RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

§ 150lõike 1 järgi peab maksukohustuslane niisugusel juhul ise vastupidist tõendama.

Kaebaja ei ole ümber lükanud MTA põhilisi järeldusi OÜde Restos Projekt ja ComsoftNordic suhtes kõnealuses tehingute ahelas.

1. Maksukohustuslase juhendamisel tegutseva isiku (variühingu) osalemine tehingute ahelas ei pruugi alati tähendada maksupettust, tehingute näilikkust ega muud maksuõigusrikkumist. Sellel võib olla ka maksudega mitteseotud eesmärke. Tehingute tegemise korral vahelülide kasutamisel lasub maksukohustuslasel kõrgendatud hoolsuskohustus tagamaks, et maksukohustuslase juhendamisel tegutsevad äriühingud deklareeriksid ja tasuksid makse õigesti, kuna vastupidine võib olla käsitatav maksupettusena. Vältimaks seda riski võib ostja kanda müüja ettemaksukontole käibemaksukohustuse täitmiseks piisava rahasumma ise (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-40-14, p 107).
2. Praegusel juhul möönab MTA, et OÜ-d Restos Projekt ja ComsoftNordic deklareerisid tehingutelt käibemaksu, kuid neil tekkis käibemaksu enammakse, sest nad deklareerisid käibemaksukohustust ületavas summas sisendkäibemaksu. MTA on kohtumenetluses selgitanud, et nende äriühingute arvelduskontodelt ei nähtu soetust, mille alusel sisendkäibemaksu deklareeriti. Maksumenetluse käigus ei õnnestunud MTA-l vaatamata korduvate korralduste esitamisele OÜ-delt Restos Projekt ja ComsoftNordic olulist teavet (sh raamatupidamisregistreid) hankida. Maksuotsuse kohaselt on mõlemale äriühingule laekunud raha üksnes kaebajalt, kusjuures peaaegu kogu raha on kas kantud edasi Poola äriühingule või võetud sularahas välja. Ringkonnakohus on menetlusnorme järgides tuvastanud, et nendest asjaoludest ühes kaebaja teadlikkusega OÜ-de Restos Projekt ja ComsoftNordic õigusvastasest käitumisest piisab eeldamaks, et kaebaja osales maksupettuses. 3

§ 83lõiget 4 ja § 84.

KMS § 31 lõige 1 seab sisendkäibemaksu mahaarvamisele vaid vormilise eelduse.

§ 83lõige 4 ja § 84 mõjutavad maksukohustust sisuliselt.

13.

§ 83

lõige 4 ja § 84 on teineteist välistava kohaldamisalaga.

§ 83

lõige 4 kohaldub ainult näilikele ja seetõttu tühistele ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteerivatele tehingutele. Näiline on tehing, milles kokkulepitud tagajärgi pooled tegelikult ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega.

§ 84

seevastu kohaldub kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava vormi maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Muuhulgas peab

§ 84

kohaldamiseks tehing olema mittekohaselt vormistatud maksukohustuse vähendamise eesmärgil.

§ 83

lõike 4 puhul pole tähtsust, kas tehingut teeseldi maksukohustuse vältimiseks või muudel kaalutlustel (nt kauba ostmiseks, mida müüja keeldus ostjale müümast). 14. Praeguses asjas ei soovinud tehingute pooled kaebajale tegelikult tekitada müügihinna tasumise kohustust ega variühingutele selle summa omandamise õigust. Samuti ei soovinud pooled, et variühingutel tekiks Poolast soetatava kauba käsutusõigus. Maksupettuse raames soovisid pooled üksnes jätta väljapoole mulje kauba soetamisest variühingute vahendusel. Tegelik tehing, mida kaebaja soovis varjata, oli kauba ühendusesisene soetamine Poolast. Seetõttu oli müügitehing näilik ja see tuli

§ 83

lõike 4 esimese lause kohaselt jätta maksustamisel arvesse võtmata.

§ 83

lõike 4 teise lause kohaselt tuli maksustamisel aluseks võtta varjatud tehing ehk ühendusesisene soetus. Sellelt pidi kaebaja tasuma kauba ühendusesisesel soetamisel ettenähtud käibemaksu.

1. Kauba ühendusesisene soetamine on käibemaksu objekt, mistõttu peab maksukohustuslane sellelt arvestama käibemaksu, kuid samas saab maksukohustuslane kauba ühendusesiseselt soetamiselt arvestatud käibemaksu deklareerida sisendkäibemaksuna (KMS § 1 lõige 1 punkt 5, § 3 lõige 4 ja § 29 lõige 3 punkt 4). Järelikult, kui ühendusesiseselt soetatud kaup müüakse Eestis edasi, siis ei teki edasimüüjal enne kauba müümist Eestis küll tagastusnõuet, aga ka mitte kohustust käibemaksu maksta. Kaupa Eesti äriühingule edasi müües tuleb edasimüüjal tasuda käibemaksu, kuid kauba ostjal tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Pärast toote tarbijale müümist saab riik lõpuks lisandväärtuse arvel käibemaksu. Kui Eesti äriühing soetab ise ühendusesiseselt detaile toote valmistamiseks, saab riik samuti käibemaksu toote tarbijale müümisel. Fiktiivsete edasimüügitehingute kasutamisel tekib niisugusel juhul maksueelis siis, kui variühingud ei deklareeri või tasu käibemaksu, kuid tegelik ostja deklareerib variühingute arvete alusel sisendkäibemaksu.
2. Vastustaja maksustas kaebaja tasutud OÜ-de Restos Projekt ja ComsoftNordic arvetel näidatud käibemaksu ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kuna ei vaielda, et kaup on tegelikult olemas, kuid tehingud OÜ-dega Restos Projekt ja ComsoftNordic olid näilikud, on selline praktika TuMS § 51 lõike 2 punktiga 3 kooskõlas.
3. Eeltoodud põhjustel jääb kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium jätab Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a resolutsiooni muutmata, täiendades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kaebaja tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 4