Obsah (7)

§ 46§ 7§ 22§ 45§ 42§ 461§ 44

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-15-2746 Otsuse kuupäev 30. august 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********i kaebus K

) § 22 lg 1 p 14, 17, mille järgi volikogu pädevuses on volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine ning valitsuse liikmete kinnitamine ja vabastamine, need sätted on materiaalõiguslikud. Kuna Kaido Veskil puudus pädevus volikogu kokku kutsuda ja otsusele alla kirjutada, siis on tegemist pädevusnormide rikkumisega. Volikogu tegevust reguleerivate õigusnormide rikkumine mõjutas asja otsustamist. Kui volikogu liikmed oleksid aru saanud, et istung on ebaseaduslik, oleksid nad saanud taotleda istungi lõpetamist. Sel juhul oleks kaebaja saanud asuda läbirääkimistesse volikogu liikmetega ja selle tulemusel oleks tehtud otsus võinud muutuda. Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on jätkata tegevust Kunda linnapeana. Ebaseaduslikult valitud uue linnapea vabastamine on volikogu ülesanne. 2.

1. Kaebus on tähtaegne, kuna kaebajal oli õigus kaebust muuta. 2.
2. 21.07.2016.a kohtule esitatud seisukohas palus kaebaja alternatiivselt teha kindlaks vaidlustatud otsuse tühisuse samadel alustel, mis on esitatud tühistamiskaebuses. Kaebaja märkis, et seda, millal volikogu esimees Kaido Veski tagasiastumisavalduse tagasi võttis, saab tunnistajana tõendada Tormis Otsma.
3. Vastustaja palus alternatiivselt lõpetada menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu, jätta kaebus läbi vaatamata või jätta kaebus rahuldamata (tl 62-65, 99-101). 3.
4. Tühistamiskaebus on esitatud hilinenult ja menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja esitas tühistamiskaebuse puuduste kõrvaldamise käigus 30.11.2015.a. Kuna vaidlustatud otsus tehti 05.10.2015.a, siis on tühistamiskaebus esitatud selleks ette nähtud 30-päevast tähtaega ületades. Muudetud kaebust ei saa lugeda esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal, kuna vaidlustatud otsuse tühistamise nõue ei ole hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Algselt oli kaebaja nõue suunatud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamisele ja rahalise hüvitise saamisele. Kuivõrd tühistamisel ja õigusvastasuse 2 2 tuvastamisel on väga erinevad õiguslikud tagajärjed, siis ei ole usutav, et kaebaja eesmärk oli juba algse kaebuse juures tühistamiskaebuse esitamine. 3.
5. Tühistamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ilmselge perspektiivituse tõttu. Kunda Linnavolikogu valis 06.11.2015.a uue linnapea ja see otsus on kehtiv. Seetõttu ei ole tühistamiskaebuse rahuldamisel võimalik kaebajat ennistada Kunda linnapeaks. Linnapea teenistuse eripära ja teenistuskoha olemust silmas pidades ei teki linnapeal subjektiivset õigust naasta ametisse, kui kohus tuvastab tema teenistusest vabastamise õigusvastasuse. Vastustajat ei veena kaebaja seisukohad, et kaebuse eesmärk on vaidlustatud otsuse tühistamise järel jätkata linnapeana. 3.
6. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Vaidlust ei ole selles, et umbusavaldus esitati Kunda Linnavolikogu 21.09.2015.a istungil enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusaldusavaldus lülitati järgmise, 28.09.2015.a toimuma pidanud istungi päevakorda. See istung lükati volikogu otsusel sama päevakorraga nädala võrra edasi. Uus volikogu istung sama päevakorraga toimus 05.10.2015.a.

