KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11464 Tsiviilasi UM kaebus

) § 93, § 931). Võlgnik esitas 16.07.2017 vastuväite kohtutäituri tegevuse peale, millele laekus 19.07.2017 vastus, mille kohaselt kohtutäitur asus seisukohale, et ostja pöördumine maksetähtaja pikendamiseks on esitatud tähtaegselt. Enampakkumise eesmärk on võlgniku vara müük ja ostjal on kohustus tagada tasumine 30 kalendripäeva jooksul tuginedes

156¹ lg-le 6, mille kohaselt on sätestatud tehingu tegemise tähtaeg 30 kalendripäeva. Võlgnik soovib vaidlustada 12.07.2017 ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise otsuse (

§ 218

lg 1) ja elektroonilise enampakkumise (

§ 223lg 1).

Võlgnik leiab, et sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise tingib sundenampakkumise olulise tingimuse rikkumine, s.o ostuhinna tasumise kohustuse täitmata jätmine. Kuivõrd digitaalselt allkirjastatud tähtaja pikendamise taotlus esitati alles pärast esialgse ostuhinna tasumise tähtaega, ei olnud kohtutäituri poolt tähtaja pikendamine õiguspärane. Ostjal ei ole õigus omandi tekkimisele, sest on ta rikkunud ostuhinna tasumise kohustust. Esimese astme kohtu määrus

1. Harju Maakohtu 31.07.2017 määrusega keelduti menetlusse võtmast kaebust kohtutäituri otsuse peale ja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
2. Võlgnik on esitanud sisuliselt kaks erinevat avaldust, st kaebus kohtutäituri otsuse peale (nõudepunkt 3 taotlus tühistada ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise otsus) ning hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (nõudepunkt 4).
3. Kaebuse kohtutäituri 12.07.2017 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3).

§ 218

lg-st 1 tulenevalt saab kaebusega kohtu poole pöörduda alles siis, kui eelnevalt on kaebusega kohtutäituri poole pöördutud. Avaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et võlgnik oleks eelnevalt pöördunud kaebusega kohtutäituri poole. Avaldusele on lisatud küll võlgniku poolt 16.07.2017 kuupäeva kandev dokument, milles ta palub selgitust ostuhinna tasumise ja enampakkumise nurjunuks kuulutamise kohta, kuid dokumendist ei nähtu, et tegemist oleks kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Kohtutäitur on vastanud 16.07.2017 päringule 19.07.2017 ning leidnud, et esimene pöördumine tähtaja pikendamiseks oli esitatud tähtaegselt. Kohtutäitur ei ole samuti käsitanud võlgniku 16.07.2017 kirja kaebusena ega seda kaebusele ettenähtud korras (

§ 217) läbi vaadanud.

Kui võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri otsust, tuleb tal eelnevalt vastava kaebusega pöörduda esmalt kohtutäituri poole, kelle pädevuses on täitetoimingute tegemine. Kohus selgitab ka, et võlgnikul on võimalik taotleda kohtutäiturilt 16.07.2017 avalduse läbivaatamist kaebusena.

1. Kohus märkis ka, et tähtaja pikendamise taotlusele vorminõudeid esitatud ei ole. Kohtupraktikas on leitud, et ei ole välistatud, et tähtaja pikendamise taotlust saab esitada ka suuliselt, kuid vaidluste vältimiseks oleks mõistlik teha seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei pruugi elektronposti teel tähtaja pikendamise taotluse esitamine olla seadusega vastuolus, kui see on tehtud tähtaegselt, s.o enne esialgse tähtaja lõppu. Tegemist peab aga olema konkreetselt ostja poolt esitatava tähtaja pikendamise taotlusega, ei piisa kohtutäituril olevast teabest pikendamise vajaduse kohta.
2. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei esitatud tähtaegselt ja seega ei ole kohus pädev hagi läbi vaatama (TsMS § 371 lg 1 p 1).

§ 223

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Võlgnik on märkinud, et kohtutäitur edastas võlgnikule enampakkumise akti 26.06.

