← Eesti

3-16-1198/23

Obsah (5)§ 177§ 108§ 109§ 151§ 104

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-16-1198 Otsuse kuupäev 1. juuni 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********e kaebus Vir

) § 177 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Kohus on praeguse asja lahendamisel seotud kohtuasjas 3-16-1398 kindlaks tehtud asjaoluga, et vaidlustatud käskkiri oli õigusvastane. Tegemist oli vaidlusega samade poolte vahel. Kohus tegi otsuse resolutsioonis kindlaks, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ning see otsustus on pooltele kohustuslik. Kohus ei saa praeguses kohtuasjas asuda teistsugusele seisukohale. Kohus selgitab vastustajale, et tema viidatud

§ 177lg 2 käsitleb olukorda, kus kohtuotsus on kohustuslik kolmandatele isikutele.

Selle olukorraga praegu tegemist ei ole kaebaja ja vastustaja olid kohtuasja 3-16-1398 pooled. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus kohus tugineks varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaoludele. Vaidlustatud käskkirja õigusvastasus on kindlaks tehtud otsuse resolutsioonis. 2 2

  1. Kuna kohus ei käsitle praeguses kohtuasjas küsimust, kas vaidlustatud käskkiri oli õiguspärane, siis ei puutu asjasse vastustaja esitatud tõendid, millega vastustaja põhjendab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (tl 72-90). Kohus ei käsitle neid tõendeid ning ei rahulda vastustaja taotlust võtta asja juurde kohtuasja 4-16-531 dokumendid.
  2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 alusel on haldusakti tühistamise nõude rahuldamise eelduseks see, et haldusakt rikub kaebaja õigusi. Vaidlust ei ole selles, et punktis 1 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab kinnipeetava õigusi. Täiendavate julgeolekuabinõude õiguspärasel kohaldamisel on see lubatud. Praegusel juhul kohaldati neid abinõusid õigusvastaselt, seega on tegemist kaebaja õiguste rikkumisega. RVastS § 3 lg 2 ja 3 sätestavad, millal jäetakse haldusakt kehtetuks tunnistamata. Neid alused praegusel juhul ei esine, sh ei ole kaebaja õigusi taastatud vaidlustatud käskkirja muutmisega ning käskkirja ei tunnistatud õigusvastaseks menetlus- või vorminõuete rikkumise tõttu. Kokkuvõttes tuleb kohtul vaidlustatud käskkiri tühistada.
  3. Kuna kohtuliku kontrolli tulemusena selgus, et vaidlustatud käskkiri oli õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi, siis tühistab kohus ka vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kohus nõustub küll vastustajaga, et kaebaja ei ole esitanud iseseisvaid põhjendusi vaideotsuse tühistamise nõudele, kuid olukorras, kus vaidemenetluses rahuldamata jäänud nõue kohtus rahuldatakse, saab kohus kaebaja soovil õigusselguse huvides tühistada ka vaideotsuse. Seega rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Menetluskulud 10.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle põhjal jäävad menetluskulud vastustaja kanda. 11.

§ 109

lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Kohus vabastas 13.09.2016.a kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, sel hetkel sisaldas kaebus ka hüvitamisnõuet. Hüvitamisnõude jättis kohus läbi vaatamata

§ 151

lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 3 alusel.

§ 104lg 5 p 3 näeb ette, et sel juhul riigilõiv tagastatakse.

Kokkuvõttes vabastati kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Kohus mõistab selle summa välja vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks. 12.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kohus jätab muud menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.