võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 240,60 eurot, intressi 110,82 eurot ja (seisuga 19.10.2016) sissenõutavaks muutunud viivise 8,79 eurot. Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt
lg-le 1.
lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust
lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud
Vastavalt
lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kuivõrd kohus rahuldab käesoleva otsusega hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt
lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja 2 2-16-114575 põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 85,84 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 150 eurot (käibemaksuga). Seoses hageja poolt tasutud riigilõivu summaga peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida järgnevale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu hagilt sõltuvalt hagi hinnast. Tulenevalt
lg-st 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (08.07.2016) kehtinud RLS lisa 1 nägi ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 500 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Käesoleval juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 85,84 eurot ja hagiavalduse esitamisel 100 eurot, kokku seega 185,84 eurot ehk 85,84 eurot ettenähtust rohkem. Vastavalt
lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. Kohus juhib veel tähelepanu, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline
lg 10 kohaselt kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule edastanud. Ka Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri epäringust tulenevalt on hageja registreeritud käibemaksukohustuslane. Seega ei ole hagejale hüvitatavate õigusabikulude kindlaksmääramine koos käibemaksuga põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 125 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.