RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-15-1188 27. se

"Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 92) § 36 lg 3 p-st 1 tulenevalt on projektitoetuse saaja kohustatud säilitama ja kasutama projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti ise, ilma vahenduseta. Projektitaotluse kohaselt oli toetuse saajal kavas pärast kalepurjeka valmimist luua piirkonda vähemalt kolm uut töökohta ning palgata kalepurjeka meeskond. Purjeka rendile andmise, meeskonna palkamata jätmise ja uute töökohtade loomata jätmisega ei kasuta ega säilita toetuse saaja investeeringuobjekti sihipäraselt ega projektitoetuse taotluses nimetatud eesmärgi kohaselt. PRIA-l on toetuse saaja esitatud andmetest ja tegevusest lähtudes alust arvata, et purjekas ehitatigi eesmärgiga anda see MTÜ Kaleselts kasutusse.

1. MTÜ Järvelaev esitas PRIA-le vaide, mille PRIA jättis
2. aprilli
3. a vaideotsusega nr 13-4/15/16-2 rahuldamata.
4. MTÜ Järvelaev esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA
5. jaanuari
6. a otsuse nr 13-6/
7. Kaebaja hinnangul ei tulene määrusest nr 92, et projektitoetuse saaja peab täies ulatuses ise objekti kasutama ning ta ei tohi kasutada teenuse osutamisel teisi isikuid. Oluline pole kaebaja poolt töökohtade loomine ja palga maksmine. Kaebaja sai toetuse kalepurjeka ehitamiseks ning selleks, et purjekat kasutataks eesmärgipäraselt maaturismi teenuste arendamiseks/turustamiseks. Kaebaja pidas oma taotluses töökohtade loomist kõrvaleesmärgiks. Ilmselgelt on silmas peetud kogu piirkonna arengut, mitte seda, et kaebaja ise palkaks kolm töötajat. Kaebajal oli algselt plaan leida purjekale töötajad, kuid see osutus prognoositust oluliselt keerukamaks. Kaebaja maandas MTÜ-ga Kaleselts koostööd tehes riskid ning tagas selle, et kalepurjekat kasutataks sihipäraselt.

nõuded on täidetud.

1. Tartu Halduskohus jättis
2. jaanuari
3. a otsusega haldusasjas nr 3-15-1188 kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1) poolte vahel pole vaidlust selle üle, et toetust kasutades on kaebaja soetanud kalepurjeka ja muud esemed, mille soetamiseks toetust anti. Samuti on kaebaja tõendanud kalepurjeka kasutamist 2014– 2015; 2) kaebaja tegevuses kalepurjeka kasutamisel PRIA tuvastatud kõrvalekalded on projektitoetuse taotlusest erinevuse tõttu sellised, et PRIA-l oli kohustus toetus kaebajalt tagasi nõuda. Kaebajal lasus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 ja

§ 36

lg 3 p 1 alusel kohustus kasutada viie aasta jooksul toetusega soetatud vara sihipäraselt. Terminiga "sihipärane" tähistatav mõiste hõlmab ka kohustust toetuse alusel soetatud vara eesmärgipäraselt kasutada. Kaebaja on investeeringu eesmärgina võtnud mh kohustuse arendada kohalikku turismiturgu ja ettevõtlust, luues pärast kalepurjeka valmimist vähemalt kolm töökohta. Taotluses on kinnitatud vajadust kalepurjeka meeskonna palkamiseks kaebaja poolt. Kaebaja pole tõendanud ühegi töökoha loomist. Seega ei ole ka toetusraha kasutatud sihi- ja eesmärgipäraselt; 3

§ 35lg 2 kohta.

Vastustaja selgitas, millisel juhul võinuks osutuda võimalikuks investeeringu eesmärgist kõrvalekaldumine. Kuna kaebaja pole töökohtade loomata jätmisest teavitanud ei PRIA-t ega kohalikku tegevusgruppi, ei saa materiaalõiguse selgitamine vaideotsuses rikkuda kaebaja õigusi sõltumata vaideesemest ega vaideotsuse ja vaidlustatud otsuse koostoimes.

1. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse.
2. Kaebaja esitas
3. septembril 2016 ringkonnakohtule täiendavate tõenditena kolm töölepingut ja väljavõtte maksudeklaratsioonidest, millega soovis tõendada seda, et ta on nüüdseks töösuhted loonud. Kaebaja selgitas, et tal polnud võimalik neid tõendeid varem esitada, sest lepingud sõlmiti ringkonnakohtu menetluse ajal. Kaebaja hinnangul on tõendid asjakohased, sest kaebaja võib saavutada toetuse kõrvaleesmärgid pikema perioodi jooksul.
4. Tartu Ringkonnakohus tagastas
5. oktoobri
6. a otsusega kaebaja esitatud uued tõendid (resolutsiooni p 1), jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata (p 2) ning kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (p 3). Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega; 2)

§ 36

lg 3 p 1 ütleb selgelt, et just projektitoetuse saaja on kohustatud säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Sätte mõtteks ei ole investeeringuobjekti kasutamise ja säilimise tagamine mõne teise isiku kaudu. Teistsuguse tõlgenduse korral loodaks võimalus, et toetust taotleb määruse nõuetele vastav isik, kuid investeeringuobjekti valmimisel annab selle kolmanda isiku kasutusse, kellel polnuks õigust toetust taotleda ja saada. See poleks kooskõlas ka toetusmeetme eesmärkidega. Samuti oleks sellise eesmärgi puhul määruses sätestatud vaid investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõue, mitte nõue, et toetust peab sihipäraselt kasutama selle saaja; 3) halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud; 4) taotluses on kavandatavat tegevust kirjeldatud nii, et kaebaja soovib ise kasutada toetusraha abil ehitatavat purjekat klientide teenindamiseks ning soovib ise luua uued töökohad ja palgata purjeka meeskonna. Ka tulu pidi kaebaja toetusetaotluse kohaselt saama ise teenuse osutamisest, mitte rendi näol. Üks MTÜ Võrtsjärve Ühendus hindamiskriteeriumidest oli, et projekti tulemusena luuakse uusi jätkusuutlikke töökohti ja projektiga kasutusele võetaval ressursil on suur potentsiaal piirkonna spetsiifiliste konkurentsieeliste väljaarendamisel; 5) see, et kaebaja esitas halduskohtule enda poolt 2. juulil 2015 väljastatud arve kalepurjeka rendi kohta 4.–7. juunil 2015, ei kinnita, et kaebaja kasutas tegelikult purjekat sihipäraselt ise, sest see ei tee olematuks rendilepingut. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole investeeringuobjekt jätkuvalt kaebaja sihipärases kasutuses; 6) uued tõendid ei ole asjakohased. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning seda õiguslikku ja faktilist olukorda arvestades, millal haldusakt anti, kuid lepingud on sõlmitud hiljem. Lisaks ei olnud uute töötajate palkamata jätmine ainus põhjus toetuse tagasinõudmiseks, vaid kõiki toetuse sihipärase kasutamisega seotud asjaolusid vaadeldi kogumis ja olulisim rikkumine seisnes selles, et kaebaja ei kasutanud investeeringuobjekti ise; 7) kaebaja rikkus oma tegevusega ka

§ 35lg-t 2.

Kuigi investeeringuobjektiga seotud muudatused on iseenesest võimalikud, on muutmisvajaduse korral vaja toetustaotlusega seotud võimalikest muudatustest osapooli eelnevalt teavitada ja neilt nõusolek saada, et PRIA ja tegevusgrupp saaksid hinnata, kas jätkuvalt on tagatud toetuse sihi- ja eesmärgipärane kasutus. 4

§ 36

lg 3 p 1 sõnastusest ei saa teha ühest järeldust, et toetuse saaja peab täies ulatuses ise objekti kasutama ning ei tohi kasutada teenuste osutamisel teisi isikuid. Sisuliselt on kaks MTÜ-d ühiselt tegutsedes taganud kalepurjeka sihipärase kasutamise. Kalepurjeka ainuvaldust ei ole üürnikule loovutatud ning ka kaebaja ise on purjeka kasutamisega seoses arveid väljastanud; 2) töökohtade loomise kohustus ei tulene määrusest nr