1. Hagi on esitatud kohtule 28.07.
2. Võlgnik ei ole seega järginud hagi esitamise tähtaega (30 päeva) ning hagi on esitatud hilinemisega. Määruskaebus
3. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võtta kaebus kohtutäituri otsuse peale ja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse. Võlgnik palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
4. Maakohus keeldus ebaõigesti võlgniku kaebust menetlusse võtmast. Võlgnik on pöördunud 16.07.2017 kohtutäituri poole digitaalselt allkirjastatud e-kirjaga, mille sisus on väljendatud selgelt, et sisuliselt vaidlustatakse kohtutäituri 12.07.2017 otsus. Seega oleks kohtutäitur pidanud lahendama temale saadetud kaebuse

§-st 217 juhindudes. Esitatud kaebus ei vasta küll vorminõuetele, kuna kaebuse pealkiri on „Mõningatest vastuoludest

-s“, kuid vaatamata sellele ei ole kohtutäitur juhtinud võlgniku tähelepanu kaebuse puudustele ega kaebuse menetlemisest keeldunud. Kohtutäitur on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning kinnitanud võlgnikule saadetud vastuses, et jätab otsuse muutmata. Seega on kohtutäitur kaebuse kohta sisulise seisukoha võtnud ning seega tuleb lugeda, et võlgnik on läbinud

§ 217lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse.

Teades kohtutäituri sisulist seisukohta esitatud kaebuse kohta, on kaebajal õigus esitada kohtutäituri otsuse peale kaebus maakohtule ning maakohtul oli kohustus hagi sisuliselt lahendada (RKTKm 3-2-1-102-09).

1. Kuivõrd digitaalselt allkirjastatud tähtaja pikendamise taotlus esitati alles pärast esialgse ostuhinna tasumise tähtaega, ei olnud tähtaja pikendamine õiguspärane. Elektrooniline kordusenampakkumine on nurjunud ning kuulub tühistamisele, kuna rikuti ostetud asja eest ostuhinna tasumise kohustust ja kohtutäitur jättis täitmata nõude algatada koheselt uus kinnisasja kordusenampakkumine. Seega ei ole ostjal õigus omandi tekkimisele. Võlgnikule selgus enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine alles ostuhinna tasumise pikendamise otsuses, mille võlgnik sai kätte 12.07.
2. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse ja kaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule hagiavalduse ja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. Maakohus on ebaõigesti keeldunud kaebuse kohtutäituri 12.07.2017 otsuse peale menetlusse võtmisest. Kaebaja on siinkohal viidanud põhjendatult Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-102-09 toodud seisukohtadele. Vastavalt

§ 217

lg-le 1 ei saa täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaebust esitada. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik täiturile 16.07.2017 edastatud dokumendis välja toonud, et täiteasjas tuleks enampakkumine tunnistada nurjunuks, kuna ostja ei ole ostuhinda tähtaegselt tasunud (tl 12). 16.07.2017 dokumendis toodu põhjal võib asuda järeldusele, et võlgnik on sisuliselt vaidlustanud kohtutäituri 12.07.2017 otsuse ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise kohta. Võlgnik ei ole 16.07.2017 dokumenti pealkirjastanud kui kaebust ning ei ole esitanud dokumendis selget taotlust kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks, kuid dokumendi sisust võib aru saada, et võlgnik kohtutäituri 12.07.2017 otsusega ei nõustu. Seejuures on kohtutäitur võlgniku 16.07.2017 dokumendiga tutvunud ja selgitanud, miks tema hinnangul on kohtutäituri 12.07.2017 otsus õiguspärane (tl 14). Kuna kolleegiumi hinnangul saab 16.07.2017 dokumenti käsitada kaebusena kohtutäituri tegevuse peale ning kohtutäitur on kaebuse osas 19.07.2017 e-kirjas sisuliselt seisukoha võtnud, siis tuleb kolleegiumi arvates lugeda

§ 217lg-s 1 silmas peetud kohtueelne menetlus võlgniku poolt läbituks.

Võlgnik on kolleegiumi hinnangul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Teades täituri sisulist seisukohta esitatud kaebuse osas, oli võlgnikul õigus esitada täituri otsuse peale kaebus maakohtule. 17. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud menetlusse võtmast ka hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohus on leidnud, et

§ 223

lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg on hagi aegumistähtaeg (RKTKm nr 3-2-1-8-07, p 11; 32-1-42-07, p 13) ning sellest tulenevalt saab kohus aegumist kohaldada ainult teise poole taotlusel. Kui üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata (RKTKm nr 32-1-8-07, p 12). Seda ei saa aga otsustada hagi menetlusse võtmisel.

1. Kuna maakohtu määrus kuulub eeltoodud põhjendustest tulenevalt tühistamisele ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule kaebuse ja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, siis ei käsita ringkonnakohus teisi määruskaebuse väiteid, millele antakse seisukoht asja sisulisel lahendamisel maakohtus.
2. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel on võlgnikul õigus esitada taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtule, kelle menetluses riigilõiv tasuti.
3. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt maakohtu otsustada.
4. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar