lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud hagist põhjusel, et kostja oleks nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, st kostja ei nõua hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kohus ei määra seetõttu käesolevalt menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Hageja taotles hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohtu andmetel tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 750 eurot. Kuivõrd hageja loobus hagist, tuleb pool riigilõivu summas 375 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.