§ 46

eesmärk on umbusalduse avaldamise küsimusele lahenduse leidmine võimalikult kiiresti, kuid see säte ei välista umbusalduse avaldamise küsimuse arutamist järgnevatel istungitel. Linnavolikogu esimees Kaido Veski esitas küll 23.09.2015 avalduse volikogu esimehe kohalt tagasi astumiseks alates 29.09.2015, kuid juba 28.09.2015 võttis ta selle avalduse tagasi. 05.10.2015.a istungil kiitis volikogu heaks Kaido Veski jätkamise volikogu esimehena. Keegi volikogu liikmetest ei tõstatanud küsimust, et Kaido Veskil ei ole õigust volikogu istungit kokku kutsuda või et volikogu istungi juhtimisel esineks protseduurilisi minetusi. Isegi kui Kaido Veski tuleb lugeda tagasi astunuks volikogu esimehe kohalt 05.10.2015 volikogu istungi ajal, siis ei muuda see volikogu koosseisu ja otsustusvõimet ning ei saanud mõjutada demokraatlikult valitud esinduskogu sisulist otsustust. Volikogu istungi juhatamine on protseduuriline küsimus. Kaido Veski oli ka kaebaja seisukohta arvestades volikogu esimees ajal, kui ta kutsus kokku 28.09.2015.a istungi ning selle istungi läbiviimise ajal. 28.09.2015.a istungil osalesid kõik linnavolikogu liikmed (15 liiget) ja 13 poolthäälega otsustati volikogu istung sama päevakorraga nädala võrra edasi lükata. Istungil osales ka kaebaja linnapeana. Seega said volikogu liikmed ja kaebaja juba 28.09.2015.a teada uue istungi aja ja päevakorra, olenemata sellest, kas ja kes saatis välja kutse 05.10.2015 volikogu istungiks. Sellel, et 05.10.2015.a istungit juhatas Kaido Veski, ei olnud ega saanud olla mingit mõju volikogu kui rahva poolt valitud esinduskogu liikmete mandaadile või esinduskogu sisulisele otsustusele kaebajale umbusalduse avaldamisel. 3.

1. Alternatiivne tuvastamisnõue on esitatud hilinenult. Menetlusökonoomiat silmas pidades nõustub vastustaja selle nõude menetlemisega praeguse kohtuasja raames. Nõue on alusetu, kuna ühtegi haldusakti tühisuse kaasa toovat asjaolu ei esine. Kohtu seisukoht Kaebaja taotluste lahendamine
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 ja 2 põhjal võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, 3 3 pärast seda tähtaega üksnes mõjuval põhjusel. Kaebuse muutmine on lubatud, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. HKMS § 41 lg 4 kohaselt võib kohus haldusakti tühisuse teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Praeguses asjas määras kohus uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste ning tõendite esitamiseks tähtaja kuni 20.07.2016.a (tl 82). Kaebaja esitas kaebuse muutmise avalduse eposti teel 21.07.2016.a kell 12.20 (tl 92). Hilinemist kaebaja ei põhjendanud. Sellele, et kaebajal on võimalik esitada ka vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamise nõue, juhtis kohus kaebaja tähelepanu juba 13.11.2015.a määruses (tl 12 pöördel). Eeltoodule vaatamata nõustub kohus vastustajaga, et otstarbekas on kaebuse muutmist lubada. Mõistlik ei ole veel ühe kaebuse esitamine kaebaja poolt, see pikendaks lõpliku selguse saabumist vaidlustatud otsuse kehtima jäämise osas ja põhjustaks vastustajale täiendavaid kulusid. Muud kaebuse muutmise eeldused on täidetud. Otsuse selguse ja mõistetavuse huvides on parem, kui kohus ei lahenda tuvastamisnõuet tühistamisnõude lahendamise raames, vaid tuvastamisnõude esitamise fakt on nähtav otsuse sissejuhatusest. Seetõttu lubab kohus kaebajal kaebust muuta ning lahendab vaidlustatud otsuse tühistamise, alternatiivselt tühisuse kindlakstegemise nõude.
3. Kaebaja esitas 21.07.2016.a taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. See, kas volikogu esimees võttis tagasiastumisavalduse tagasi
4. või 29.09.2015.a, praeguse asja lahendamisel tähtsust ei oma (vt otsuse punkte 10-13). Vastustaja taotluste lahendamine, kaebuse tähtaegsus
5. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebetähtaega on ületatud ja see ei kuulu ennistamisele. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebuse muutmise korral loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Vastustaja leidis, et tühistamiskaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda 30.11.2015.a, kuna algselt oli kaebaja nõue suunatud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamisele ja rahalise hüvitise saamisele ning vaidlustatud otsuse tühistamise nõue ei ole hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise saamise nõude, tuginedes avaliku teenistuse seadusele (ATS). ATS § 105 lg 1 ei luba õigusvastase teenistusest vabastamise korral reeglina tühistamisnõuet esitada. Pärast seda, kui kohus selgitas kaebajale, et tema suhtes ei kohaldu avaliku teenistuse seadus ning kaebajal tuleb esitada oma nõue HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõudena, esitas kaebaja kohe tühistamisnõude. Selle põhjal leiab kohus, et kaebaja oli kaebuse esitamise ajal eksituses, milliseid nõudeid on tal võimalik esitada ning kaebaja ei ole kaebuse muutmise võimalust kuritarvitanud. Tühistamisnõue tuleb lugeda esitatuks kaebuse esitamise ajal ehk 03.11.2015.a. Kuna vaidlustatud otsus tehti 05.10.2015.a, siis on tühistamiskaebus tähtaegne. Kohus jätab vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
6. Vastustaja leidis, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna volikogu valis 06.11.2015.a uue linnapea (tl 71) ning seetõttu ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki jätkata linnapeana. 4 4 HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse läbi vaatamata jätmine eelviidatud sätete alusel on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, aga võib ka lahendada asja sisuliselt. Ühelt poolt vastab vaidlustatud otsus haldusakti tunnustele. Ka