1. Kolme uue töökoha loomine on prognoos taotluse rahuldamise võimalikest mõjudest, mitte kindel lubadus. Samuti ei pea kõrvaleesmärke saavutama kohe, vaid viie aasta jooksul; 3) kaebaja palub vastu võtta tõendid enda poolt töösuhete loomise kohta.
2. Riigikohus andis
3. juuni
4. a kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada oma arvamused ja ettepanekud praeguse asja lahendamisega seotud probleemide ja eelotsusetaotluse küsimuste kohta.
5. Kaebaja vastas
6. juulil 2017, et nõustub, et eelotsuse küsimine on põhjendatud. Kaebaja palus eelotsuse küsimuste formuleerimisel pöörata tähelepanu sellele, et investeeringuobjekti kasutusse andmine võib oma ulatuselt olla erinev – see võib seisneda nii üüri- või rendisuhtes kui ka segasuhtes, kus rendileandjale jääb võimalus igal ajal investeeringuobjekti kasutada või lisaks asja kasutada andmisele osutatakse muid teenuseid. Vastustaja üldine käsitlus on selline, et kui investeeringuobjekt antakse kasutusse koos operaatoriga, on tegemist teenuse osutamisega, mis ei kujuta endast rikkumist. Selline vahetegu on formaalne. Kaebaja palus lisada kavandatud küsimusele 2a järgmise lisaküsimuse: "Kas järeldus sõltub üürisuhte tingimustest ning sellest, millised õigused on toetuse saajal?"
7. PRIA vastas
8. juulil 2017 järgmist: 1) tegevuse kestvuse nõude osas tuleb kohaldada määruse nr 1698/2005 art-t 72 ning tagasinõude aluseks on määruse nr 1290/2005 art 33 lg 1; 2) Leader-meetme raames antud projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti üürile andmine toetuse saanud mittetulundusühingu poolt teisele mittetulundusühingule, kes kasutab purjekat samaks tegevuseks, milleks toetuse saajale toetust anti, on käsitatav olulise muutusena määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 p "a" mõttes, mis mõjutab investeeringu laadi või rakendamistingimusi või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale. Leader-määruse mõte ja eesmärk on, et toetust peab kasutama toetust saanud isik ise, mitte isik, kes samasisulist taotlust esitades projektitoetust poleks saanud. Oluline on ka see, et toetusega seotud muudatusest peab toetuse saaja kohalikku tegevusgruppi ja PRIA-t teavitama ning neilt nõusoleku saama; 3) investeeringuobjekti isikliku kasutuse nõue on kooskõlas määruse nr 1698/2005 art 72 lg-ga
9. Vastasel juhul võiksid toetust kasutada kõik Leader-määruse nõuetele mittevastavad isikud; 4) tagasinõude esitamine enne viie aasta möödumist viimase väljamakse tegemisest ei ole õigusvastane. Lisaks ei ole kaebaja ka kohtumenetluse kestel peamist rikkumist kõrvaldanud (üürilepingut lõpetanud). ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED
10. Nõukogu
11. septembri
12. a määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta Artikkel 72 5

§ 36

lg 3 p-s 1 käsitletakse toetuse saaja kohustust säilitada investeeringuobjekti viie aasta jooksul arvates toetuse väljamaksmisest. Kolleegium peab seetõttu võimalikuks, et praegusel juhul tuleb hinnata ka seda, kas kaebaja tegevus on olnud kooskõlas art 72 lg-ga 1. Kuivõrd

§ 36lg 3 p 1 ja määruse 8

§ 36

lg 1 p 1 tuleks tõlgendada kooskõlas määruse nr 1698/2005 art 72 lg-ga 1 või on sätetel erinev eesmärk ja ulatus. Viimasel juhul vajab vastust ka küsimus, kas juhul kui toetuse saaja tegevus ei ole vastuolus art 72 lg-ga 1, kuid on vastuolus

§ 36lg 3 p-ga 1, on olemas alus toetuse tagasinõudmiseks.

Liidetud kohtuasjades C-260/14 ja C-261/14: Județul Neamț on Euroopa Kohus küll selgitanud, et eeskirjade eiramise mõiste hõlmab ka liikmesriigi õigusnormide rikkumist (otsuse p 37), kuid ei ole selge, kas liikmesriik võib tegevuse kestvust, mis juba on reguleeritud EL määrusega, reguleerida EL õigusest rangemalt.

