4-17-3218/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-17-3218 (2330,17,003122) Tiit Lõhmus Sergei Saburovi väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2017 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Sergei Saburov Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Dmitri Narolin Menetlusalune isik Sergei Saburov (isikukood 38007263719) Eesti Vabariigi kodanik; emakeel vene keel elukoht: XXX RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2017 otsus jätta muutmata.
5. Menetlusaluse isiku Sergei Saburovi apellatsioon jätta rahuldamata . EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
6. Viru Maakohtu 09.06.2017 otsusega karistati Sergei Saburovit NPALS § 151 lg 1 järgi 30 päeva arestiga, mille aluseks loeti 08.06.2017 kell 02.
8. 08.06.2017 koostatud väärteoprotokolli AB 1498692 (2330,17,003122) kohaselt 08.06.2017 kell 02.10 Ida-Virumaal, Narvas, Mõisa 10 oli S. Saburov eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt indikaatorvahendile Ultimed Saliva Handheld, seerianumber: 00039652565454, testi kood 00891093, on S. Saburovi süljeproovist tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin. Isik on indikaatorvahendi näiduga tutvustatud. S. Saburov rikkus NPALS § 3 lg-t 1 ning pani toime väärteo kvalifikatsiooniga NPALS § 151 lg
10. Maakohus leidis, et S. Saburovi süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.
11. Maakohus uuris tõenditena 09.06.2017 kohtuistungil antud S. Saburovi ütlusi, väärteoprotokolli; isiku kinnipidamise protokolli, mille kohaselt isik oli kinni peetud 08.06.2017 kell 02.10 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli; tunnistaja E.L. ülekuulamise protokolli; indikaatorvahendi kasutamise protokolli; Politsei- ja Piirivalvemati teatist. 3.
12. Olles 08.06.2017 menetlusaluse isikuna üle kuulatud, andis S. Saburov ütlusi, et tema 07.06.2017 kell 09.00 - 10.00 on tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Tunnistaja E. L ülekuulamise protokolli kohaselt, suheldes S. Saburoviga oli näha, et tal esinevad narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. Küsimusele, kas ta tarvitas narkootilisi aineid, isik vastas, et üks päev tagasi ta tarvitas amfetamiini. Isik oli toimetatud PJ testi läbimiseks. Test oli positiivne amfetamiini ja metamfetamiini suhtes. Maakohus võttis arvesse S. Saburovi ja tunnistaja E. L ütlused, sest puudus alus kahelda nendes usaldusväärsuses, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. 3.
13. S. Saburovi tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivne külg on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga /positiivne tulemus amfetamiini ja metamfetamiini suhtes/, S. Saburovi ja tunnistaja E. L ütlustega ja väärteoprotokolliga. Subjektiivsest küljest tegutses S. Saburov otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole maakohtule esitatud ja maakohus leidis, et S. Saburov on süüvõimeline isik. 3.
14. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Isik oli varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ja teiste süütegude eest, vastavalt karistusregistri andmetele oli ta karistatud 13 korda, seejuures oli isik karistatud arestiga. S. Saburov ei tööta, temale määratud rahatrahvid on maksmata ning see asjaolu annab alust arvata, et ei isik ei täida oma rahalisi karistusi. Varasemalt määratud arestid ei suutnud isikut seadusekuulekalt käituma panna, isik pani tahtlikult toime samalaadse süüteo. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et S. Saburovit ei ole võimalik karistada rahatrahviga. Kuna S. Saburovi näol on tegemist isikuga, kes oli varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud ning vaatamata sellele pani taas ikka toime süüteo, asus maakohus seisukohale, et karistuse määr peab olema keskmisest rangem. Seega tuleb S. Saburovile mõista karistuseks 30 päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 08.06.2017 kell 02.
15. MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
16. Viru Maakohtu 09.06.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealune isik S. Saburov, kes palub otsuse üle vaadata ning vähendada aresti poole võrra. Nimelt leiab ta, et 1 kuu on liiga palju ning tal on vaja 29.06.2017 arsti juurde jõuda, et invaliidsust pikendada. Pikendamata jätmisel ei ole tal millestki elada. S. Saburov tunnistab, et tarvitas narkootilist ainet mitte 08.06.2017 öösel, vaid 07.06.
17. Menetlusalune isik avaldab soovi vabaneda sõltuvusest.
18. Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2017 määrusega võeti menetlusaluse isiku S. Saburovi apellatsioon menetlusse ning anti kohtuvälisele menetlejale aega kuni 17.08.2017 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas. 2 Nimetatud ajaks vastas D. Narolin kohtule, et palub jätta kaebuse rahuldamata ja jääb varasema maakohtus avaldatud seisukoha juurde ning toetab maakohtu otsuse motiive. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
19. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsus S. Saburovile mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
20. Ringkonnakohus märgib, et kui varasemalt maakohtus (istungi protokoll lk 12-13) S. Saburov väitis, et ta ei tea väärto toimepanemisest midagi ja ennast süüdi ei tunnistanud, siis apellatsiooni kohaselt vaidlustab ta ainult karistust ja leiab, et karistust tuleks kergendada. Ringkonnakohus S. Saburovi taotlusega ei nõustu.
21. Vastavalt VTMS § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses kordama ning piirdub vaid omapoolse selgituse lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks.
22. Ringkonnakohus leiab, et mingeid asjakohaseid põhjendusi karistuse kergendamiseks apellatsioon ei sisalda. Asjaolud, et S. Saburovil on vaja arsti vastuvõtule minna ja, et isik tunnistab endal narkosõltuvuse olemasolu, ei saa olla käesoleval juhul karistuse kergendamise aluseks. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-113-12, p 9.1.). Seda kõike on maakohus arvestanud (lk 25).
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et S. Saburovit tuleb karistada arestiga keskmisest rangemalt ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse mõistmise osas. Kindlasti ei ole maakohtu otsusega mõistetud karistus liiga karm. Ilmselgelt ei ole varasemad karistused S. Saburovile avaldanud positiivset eripreventiivset toimet ja tema seadusrikkumisi sisaldav käitumine on jätkunud.
24. Pannes toime ka väärteo, peab isik arvestama, et sellele järgneb karistus, mis võib kahjustada tema sissetulekut ja muud elukorraldust. Isikule on juba küllaldaselt leebemate karistuslike meetmetega vastu tuldud.
25. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 3