§ 7lg 2 sätestab, et volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid.

Kui tegemist on haldusaktiga, siis puudub põhjus, miks ei peaks sellele saama esitada tühistamiskaebust. Ka kohtupraktikas on korduvalt peetud võimalikuks tühistamiskaebuse esitamist sellisele otsusele (näiteks kohtuasjad 3-13-1049, 3-14-50871, 3-08-1204). Teiselt poolt, kui linnavolikogu otsus linnapeale umbusalduse avaldamise kohta peaks tühistatama ja selleks ajaks on valitud uus linnapea, siis tekib olukord, kus linnapäid on kaks. On õige, et kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et sellises olukorras ei teki esimesel linnapeal subjektiivset õigust naasta ametisse (Riigikohtu lahend 3-3-1-72-03). Samas ei ole arusaadav, kuidas siis tekkinud olukord lahendada. Õigeks ei saa pidada seda, et linnapeale umbusalduse avaldamise otsuse tühistamist ei saa üldse nõuda. See tähendaks, et uue linnapea valimisega saab seadustada mistahes vigadega tehtud umbusaldamisotsust. Kuigi linnapeal ei ole kunagi alust arvata, et saab olla ametis kogu ametiaja (umbusalduse avaldamiseks linnapeale piisab poliitilise tasakaalu muutumisest volikogus), ei saa siiski väita, et õigusvastase ametist vabastamise korral ei ole endise linnapea õigusi üldse rikutud. Kokkuvõttes on küsimus sellest, kas vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise otsusele saab esitada tühistamiskaebuse ja milline tagajärg on sellise otsuse tühistamisel, vaieldav ja kohtupraktikas vähe käsitletud. Seetõttu ei pea kohus õigeks jätta kaebust läbi vaatamata, vaid lahendab selle sisuliselt. Kaebuse sisuline lahendamine 8.