1. Kuigi toetuse taotluses kirjeldas kaebaja kavatsust palgata ise kalepurjeka meeskond, kes teenindab kliente ning teeb purjeka hooldus- ja remonditöid, andis ta purjeka pärast selle valmimist üürile teisele MTÜ-le. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et üürnik kasutab purjekat samal viisil, nagu on kirjeldatud toetuse taotluses. Üürilepingu kohaselt on kaebajal kui üürileandjal aga õigus üksnes kontrollida üüriobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha üürnikule ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks, saada kokkulepitud suuruses üüri, mis ei sõltu purjeka tegelikust kasutamisest, ja nõuda üürniku tekitatud kahju hüvitamist (lepingu p-d 4.1.1–4.1.3), kuid tal on kohustus anda üüriobjekt üürniku valdusesse ja võimaldada üürnikul takistamatult kasutada üüriobjekti (lepingu p-d 4.3.1–4.3.2). Seega ei tulene lepingust üürileandja õigust üüriobjekti ise kasutada. Kaebaja on alles kohtumenetluse kestel esitanud kohtule enda esitatud arve purjeka kasutamise eest, mis pärineb ajast pärast kaebuse esitamist, kuid üürileping kehtib endiselt. Nendel asjaoludel ei pea kolleegium vajalikuks lisada küsimusele 2a kaebaja pakutud täiendust.
2. Asja lahendamiseks tuleb hinnata, kas investeeringuobjekti üürile andmine kaebaja kui toetuse saanud MTÜ poolt teisele MTÜ-le eeltoodud tingimustel on käsitatav olulise muutusena määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 p "a" mõttes, mis mõjutab selle laadi või rakendamistingimusi või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile. Ei ole selge, kas selle tingimuse täitmiseks peaks PRIA tuvastama konkreetse alusetu eelise saamise üürniku poolt või võib alusetu eelise saamist eeldada, kui investeeringuobjekti kasutab isik, kes ei ole projektitoetuse saaja. Vaidlusaluses otsuses ei ole PRIA konkreetset eelist tuvastanud.
3. Samuti ei saa välistada, et investeeringuobjekti üürile andmine on käsitatav hoopis olulise muutusena määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 p "b" mõttes, mis tuleneb kas infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutusest või tootliku tegevuse lakkamisest või ümberpaigutamisest. Praegusel juhul on kalepurjeka omand jäänud samaks, kuid toetuse saaja ei ole enam purjeka otsene, vaid kaudne valdaja ning purjeka otsene valdus on üürnikul. Kaebaja teenib tulu purjeka üürile andmisest, mitte sellega taotluses kirjeldatud teenuse osutamisest.
4. Juhul kui kohaldama peaks siiski määruse nr 1303/2013 art 71 lg-t 1, tuleb hinnata, kas samadel asjaoludel on tegemist selle sätte p "b" või "c" rikkumisega.
5. Vastustaja on kaebaja poolset eeskirjade eiramist näinud lisaks viieaastase sihipärase kasutuse nõude rikkumisele ka selles, et kaebajal oli toetuse taotluse kohaselt kavas luua piirkonda vähemalt kolm uut töökohta ja palgata kalepurjeka meeskond, kuid ta ei olnud seda tagasinõude otsuse tegemise ajaks teinud. Töökohtade loomine oli üks toetuse taotluse hindamiskriteeriumidest, millest lähtudes paigutati taotlused paremusjärjestusse. Kohast paremusjärjestuses sõltus omakorda toetuse saamine juhul, kui eelarvevahendeid ei jätkunud kõigi projektitaotluste rahuldamiseks (

§ 30lg 4 p 2).

Samas ei seadnud määrus nr 92 töökohtade loomist toetuse saamise eelduseks. Kaebaja väitel on projekti põhieesmärgid saavutatud ka olukorras, kus purjekat kasutab teine MTÜ, ja töökohtade loomine oli vaid kõrvaleesmärk. Lisaks pidas kaebaja võimalikuks, et seda kõrvaleesmärki ei täideta kohe, vaid et töökohad tuli luua viieaastase ajavahemiku jooksul toetuse väljamaksmisest arvates. Selles olukorras ei ole kolleegiumi hinnangul selge, kas taotluses esitatud kavatsuse ellu viimata 9