MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud ja sama kohtu 18.07.2016 2 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa ehk 4 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 22 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 13.09.
Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb vangla ettepaneku määrata 5 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Dmitri Zaitsevi lähivõrgustikku kuuluvad ema N. Z, isa A. Z ja abikaasa M. Z, kellega Dmitri Zaitsev abiellus vangistuse ajal. Dmitri Zaitsevil on veel üheks lähedaseks pereliikmeks vanaema L. H, kes elab aadressil xxxx. Kodukülastuse ajal toimunud vestluses väitis N. Z, et Dmitri Zaitsevi suhted tema ja vanaemaga on head ja toetavad. N. Z sõnul isaga ei ole Dmitri Zaitsevil suhted head. N. Z kinnitas, et poeg jätkab suhtlemist M. Z ka peale seda, kui pani tema suhtes toime isikuvastase kuriteo. Vangise andmetel käib M. Z regulaarselt vanglas lühiajalistel kokkusaamistel. Nii N. Z kui ka vanaema L. H sõnul ei ole nemad täheldanud, et Dmitri Zaitsevil oleks probleeme alkoholi tarvitamisega. Nad kinnitavad, et kodus on Dmitri Zaitsev end ülal pidanud korralikult ja neil puudub teave, mis võis toimuda väljaspool kodu. N. Z puudub teave poja suhtlusringkonnast. Dmitri Zaitsev on andnud nõusoleku enda vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxxx. Kodukülastus nimetatud aadressile teostati 05.06.
Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 5 kuud. Dmitri Zaitsev ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve alla. Ta ei tea, miks ta varem ei ole kriminaalhooldusele allunud. Ta on piisavalt vanglas olnud, läbis programmi ja arvab, et nüüd saab kriminaalhooldusega hakkama. Ta saab ka ilma alkoholita ja võib minna ennast kodeerima. Ta käis ka varem, aga siis teda ei 4 kodeeritud, vaid arst kirjutas talle tabletid välja, mis ei aidanud. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Ta proovib saada tagasi tööle xxxx, kust tuli ära, sest tahtis sõita Tallinnasse ja leida midagi muud. Tallinnas ei jõudnud ta midagi otsida. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Dmitri Zaitsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 27.06.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, D. Zaitsevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D. Zaitsev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.09.2016.a otsusega
lg 2 p 2,3 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Kriminaalkorras karistatud kaks korda. Vanglas esimest korda. Varem oli kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest, praegune kuritegu on korduv kehaline väärkohtlemine oma partneri suhtes. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on isiku sõltuvusprobleemid. Prokuratuuri hinnangul ei esine D. Zaitsevi puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada D. Zaitsevit vangistusest enne karistusaja lõppu, s.o 04.06.2018, olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, isiku elustiil on riskeeriv ja hoolimatu, tema käitumine on impulsiivne ja agressiivne, vabanemisel puudub kindel töökoht. Kuritegusid toime pannes käitub tagajärgedega arvestamata. Nähtub puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus, sest vaatamata korduvatele karistustele kordus seadusvastane käitumine ja jätkus alkoholi tarvitamine. Samuti puuduvad D. Zaitsevil kindlad tulevikuplaanid. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud varasemalt kriminaalhoolduse all, kuid ta rikkus alkoholi mitte tarvitamise keeldu, ei täitnud ÜKT tunde ja ei käinud registreerimisel. Kohus määras isikule lisakohustuse läbida alkoholiravi, kuid isik seda kohustust ka ei täitnud ning mille tulemusel oli isiku karistus täitmisele pööratud. Seoses sellega, et isik ei ilmunud iseseisvalt karistust kandma, oli kuulutatud ta tagaotsitavaks. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et D. Zaitsevi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Muuhulgas suhtub D. Zaitsev ühiskonda negatiivselt, paneb toime ühiskonnavastaseid rikkumisi (liiklussüüteod). Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et D. Zaitsevil on probleeme alkoholi tarvitamisega, diagnoositud on alkoholisõltuvus. Kindlasti ei saa välistada ohtu, et isik vana harjumuse juurde tagasi pöördub. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks D. Zaitsevi puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on D. Zaitsev kõrgohtlik konkreetsele isikule ning ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises, mille käigus võib tekkida liiklusohtlikke olukordi ning kehalises väärkohtlemises ja füüsilise valu tekitamises. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 24% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 40%. D. Zaitsevi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste 5 turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav D. Zaitsevi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Dmitri Zaitsevi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Zaitsev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud joobes juhtimise eest, käesolev karistus on mõistetud korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, nähtub vangla iseloomustusest, et isikul puudub motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist pidada peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Isik on varasemalt kahel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, viimati seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Dmitri Zaitsev rikkus kohustust alluda elektroonilisele valvele ning kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Esimest korda oli isik allutatud kriminaalhooldusele seoses talle mõistetud üldkasuliku tööga, siis hoidus ta kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ega ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et Dmitri Zaitsev sel korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Dmitri Zaitsev on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ohtlik avalikkusele, kõrgohtlik konkreetsele isikule. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Dmitri Zaitsevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Dmitri Zaitsevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ta ei ole keeldunud tööst vanglas. Samuti selle, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.