§ 22

lg 1 p 18 kohaselt kuulub linnapeale umbusalduse avaldamine volikogu ainupädevusse. Kaebajale avaldas 05.10.2015.a umbusaldust volikogu (istungi protokoll tl 11). Pooled ei ole seadnud kahtluse alla seda, et istungist võttis osa 13 volikogu liiget 15-st, et need 13 isikut olid volikogu liikmed, et küsimus kaebajale umbusalduse avaldamisest pandi hääletusele ning et umbusaldusavalduse poolt hääletas 9 volikogu liiget, 2 olid vastu ja 2 jäid erapooletuks.

§ 45

lg 5 alusel on linnapeale umbusalduse avaldamiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, seega oleks kaebajale umbusalduse avaldamiseks piisanud 8 poolthäälest. Vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole rikutud

§ 22lg 1 p 18, otsuse tegi selleks pädev organ ehk volikogu.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, kas vaidlustatud otsus on õigusvastane juhul, kui volikogu esimees Kaido Veski 05.10.2015.a istungi kokkukutsumise, toimumise ja vaidlustatud otsuse allkirjastamise ajal volikogu esimees ei olnud või põhjusel, et kaebajale ei avaldatud umbusaldust 28.09.2015.a toimuma pidanud istungil, vaid selle edasilükkamise tõttu 05.10.2015.a toimunud istungil. Kohtupraktikast tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu õigus otsustada selle üle, kes on vallavanem või linnapea, kuulub põhiseaduse § 154 lg 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse tuuma ning kujutab endast ka valimistel saadud poliitilise mandaadi 5 5 teostamist (Riigikohtu lahend 3-4-1-30-15 p 19-20). Volikogu istungi kokkukutsumine, juhatamine ja volikogu otsuse vormistamine on aga menetlusküsimused ning nende toimingute kohta seaduses sätestatud reeglite rikkumine ei välista istungi või sellel vastu võetud otsuste seaduslikkust (Riigikohtu lahendid 3-4-1-12-04 p 21, 3-4-1-8-04 p 12, 3-3-135,01 p 3). Ka

§ 42

lg 1 p 1 ja 3 ütlevad, et volikogu esimees korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist, kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele. See tähendab, et volikogu istungi kokkukutsumine, päevakorra edastamine, istungi juhatamine ja otsuste allkirjastamine on korraldavad menetlustoimingud ning kaebaja tugineb sellele, et vaidlustatud otsus on formaalselt õigusvastane. 10. Kohus ei nõustu sellega, et vaidlustatud otsuse tegemisel esinesid kaebaja väidetud menetlus- ja vormivead.

§ 461lg 1 näeb ette volikogu esimehe õiguse tagasi astuda.

Seadus ei keela selle avalduse tagasivõtmist ja puudub mõistlik põhjus, miks peaks seda keelama. 28.09.2015.a istungi päevakorras oli linnavolikogu esimehe tagasiastumisavalduse ärakuulamine. On küll õige, et

§ 461

lg 1 alusel esitatud tagasiastumisavaldus ei vaja volikogu heakskiitu, kuid 28.09.2015.a istungi edasilükkamist sama päevakorraga Kaido Veski osavõtul võib mõista ka nii, et Kaido Veski pikendas oma tagasiastumise tähtaega. Hiljemalt 29.09.2015.a võttis Kaido Veski tagasiastumisavalduse tagasi. 05.10.2015.a istungi protokollist nähtub, et volikogu oli üksmeelsel arusaamal, et Kaido Veski on ja on pidevalt olnud volikogu esimees. Kuivõrd volikogu esimehe valimine on volikogu ainupädevuses (

§ 22

lg 1 p 14), siis tuleks ka siin austada volikogu arusaama sellest, kes on tema esimees. Võimalikud vead volikogu esimehe tagasiastumisavalduse menetlemisel said rikkuda eelkõige Kaido Veski ja volikogu õigusi ning kohtule esitatud dokumentide põhjal neil isikutel toimunu suhtes mingeid etteheiteid ei ole.

1. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 28.09.2015.a toimuma pidanud istungi kokkukutsumise ja toimumise ajal oli Kaido Veski volikogu esimees. Istungil olid kohal kõik 15 volikogu liiget. Kaebaja väide, et 28.09.2015.a istungil arutati kaebajale umbusalduse avaldamise küsimust, ei ole õige. Istungi protokollist (tl 7) nähtub, et kohe pärast istungi avamist tehti volikogule ettepanek lükata istung sama päevakorraga nädala võrra edasi. Selle ettepaneku poolt oli 15 volikogu liikmest
2. Mingeid muid küsimusi istungil ei arutatud.

ei näe küll otsesõnu ette võimalust volikogu istung edasi lükata, aga see ei ole ka keelatud ning sarnaselt tagasiastumisavalduse tagasivõtmisega puudub mõistlik põhjus, miks see peaks keelatud olema. Vastupidi, volikogul on õigus ise oma tööd korraldada (

§ 44lg 1).

Olukorras, kus täies koosseisus toimuval volikogu istungil otsustatakse hääletusel istung sama päevakorraga edasi lükata ja määratakse uus istungi aeg, on vaieldav, kas üldse oli vaja 05.10.2015.a toimunud istungit kutsetega kokku kutsuda. Sisuliselt otsustas volikogu võtta endale täiendavalt aega istungi päevakorras olevatele küsimustele parimate lahenduste leidmiseks ja määras ise kindlaks, millal samade küsimuste arutamise jätkamiseks uuesti kokku tullakse. Isegi kui kutsed 05.10.2015.a istungile tuli saata, ei olnud kutseid saatval isikul sellises olukorras vabadust otsustada, kas ja millal istung kokku kutsuda. Seetõttu ei saa puudused selles, kes kutsele alla kirjutas, mõjutada istungil tehtud otsuste õiguspärasust. 12. Kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud

§ 46lg 2, ei ole õige.

See säte ei nõua, et umbusaldushääletus peab toimuma volikogu järgmisel istungil. Sätestatud on, et umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Seda vastustaja ka tegi. Rikutud ei ole ka

§ 46

lg 8, mille kohaselt ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist, kui umbusalduse avaldamine ei leidnud 6 6 volikogu istungil toetust. 28.09.2015.a istungil kaebajale umbusalduse avaldamise küsimust hääletusele ei pandud.

1. Isegi kui vaidlustatud otsuse tegemisel oleksid esinenud kaebaja väidetud menetlus- ja vormivead, ei tooks see kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See tähendab, et menetlus- ja vorminõuete järgimine ei saa olla eesmärk iseeneses. Kui neid nõudeid on rikutud, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas ja millist mõju avaldasid vead asja otsustamisele. Kaebaja sõnul seisneb tema väidetud menetlus- ja vormivigade mõju vaidlustatud otsusele selles, et nende vigade tõttu ei oleks 05.10.2015.a istung tohtinud toimuda ning istungi edasilükkamisel oleks kaebajal avanenud võimalus leida toetust tema jätkamisele linnapeana. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks eksib kaebaja selles, et tema väidetud vigade avaldamisel oleks istung tulnud ära jätta. Istungi kokkukutsumise küsimust käsitles kohus juba otsuse punktis
2. See, et istungit ei oleks juhatanud Kaido Veski, ei tähenda seda, et istungit ei oleks saanud pidada. Istungit oleks võinud juhatada muu

§ 44lg 1 alusel määratud volikogu liige.

Aseesimees Viktor Engelbrecht viibis istungil ja oleks saanud seda juhatada. Teiseks lükati 28.09.2015.a toimuma pidanud volikogu istung edasi just selleks, et pidada läbirääkimisi ja leida lahendusi (tl 7). Seejuures oli päevakorras ainult kolm küsimust: umbusalduse avaldamine kaebajale, linnavolikogu esimehe tagasiastumisavalduse ärakuulamine ja linnapea valimine ning läbirääkimiste teemaks sai seega olla eelkõige küsimus, kes on edaspidi linnapea. Seega oli kaebajal piisav võimalus otsida toetust tema jätkamisele linnapeana. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja väidetud vead mõjutada kaebajale umbusalduse avaldamise küsimuse otsustamist. 05.10.2015.a istung oli kahtluseta volikogu istung ja kaebajale umbusalduse avaldamine otsustati veenva häälteenamusega. Kohus märgib, et kaebaja viibis nii 28.09 kui ka 05.10.2015.a istungil ning

§ 44lg 6 alusel oli tal istungitel sõnaõigus.

05.10.2015.a istungil võttis kaebaja sõna. See, et volikogu esimees on esitanud tagasiastumisavalduse, ei saanud olla kaebajale teadmata, kuna see küsimus oli istungite päevakorras. Kui kaebaja tõesti leidis, et 05.10.2015.a istungit ei oleks tohtinud otsuseid vastu võtta, siis oli kaebajal võimalus juhtida sellele volikogu tähelepanu. Seda kaebaja ei teinud. Kohtumenetluses esitatud väited menetlus- ja vorminõuete rikkumise kohta mõjuvad seetõttu otsitud põhjustena vaidlustatud otsuse tühistamise saavutamiseks.

1. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, sellest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja taotles alternatiivselt vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamist. Kaebaja ei selgitanud täpsemalt, miks on vaidlustatud otsus tema hinnangul tühine, vaid viitas üldsõnaliselt samadele alustele, millele ta tugines tühistamiskaebuse esitamisel. Kohtu hinnangul ei ole tühistamiskaebuses esitatud kaebaja põhjendused ühildatavad ühegi HMS § 63 lg 2 sätestatud 7 7 tühisuse alusega. Kohus ei näe põhjust, miks vaidlustatud otsus peaks olema tühine. Aktist tuleneb selgelt, et tegemist on linnavolikogu otsusega, mis on tehtud kaebaja suhtes, umbusalduse avaldamine linnapeale on volikogu pädevuses, otsus on selge ja üheselt mõistetav ja ei kohusta toime panema õigusrikkumist.
2. Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata nii tühistamis- kui ka tuvastamisnõude. Menetluskulud
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja palus mõista Kunda linna menetluskulud ning sellelt arvestatud viivis seadusjärgses määras välja kaebajalt. Vastustaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 87-90), selle kohaselt on vastustaja kuludeks lepingulise esindaja kulud summas 2 520 eurot (sisaldab käibemaksu) ja see summa on tasutud. Välise õigusabi kasutamise tingisid vaidluses tõusetunud küsimused ja vaidluse keerukus. Kaebaja on esitanud erinevaid taotlusi ja seisukohti. Vastustaja pidas vajalikuks kasutada välist õigusabi, et paremini orienteeruda kohtumenetluslikes küsimustes, mis väljuvad vastustaja ametnike kvalifikatsioonist. Kaebaja leidis, et vastustaja kulud tuleb jätta tema enda kanda. Tegemist ei ole vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest väljuva asjaga. Vaidlus käib kohaliku omavalitsuse tegevust reguleeriva

sätete üle. 17. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktikas ei peeta üldjuhul põhjendatuks haldusorgani õigusabikulude väljamõistmist, kui vaidlus jääb haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidesse. Sh on Riigikohus öelnud, et kohaliku omavalitsuse esindajakulude väljamõistmine on üldjuhul võimalik ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega (lahendi 3-3-1-8315 p 19). Praegusel juhul toimus vaidlus linnapea umbusaldamise ja volikogu töö korraldamise õiguspärasuse üle. Tegemist on valdkondadega, milles kohalik omavalitsus regulaarselt ja volikogu töö korraldamise puhul ka igapäevaselt tegeleb. Kaebaja avaldustest orienteerumine ei tohiks märgatavalt erineda kohaliku omavalitsuse igapäevasest tegevusest erinevate isikute avalduste lahendamisel. Kokkuvõttes puudub põhjus panna vastustaja õigusabikulusid kaebaja kanda ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8 8